Some kirjutas: ↑01 Okt, 2024 9:15
Too esimene õnnetus paistab jah autojuhi süü olevat, teiste puhul tuleb uurida, kas autojuhid olid manöövril või sõitsid otse.
Seda esimese õnnetuse kohta Tartus Võru tänaval läbin ma igapäevaselt ja korduvalt nii hommikul, kui õhtul. See ongi probleemne koht. Aga ma ütleks, et pigem ainult ühelt poolt, mitte teiselt poolt tulijatega. Ja nii ka seekord. Ülevalt raudtee poolt tulevad ratturid hooga, või ka mööda linna poolt Võru tänava kõnniteed pidi tulevad jalgratturid (just need probleemsed) mõnusa hooga, teevad siis pöörde ülekäiguraja suunas, et siis justkui selle jalgrattapikkuse risti tänavat oleva maa jooksul otsustavad kuidas tänava ületavad. Kui nad tulevad ülevalt, siis on enne vasakpööre Võru tänava kõnniteele, ja siis kohe tagasi jõnks paremale ülekäigurajale. Ja sa autojuhina ei oskagi arvata kas mida ja kuhu ja kuidas ratturi peas midagi toimub. Siuh ja ees. Sekund reaktsiooniks, kui enne ei oska liiklussituatsiooni (kohalikuna või lihtsalt teadjana) hinnata ja ei tea olusid. (Olen ka ise seal jalgrattaga ju liigelnud). Kiirus selles kohas lubatud 50. Teisel pool sellist viuh ja ette olukorda naljalt ei tekki, sest seda paari meetri pikkust risti tänavat olevat
"jalgratturi otsustamisala" lihtsalt ei ole.
Ka mulle on korduvalt seal niimoodi ette tuldud, et "tahaks vanduda". Ja täpselt samamoodi, on ka see viimane jõnks tegemata jäetud ja otse piki Võru kõnniteed edasi sõidetud. Ja siis jälle "tahaks vanduda".
Kui küsitaks, et kuidas seda lahendada, siis ma pakuks: paneks torud ette Võru tänava kõnniteele, kui oled otsustanud ülekäigurajale suunduda, siis oled sunnitud käituma niimoodi, et autojuht saab aru jalgratturi edasise tegevuse plaanidest, et võtta jalgratturilt ära kavatsus/võimalus uitmõtte vmt ajendil hooga peatumata liikuda
üle sõidutee. Aga siis hakkab jälle koristamise jmt probleemid....
P.S. Sõitsin sealt hommikul paari minuti pärast mööda, auto oli sellises trajektooris, nagu just siis, kui sellelt "ülevalt" poolt poolt rattur tõesti siuhti ette võiks keerata.
P.S. Ülekäigurada on sirgel lõigul ja siinne minu jutt ei puuduta neid autosid, mis
teevad või lõpetavad pööret Võru tänavale, vaid jutt käib neist, kes
sõidavad piki Võru tänavat otse. Eriti just linna poolt tulijad. Maapoolt on lihtsam reageerida, sest on lisaaega kuni ta keerab ja linna poolt tulevat sõidurada ületab, aga linnapoolt tulijail on sirge takistusteta tee kiirusega 50 ja siis võimalus tabada hooletuid rattureid hetke pealt, kui vaid ratturil peaks pähe turgatama mõte keerata ülekäigurajale ja alles siis vaadata, kas auto tuleb. Ja neid seal on.
P.S. Nähtavus selles kohas on hea, ja nii jalgrattur, kui jalakäija saavad väga hästi hinnata, kas see linna poolt tulev autojuht on alustanud aeglustamist, või mitte. Kas on märganud "võimalikke sõidutee ületajaid" ja arvestab nendega, või juht on liigitanud nad piki tänavat liiklejateks ja pole
"ettekargajate ohuga" arvestanudki. Ja nüüd paneme siia lisaks veel juhtide erineva koolituse, ettevalmistuse, elukogemuse jne aspekti.
P.S. Hommikul kohe oli jutt, et jalgrattur sõitis ette, nüüd artiklis kirjutatakse/räägitakse, et lükkas käekõrval.
NB! Sinine kaart! Lisaks oleks vaja ühele istuvat kohta (ei saa ja ka ei suuda pikalt seista), istumise puhul oleks ilmakindlat tarvis, st siis soojenduse ja katusega, meie talvetingimustes kindlast ka soojapidavat, mitte ainult presentlapakat. 
