1031. leht 1299-st

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 10:34
Postitas Siki
Ma just guugeldasin inglisekeelseid :wall:

Aga- selline tore palindroom nagu "tattarrattat", mis tähistab uksele koputamist :mrgreen: võib vabalt olla ka eestikeelne.

Sõnaraamatutes seda meil küll ei ole :write:

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 10:36
Postitas andrus
croman40 kirjutas:ÕS ütleb: türa - käänatakse nagu elu, elusid
Helju Vals olevat seda nii tõlgendanud: https://tartu.postimees.ee/457178/meenu ... elju-valsi (Väino Koorbergi mälestused)

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 11:48
Postitas mongol
kuulilennuteetunneliluuk

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 12:03
Postitas Kriku
Kriku kirjutas:Täpsustus tuli selle kohta, et ühesõnaline peab olema.

Pikim ühesõnaline mitteliitsõnaline palindroom?

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 12:14
Postitas retti
Kriku kirjutas:Liiga lühike.

Ootan huviga vastust.
Eestikeelset ühesõnalist vähemalt 7 tähelist palindroomi.

Muuseas- soome keele saippuakivikauppias on seitsme tähe ja kolme liitsõnaga Guinessi rekordite raamatus.

P.s eesti keeles seebikivi (NaOH) on hoopis midagi muud. Soomlased ei tea sellest midagi.

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 12:29
Postitas Enkus
retti kirjutas:Ootan huviga vastust.
Eestikeelset ühesõnalist vähemalt 7 tähelist palindroomi.


Rotaator.

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 12:51
Postitas Kriku
Liiga lühike.

Sõna on moodustatud nii liivi, eesti, isuri kui soome keeles leiduva tüvega ning eesti keele reeglite järgi. Tüve päritolu on vaieldav, võib-olla ka läänemeresoome tüvi. Sõna on vähe kasutatav, kuid tõrgeteta ettekujutatav tavaelu tähendus on täiesti olemas (erinevalt kuulilennuteetunneliluugist, mida mina vähemalt pole seni veel kuskil nägema juhtunud).

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 12:59
Postitas retti
Enkus kirjutas:
retti kirjutas:Ootan huviga vastust.
Eestikeelset ühesõnalist vähemalt 7 tähelist palindroomi.


Rotaator.

ei ole eestikeelne vaid laensõna

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:03
Postitas Enkus
Kitsustik...

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:11
Postitas Kriku
Õige!

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:25
Postitas Enkus
retti kirjutas:
croman40 kirjutas:Lihtne küsimus rubriigist "tunne oma kodumaad".

Kõigile on tuttavaks saanud lühike kuid jõuline sõnum: "Русский военный корабль, иди нахуй".

Eesti keeles sellist soovitust sõna-sõnalt tõlgituna kasutades tuleb olla tähelepanelikum, sest meie kaunikõlaliste kohanimetuste hulgas leidub ka selline, kus sihtkoht nimetavas käändes eraldiseisva sõnana esineb.
Kus kohas siis täpsemalt?

i-mitmuse osastavas käändes. Kohta ei ütle


Saan ma õigesti aru, et sellele küsimusele ei ole veel õiget vastust tulnud?

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:42
Postitas croman40
Veel käib ühe pakutud vastuse vormilise külje täpsustamine.

andrus kirjutas:Helju Vals olevat seda nii tõlgendanud


Tegemist on habemega naljaga ja ka autoriteedid võivad eksida. Kas võiks üldse leida kedagi, kellel on kõik grammatikareeglid peas?

Kui tundub, et teie versioon on kohasem, palun võtke ühendust Eesti Keele Sihtasutusega ja soovitage kasutada alajaotuse 17 asemel 17i. ( Teine võimalus on kõnekeeles rohkem kasutama hakata , n-ö viia väljend massidesse ja siis tuleb ka ÕS ajaga kaasa.)

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:47
Postitas retti
Enkus kirjutas:Kitsustik...

Tänan akf enkus !
Seda teadmist läheb mul lähipäevil vaja.

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 13:59
Postitas Kriku
croman40 kirjutas:Kui tundub, et teie versioon on kohasem, palun võtke ühendust Eesti Keele Sihtasutusega ja soovitage kasutada alajaotuse 17 asemel 17i. ( Teine võimalus on kõnekeeles rohkem kasutama hakata , n-ö viia väljend massidesse ja siis tuleb ka ÕS ajaga kaasa.)


Terve 17 kohta käiv jutt:
Rööpvormid. Mõnest sõnast saab kasutada

III-vältelist lühikest ainsuse sisseütlevat, nt pesa : p`essa, udu : `uttu (enamasti artiklis toodud). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt läkaköhha, kiviklippu, peakollu, (jäi nälga ja) jannu;

lühikest mitmuse osastavat, nt vaba : vabu, pesa : pesi, kivi : kive (enamasti artiklis toodud). Teistes mitmuse käänetes alates sisseütlevast kasutatakse lühivorme vaid üksikutes muutevormides, nt vana : vanul (päevil), püha : pühiks (mindi koju). Lühivorme võib keeletarvitaja sobival juhul juurde moodustada, hoolitsedes, et kontekstist oleks vorm selgesti välja loetav, nt huviklube, ahtaid kuje, maailmanabu.
http://www.eki.ee/dict/qs/muuttyybid.html#17

Esile toodud lause järgi ei ole "nägin kempsu piiludes hulka türi" vale. Aga igatahes oleks huvitav teada, millist vastust pidas akf croman40 silmas.

Re: Viktoriin

Postitatud: 15 Mai, 2022 14:06
Postitas retti
croman40 kirjutas:Veel käib ühe pakutud vastuse vormilise külje täpsustamine.

andrus kirjutas:Helju Vals olevat seda nii tõlgendanud


Tegemist on habemega naljaga ja ka autoriteedid võivad eksida. Kas võiks üldse leida kedagi, kellel on kõik grammatikareeglid peas?

Kui tundub, et teie versioon on kohasem, palun võtke ühendust Eesti Keele Sihtasutusega ja soovitage kasutada alajaotuse 17 asemel 17i. ( Teine võimalus on kõnekeeles rohkem kasutama hakata , n-ö viia väljend massidesse ja siis tuleb ka ÕS ajaga kaasa.)

Mul on olnud au 11 aastat õppida Forseliuse koolis nendest viimased 3 aastat Vello Saage tahvli ees. Vähemalt ühe tunni ta pühendas ebatsensuursetele sõnadele (aasta ! 1970-72) nii eesti kui muudes keeltes. (Muuseas vene keel ei olegi kõige värvikama ega rikkalikuma sõnavaraga)
...akf croman40 tuleb leppida.