www.militaar.net

pagan kirjutas:Et võttes vaestest riikidest ära miljon nende targemat kodanikku ei aita me neid miljardeid vaesemaid mitte kuidagi. Andes miljonile enda juures hea elu, sünnib 'seal' (Aafrikas, Aasias ja Lõuna -Ameerikas) 80 miljonit aastas juurde. Targemaid ära võttes me isegi kahandame nende võimalusi muutuseks paremuse poole..

Naiivne väärtusdebatt

Piinlik on lugeda meie meedialiidrite seisukohavõtte harimatutest ja sallimatutest kohalikest, kel pole inimlikku, euroopalikku ja globaalset vaadet abivajajatele, kes ründavad isegi süütuid rahuvalvajaid ega tahagi naabriks eiteakeda. Käige ära mõnes Euroopa suurlinna sisserändajate rajoonis. Küsige, miks teid ei võeta vastu värskelt pressitud mahlaga, miks ei kutsuta koduaeda piknikule. Ajal kui Euroopas otsitakse praktilisi lahendusi ellu jäämiseks, peetakse meil ikka mingit naiivset väärtusdebatti

Vajalikku infot tulijate kohta sama hästi kui pole, kuid nõutakse vastuvõttu ja „mõistmist". Mille mõistmist? Kuidas saame ühitada abi andmise ning oma kodu ja kultuuri säilimise? Ei saagi, kuni ei räägi asjast. Demagoogia, mis kohe alguses aksioomiks muudetakse, on nende inimeste kohtlemine grupina. Ei saa valmistuda, kui pole teada, mitu neist on siis lubatud arstid ja õpetajad, mitu kriminaalid, kui vanad, milliste tööoskuste, erivajadustega (mitte -soovidega) jne? Esitasin selle küsimuse ka Tartus ühele juba 22 aastat tegutsenud pagulaskeskuse juhile hr Saharovile. Ta ei teadnud ei eelnevatel aastatel varjupaika taotlenute kohta (kuigi neid oli vaid kümmekond) ega osanud tulevikku prognoosida

Need programmid, millega me siia tulnuid keeleõppes ründame, on lootusetud. Keelt saab õpetada teades, kust see õppija on tulnud, ja millised on arvatavalt konstruktsioonid tema peas. Me oleme juba ette programmeeritud, et need inimesed on kirjaoskajad. Olen elanud araablaste keskel eri riikides – suur osa neist ei tunne kirja, ei oska seda kasutada ega tunne ka selle järele vajadust. Juhul kui inimene ei ole kirjaoskaja, on vaja hoopis pildipõhist õpet, mängulist lähenemist, situatsioonide läbimängimist. Need metoodikad on olemas, aga meil pole õpetajaid

Need on vaid mõned nõrkused rahvaesindaja Raua osundustes. Arvate, et olen pessimist? Vastaline? Ei, realist. Tean, kui õõnsad on meie paber- ja projektkaunid jutud integratsioonist ja lõimumisest. Oma venelastega pole me 75 aasta jooksul hakkama saanud, kuigi see on ju ajaloolis-kultuuriliselt lihtsam ülesanne. Tegelikult me pole suutnud siin olla ei praktilised ega kaastundlikud.Euroopa on juba aru saanud, et tegutseda oli vaja üleeile. Tulekahju aga alles algab

Mihkel Raua hinnangul ei pea ühiskondlikest asjadest arvamiseks tingimata ekspert olema ega „ekspertiisi" omama. Olen selles eriarvamusel. Meid tegelikult rahuldavate lahenduste otsingul peame toetuma meie rahva enesemääramise õigusele ega saa loota muule kui meile endile ja mõistlikule koostööle. Seda ka valitsuse ja riigikogulaste poolt.

Humaanne saab olla vaid siis, kui suudame praktiliselt tegutseda. Loomariigis on kaastunne tundmatu. On ellujäämine. Hakkame asjast rääkima! Päriselt

Oma venelastega pole me 75 aasta jooksul hakkama saanud, kuigi see on ju ajaloolis-kultuuriliselt lihtsam ülesanne.

Mihkel Raua hinnangul ei pea ühiskondlikest asjadest arvamiseks tingimata ekspert olema ega „ekspertiisi" omama.

Kriku kirjutas:... Meie vene migrantide kogukonna vanuse selline hindamine on ohtlik väärväide, sest lisab sellele sisuliselt kaks põlvkonda "põlisust" ja mingil määral tugevdab nende isikute argumente, kes eelistavad kõiki venelasi Eestis näha ajaloolise vähemusena. Kaugelt suurem osa neist tuli seitsme-kaheksakümnendatel ja ajaloolise vähemusena saab vaadelda mõnd tuhandet vanausulist või nende järeltulijat.

Mihkel Raua hinnangul ei pea ühiskondlikest asjadest arvamiseks tingimata ekspert olema ega „ekspertiisi" omama.

Olen käinud Aafrikas kordi ning võin spekuleerides jagada veidi neid arusaamu, millega meie alles hakkame peatselt kokku puutuma. Lõuna-Aafrika Vabariigis, Namiibias ja Botswanas elab tänagi väärikas eas inimesi, kes tunnevad sõna rassism tähendust hoopis teisest vaatenurgast kui euronoored. Nimelt sai viha alguse mustanahaliste suhtumisest mulattidesse, ehk ühe valge vanemaga kaasmaalastesse. Neid kutsutakse mustade poolt tänaseni põlastavalt "värvilisteks" kuigi tuleb tunnistada, et kogu maakera rahvastik on väga nobedalt segunenud. Pigmendipuudulikkusega või albinoosseid peeti ja peetakse tänini nõiututeks või lausa nõidadeks. Halva vaimu kandjateks, kelle tagakiusamine, et mitte öelda hävitamine on olnud käsk. Valgeid kohalikke hakati süüdistama rassismis, selle eest, et nad ei sekkunud mustanahgaliste ja "muude" omavahelisse ellu ja verisesse arveteklaarimisse. Tänaseks on musta mandri lõunapoolsete riikide - LAV, Namiibia, Botswana jt. ehitanud välja väga tugeva piirikontrolli ning range immigratsioonipoliitika. Seda seepärast, et põhjapoolsetest Aafrika riikidest massilist rännet veidigi takistada. Massilise rände põhjuseks on olnud armetust vaesusest aetud parema elu otsingud kuid valdavalt siiski põgenemine vägivalla, genotsiidi, usukonfliktide, tagakiusamiste ning ebainimlikkuse eest. Aafrika mandri lõunapoolses otsas näeb igapäevaselt veel üht pilti. Nimelt seda, et kui seal keegi töötab, ei ole ta kohalik. Tööd teevad hiinlased. Teisisõnu - Hiina invasioon nii tööjõuna kui investeeringutega on täna vaat et massiline ning põhjapoolsete Aafrika riikide rahvastel ei ole enam lõunasse asja nagu vanasti. Nad liiguvad nüüd põhja poole, sest neil ei ole muud valikut. Millest on olnud tingitud konfliktid kesk- ja põhja Aafrikas? Sellest, kes peab andma abi. Kes peab andma raha ja maksma nende riikide eksisteerimise kinni. Pikki aastaid on seda tehtud käed puusas ja jõupositsioonilt, küsides kogu ülejäänud maailmalt ellujäämiseks abi, ähvardades, et kui seda ei anta, küsime Hiinast. Jutt ei käi siinkohal mitte toiduabist üksi vaid ka sõjalisest. Seega on Euroopa väravate pagulastele avamise ja lahke immigratsioonipoliitika taga ei miski muu, kui soov hoida ära kontrolli alt väljuvaid konflikte kesk- ja põhja Aafrikas, mis avaks Hiinale ja veel mõnele suurriigile kolossaalse relvaturu. Vana maailm ei saa oma memoriaalse ajaloolise kompleksi tõttu lihtsalt avalikult öelda, et sõda on kõige paremini sissetoov äri üldse ning sestap püütakse ümberprofileeruda "sõdade ärahoidmisele" ja kannatajate abistamisele. Paraku see puder kaua söödav ei seisa

Svejk kirjutas:Hannes Võrno arvab:
https://web.facebook.com/permalink.php? ... 2969400720
...

...Seega on Euroopa väravate pagulastele avamise ja lahke immigratsioonipoliitika taga ei miski muu, kui soov hoida ära kontrolli alt väljuvaid konflikte kesk- ja põhja Aafrikas, mis avaks Hiinale ja veel mõnele suurriigile kolossaalse relvaturu....

Millest on olnud tingitud konfliktid kesk- ja põhja Aafrikas? Sellest, kes peab andma abi. Kes peab andma raha ja maksma nende riikide eksisteerimise kinni. Pikki aastaid on seda tehtud käed puusas ja jõupositsioonilt, küsides kogu ülejäänud maailmalt ellujäämiseks abi, ähvardades, et kui seda ei anta, küsime Hiinast.