www.militaar.net

NGolf kirjutas:Kõik on võimalik, kuid milleks peaks Hr. Liim siis just osmiumist rääkima, kui tegelikult oli laeval, ütleme hoopis tseesium?

Sest keegi rääkis talle osmiumist, samal ajal kui laeval oli hoopiski punane elavhõbe

Sellise salajase veo kohta dokumente polnud siis, ega leita neid ka enam nüüd aastakümneid hiljem. Ainsad võimalikud allikad lisainfot saamiseks ongi suulised tunnistused (ja vb ka mõne autotekil oleva sõiduki lõhkilõigatud külg). Natuke nagu Novitšoki-lugu: kui keegi asjaosalistest otsustab rääkima hakata ja raamatu kirjutab, tekibki kirjalik allikas. Seni peab leppima suulise pärimusega...

Lemet kirjutas:

Midagi mingites laborites aretati ka.

See "midagi" ei saanud küll uputamise põhjuseks olla.....

Ma ei viidanudki "uputamise põhjusega" seoses vaid

Lemet kirjutas:

Kriku kirjutas:

NGolf kirjutas:Selle väidetava lasti iseloomu suhtes on kõige konkreetsemalt tunnistanud komisjonile 2006. aastal EV valitsuse eriesindaja Paldiski tuumaobjekti juures Jüri Liim: tegu oli 15 kg radioaktiivse osmiumiga, mis koos konteineriga kaalus 150 kg ja oli algselt varastatud NL militaarkosmosekeskuse laborist.

Kas Paldiskis oli NL militaarkosmosekeskuse labor?

Ma küsiks hoopis- kas Nõukogude Liidus oli tsiviilkosmose labor? Sihukest jama võib kokku kirjutada vaid inimene, kes Nõukogude Liidu vastavatest struktuuridest muhvigi ei teadnud ning kelle jaoks lustilood lastevankri tehasest pihtapandud detailidest ikka ja ainult kuulipilduja komplekteerimise kohta sügavaks müstikaks jäid.

Ядерные ракетные двигатели (ЯРД)
Работы по созданию ядерных реакторов для летательных аппаратов были начаты в Лаборатории «В» в начале 1950-х годов.

Et äkki hr Jüri Liim oma "militaarkosmosekeskuse laboriga" mõtles midagi sellist nagu viidatud.

Jätkame "kordamine on tarkuse ema" sarja:
Estonia komisjon hindas laevahuku varasema uurimise pealiskaudseks
https://epl.delfi.ee/eesti/estonia-komi ... d=51035299

Kõige muu huvitava, kordades läbikäinud (ja uuesti ja uuesti arutlusse tõusnud) materjali seas torkas silma see:

Lõpparuande punktis 8.7 on öeldud, et autotekki ei uuritud tuukritööde ohtlikkuse tõttu selles piirkonnas. Videokasseti SPRINT/94/ESTONIA/001 logikannetes on aga selgelt näha, et ROV on autotekil viibinud. Filmi vaatamisel ei ole halva kvaliteedi ja pauside tõttu võimalik üheselt aru saada, kas ROV viibib autotekil või kuskil mujal. Samas on äratuntavad need asjad (tsemendikotid ja tõstealus), mis on logisse kantud. Samuti on tuukri ja operatsiooni pardalt juhtinud isiku vestlusest aru saada, et ROV üritab pääseda autotekile. Kõige kummalisem on antud episoodi puhul aga see, et ROV ei üritagi autotekile pääseda avausest, mis jääb rambi ülaosa ja laevakere vahele, vaid liigub tuukri juhatusel alla ja vraki külge mööda vasakule. See on aru saada nii tuukri jutust kui ka filmil jooksvatest sügavuse ja asukoha näitudest. Nagu öeldud, ei ole halva nähtavuse ja pauside tõttu aru saada, kust täpselt pääseb ROV kohta, mida peetakse autotekiks. Igal juhul jätab antud episood kahtluse, et autotekki siiski filmiti ja et sinna pääses mujalt kui rambi ja laevakere vahel olevast praost.

01.10.1994 saatis Eesti Vabariigi suursaatkond Rootsis Rootsi välisministeeriumile noodi selle kohta, et Eesti konsulile ei võimaldatud juurdepääsu Rootsi haiglatesse toodud Eesti kodanikest pääsenutele ega antud nende kohta teavet. See hoiak on otseses vastuolus Viini konsulaarsuhete konventsiooniga. Eesti tolleaegne konsul Toomas Tamme kinnitas komisjoni esimehele, et ta tõepoolest ei saanud Rootsi ametiasutustelt õnnetuse ega pääsenute kohta mingit informatsiooni. Samuti ei lubatud tal esimestel päevadel pärast õnnetust kohtuda eestlastest pääsenutega, haiglates ei öeldud talle isegi seal viibinud eestlaste arvu ega nimesid.

paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?

Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?

Mati79 kirjutas:

paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?

Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?

Lisaks võiks nimetada mõnda Läänemeres liikunud valget allveelaeva.

Ma olen täiesti veendunud, et tegu on sünteesitud mälestustega. Lained, pimedus, uppuv laev - inimesed on sellistel puhkudel alati imelikke asju näinud.

Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud.

Lisaks võiks nimetada mõnda Läänemeres liikunud valget allveelaeva.

Võibolla selle "valgega" tasub pisukest piiri pidada.
Mustaval tormisel sügisöisel merel tundub praktiliselt iga asi taustast heledam (eriti mis on sile ja peegeldab valgust?)

Pealegi on seda näinud ja kirjeldanud isik väliseestlase taustaga ja tema kirjeldus ei ole võibolla kõige õnnestunum,
johtuvalt keeleoskusest.

Igal juhul jätab antud episood kahtluse, et autotekki siiski filmiti ja et sinna pääses mujalt kui rambi ja laevakere vahel olevast praost.

Ma ei mõista, miks ei oleks võidud autoteki uurimiseks korpusesse auku lõigata ? Kajutiaknaid lõigati küll suuremaks, see pole mingi saladus. Igaüks võib juutuubist vaadata. Nii tekib ju koheselt idee, et sinna ei tahetudki vaadata. Sellest omakorda tekivad spekulatsioonid. Või siis siiski käidi(rov) aga ei tahetud/taheta sellest rääkida. Sellest omakorda tekivad spekulatsioonid. Pluss veel silla üsna pealiskaudne uurimine
See valge asi ei või olla mõni laevast lekkiv vedelik ?

Ma olen öisel merel kaatriga sõites näinud u. 10 m kaugusel möödumas lainelt lainele põrkavat, umbes tennisepalli suurust asja. Kaatri kiirus võis olla 14-18 sõlme, asi möödus u. 20 - 22ga.
Kinnitan, et olin täiesti kaine, nähtavus hea (kuuvalgus), vaimse tervisega on mul, Jumal tänatud, kõik korras. Ja siis selline asi. Teistele kaatrisolijatele ei rääkinud, kuna näidata polnud enam midagi ja ütlen ausalt, kartsin et ehk hakatakse siiski pööningu korrasolekus kahtlema.
Püha Elmo tuluke kohtus keravälguga, olen hiljem üritanud asja klassifitseerida.

Jutu iva on, et merel võib tõesti näha igasuguseid asju, mida raske seletada, ning selleks ei pea üldse tormine ilm ja surm silme ees olema. Reintamme juttu kuulates kujutlesin kohe uppuvat visiiri, teie lahkel loal jätaksin tema kirjeldatud asukoha tekil, vaatamise ja laeva ning objekti liikumise suunad siiski olukorra erakordsuse tõttu eksitusele väga vastuvõtlike hulka.

Mõmps kirjutas: Ma ei mõista, miks ei oleks võidud autoteki uurimiseks korpusesse auku lõigata ?

Mõista aga oleks vaja hoopis muud.
Miks on autotekil käimist varjatud ehk seda fakti lõppraportis välditud?

Lõpparuande punktis 8.7 on öeldud, et autotekki ei uuritud tuukritööde ohtlikkuse tõttu selles piirkonnas.

Ja veel - mida sealt (salaja) otsiti?

Mati79 kirjutas:

paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?

Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?

Irdunud sügavustüür?

Walter2 kirjutas:

Mati79 kirjutas:

paalberg kirjutas:Kurm ja mis selle teise seltsimehe nimi nüüd oligi, mis mingit valget asja laeva parda taga vees hulpimas nägi?

Selle vees hulpiva valge objekti juures on mul üks detail kahe silma vahele jäänud. Et kui see võis olla allveelaeva kere, siis kuhu sai peita ennast torn? Milline on nende spekuleerijate väide?

Irdunud sügavustüür?

Carl Erik Laantee Reintamm on selle reisija nimi. Vestlesin temaga äsja pikalt ja põhjalikult. Usutavasti oli ta üldse esimesi reisijaid, kes autoteki alt üles jõudis. Ta jooksis üles välistekile kohe pärast esimest pauku ja ootamatut kreeni. Ta püüdis esmalt pääsepaati alla lasta, kuid ei saanud sellega hakkama. Seejärel vaatas ta üle reelingu ja nägi vaikselt möödumas seda heledat objekti. Originaalis ütles ta "valge plekk". Kuivõrd ta ei oska selle objekti kuju kirjeldada, siis tekkis minus küsimus, kas see võis olla ka laevast eraldunud visiir? Kas ja kui kaua võis visiir pärast irdumist veepinnal püsida? Kas on võimalik, et visiir kukkus üle pirnvööri vette niiviisi, et tekkis õhutasku, mis seda veidi aega veepinnal hoidis?

Üks huvitav nüanss, mis tema jutust meelde jäi - hetk enne välistekile astumist kohtas ta kahte triiksärgis meeskonnaliiget, ühel neist oli käes raadiosaatja. Kuivõrd Reintamm oli vaid aluspükstes, küsisid nad koheselt - mis juhtus. Reintamm teataski neile, et autoteki all koridoris tuleb vett sisse. Meeskonnaliikmed olid sellest infost silmnähtavalt üllatunud. Kas üks neist (raadiosaatjaga) võis olla Silver Linde?

Imre Kaas kirjutas: Üks huvitav nüanss, mis tema jutust meelde jäi - hetk enne välistekile astumist kohtas ta kahte triiksärgis meeskonnaliiget, ühel neist oli käes raadiosaatja. Kuivõrd Reintamm oli vaid aluspükstes, küsisid nad koheselt - mis juhtus. Reintamm teataski neile, et autoteki all koridoris tuleb vett sisse. Meeskonnaliikmed olid sellest infost silmnähtavalt üllatunud. Kas üks neist (raadiosaatjaga) võis olla Silver Linde?

Silver Linde, ligi 2m pikk ja turske kehaehitusega. Selliste tunnustega võiks ju kergesti mäletada ja tuvastada kas oli või mitte?
Tunnistustes on meelde jäänud mitmeid pääsenute lugusid, kes väidetavalt jõudsid laeva tekile esimeste seas ja seal olid juba meeskonna liikmed päästevestid valmis pannud.
Seega ilmselt pädeb teooria, et meeskond teadis jamast juba varem ja see võib selgitada ka mitmete meeskonnaliikmete vastuolulisi tunnistusi.
Nad lihtsalt ei julgenud tunnistada, et esimeste seas jalga lasid ja seepärast mõtlesid välja kangelaslikke muinasjutte, kuidas nad viimse hetkeni midagi päästa proovisid.

Mati79 kirjutas:...
Nad lihtsalt ei julgenud tunnistada, et esimeste seas jalga lasid ja seepärast mõtlesid välja kangelaslikke muinasjutte, kuidas nad viimse hetkeni midagi päästa proovisid.

Seda ei tahaks hästi uskuda. Olen pärast seda laevaõnnetust Silveriga koos mõned liitrid alkoholi ära lahjendanud. Omapärane tüüp. Ütleks, et kui need kaks tüüpi seal laeval meelde ei jäänud, siis ei olnud kummagi puhul tegemist Silveriga. See mees jääb meelde igal juhul. Neile, kes teda ei tunne, oleks tundunud tegemist olevat miskise Linnuvabriku grupeeringu kõige karmima musta töö tegijana. Millega mees praegu tegeleb, ei tea, aga ma ei usu ilma peal, et ta oleks laevalt esimeste seas jalga lasknud. On ka teiste pääsenute tunnistusi sellest, kuidas Silver inimesi abistas viimse võimaluseni.

Kilo Tango kirjutas:

Mati79 kirjutas:...
Nad lihtsalt ei julgenud tunnistada, et esimeste seas jalga lasid ja seepärast mõtlesid välja kangelaslikke muinasjutte, kuidas nad viimse hetkeni midagi päästa proovisid.

Seda ei tahaks hästi uskuda. Olen pärast seda laevaõnnetust Silveriga koos mõned liitrid alkoholi ära lahjendanud. Omapärane tüüp. Ütleks, et kui need kaks tüüpi seal laeval meelde ei jäänud, siis ei olnud kummagi puhul tegemist Silveriga. See mees jääb meelde igal juhul. Neile, kes teda ei tunne, oleks tundunud tegemist olevat miskise Linnuvabriku grupeeringu kõige karmima musta töö tegijana. Millega mees praegu tegeleb, ei tea, aga ma ei usu ilma peal, et ta oleks laevalt esimeste seas jalga lasknud. On ka teiste pääsenute tunnistusi sellest, kuidas Silver inimesi abistas viimse võimaluseni.

Jah, Silver Linde osas seda kahtlust tegelikult polegi. Ta päästis paljusid nii välisteki uksel kätt ulatades kui ka päästeparves. Aga muinasjuttude kohta viited siin: http://www.heiwaco.com/epunkt148.htm
Pidasin silmas masinaruumi mehi, kes tunnistuste järgi olid kuni 90 kraadise kreenini vapralt masinaruumis ja siis lasid kuskilt korstna kaudu jalga, mida Björkman nimetab võimatuks (kui keegi teab täpsemalt korstna avarii väljapääsude kohta ja oskab seda võimalikkust kommenteerida, see oleks tervitatav).