105. leht 323-st

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 9:35
Postitas Sam Beaver
vanahalb kirjutas:...kuidas on soome keeles "hapukoor". Seal ka ei teatud , lubati asjatundjatega konsulteerida ja tagasi helistada. Helistatigi ja "smetana" pidavat olema.
Hapukoore kohta käiv soomekeelne sõna on "hapankerma."

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 11:18
Postitas kalleb
Ja ravimina on isegi õukat ( meditsiiniline eeter) kasutatud

Mõni tarbis ka pidevalt , suhkrutüki peal või ka niisama , sisse ei tohtinud hingata , põhjustab narkoosi

Olen nõus et kroonu tsainajas pakutav teeklaasis serveeritav smetana oli ca 20% kuni 30% , see soome smetana on veel rammusam kraam ( aga maitse on hea, kõlbab supilusikaga manustada küll , on õige hapukoore maitsega küll)

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 12:27
Postitas herman30
Pärast seda kuin olin saanud eesti hapukoore proovida pole mulle meeldinud meie oma kermaviili sest see on liiga lurr (10%) ja liiga hapu. Meie (Valio) smetana on liiga rasvane (40%) see ka ei mulle meeldi.
Enne kui see Deliciesti hapukoore tuli meie poodidessa tegin ma oma segu ehk 1 tops creme fraiche (28%) ja 1 tops kermaviili. Need kokku segades tuli enam vähem nagu eesti hapukoor.
Nii et minu maitse järgi on 10% rasva liiga vähe ja 40% liiga palju. 20% on perfektne.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 12:35
Postitas TALUPOEG TALUJA
kalleb kirjutas:Ja ravimina on isegi õukat ( meditsiiniline eeter) kasutatud

Mõni tarbis ka pidevalt , suhkrutüki peal või ka niisama , sisse ei tohtinud hingata , põhjustab narkoosi
Võru ümbruses kasutatakse õukat justnimelt sisse hingamiseks ehk nohu ravimiseks. Pannakse natuke vatitupsu sisse ja hingatakse vahelduva eduga. Pidi nohu ja köha ravima.

T.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 13:26
Postitas Castellum
Sam Beaver kirjutas:
vanahalb kirjutas:...kuidas on soome keeles "hapukoor". Seal ka ei teatud , lubati asjatundjatega konsulteerida ja tagasi helistada. Helistatigi ja "smetana" pidavat olema.
Hapukoore kohta käiv soomekeelne sõna on "hapankerma."
Kui Sa vaatad definitsiooni, nt siit:
https://fi.wikipedia.org/wiki/Hapankerma
siis on selgelt näha, et selle all mõeldakse kõiki hapendatud kooretooteid. Mulle endale meeldib rootsikeelne jaotus, kus "syrad grädde" alla käivad kõik - viilid, crème fraîche'id, smetanad jms. See, mida meie nimetame 'hapukooreks', on soome keeles ikkagi 'smetana'. Olevat küll olemas ka 'vuolukerma', aga mina pole seda isegi siis kohanud, kui kunagi Soomes elasin. Ehk meie soomekeelsed ksf-d oskavad kommenteerida?

Hapendatud koori tunnevad kõik Euroopa rahvad ja küllap kaugemalgi. Kõige rohkem tuntud prantslastel (crème fraîche'id jms) ning idaslaavlastel ja rumeenlastel. Teistel ka, aga pole nii väljapaistev kuvand.

Lääneslaavlastel on 'smetana' koor, seega hapukoor on 'hapusmetana' kuidas keelepõhiselt iganes.

Sakslased kasutavad ka konkreetse hapukoore kohta 'smetana', aga sellise hapukoore kohta on ka sõna 'Schmand' - siit ka eestikeelne 'manti riisuma' - aga eesti 'mant' on pisut teise tähendusega kui saksa oma.

Seega võiks ütelda, et eestlased on Euroopas erandlikud - teatud tüüpi hapukoore (smetana - isegi prantslased kasutavad seda laensõna) kohta kasutatakse üldmõistet 'hapukoor', aga nende toodete kohta, mis Euroopas lähevad üldmõiste 'hapukoor' alla, ei kasuta me midagi. Kas me peaks seda häbenema või olema selle üle uhked, on iseasi.

Huvitav, et isegi soome keeles (kirjakeel läänesoome murrete põhjal) on vene laensõna 'smetana' - aga nt mõnes idapoolsemas lääneresoome keeles, kus vene mõju on tohutult suurem - on omasõnad:
livvikarjala: 'kannates'
vepsa: 'kannatez'

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 20:37
Postitas kalleb
TALUPOEG TALUJA kirjutas:
kalleb kirjutas:Ja ravimina on isegi õukat ( meditsiiniline eeter) kasutatud

Mõni tarbis ka pidevalt , suhkrutüki peal või ka niisama , sisse ei tohtinud hingata , põhjustab narkoosi
Võru ümbruses kasutatakse õukat justnimelt sisse hingamiseks ehk nohu ravimiseks. Pannakse natuke vatitupsu sisse ja hingatakse vahelduva eduga. Pidi nohu ja köha ravima.

T.

Ära sa seda õukat väga palju nuusuta muidu võtab pildi eest

Siin natuke infot raudteekeelest transleerituna
Kasutamine
Farmakoloogia
Meditsiinis kasutatakse seda üldanesteetilise toimega ravimina , kuna selle mõju neuronaalsetele membraanidele ja omadusele „immobiliseeritakse” KNS on väga spetsiifiline ja täielikult pöörduv. Seda kasutatakse inhaleeritava anesteesia kirurgilises praktikas ning hambaravis rakendatakse seda paikselt hambakarpide ja hambakanalite raviks, mis on ette nähtud täitmiseks.

Etüüleetri aeglase lagunemise tõttu tuleb kehtestatud säilitamisperioodid rangelt säilitada. Anesteesia korral saab õhku kasutada ainult kolbidest, mis avatakse vahetult enne operatsiooni. Pärast iga kuue kuu möödumist kontrollitakse anesteesia eetri vastavust. Tehniliste eetrite kasutamine nendel eesmärkidel ei ole lubatud.

Väljapaistev kodumaine kirurg N.I. Pirogov , esimene meditsiini ajaloos, hakkas haavatud põldudel tegutsema eetrianesteesiaga, tehes umbes kümme tuhat operatsiooni eetriaanesteesia all.

Tehnika

Dietüüleeter - aerosool kiireks käivitamiseks. Juhend
ütleb, et on võimalik alustada temperatuuril -55 ° F (−48,3 ° C)
Seda kasutatakse tselluloosnitraatide lahustina suitsuvaba pulbri, looduslike ja sünteetiliste vaigude, alkaloidide tootmisel.
Seda kasutatakse jahutusvedelikuna krüogeenses tehnoloogias, harvem kui külmutusagensite komponendina.
Seda kasutatakse ekstrahendina plutooniumi ja selle lõhustumistoodete eraldamiseks tuumkütuse valmistamisel ja töötlemisel , uraani eraldamisel maagist.
Kasutatud komponendina kütust sisse airmodelling compression mootorid .
Bensiini sisepõlemismootorite käivitamisel karmides talvitingimustes.
NSV Liidus toodeti väljalaskekiht „Arktika”, väike kogus valati sisselaskekollektorisse läbi karburaatori ja õhufilter eemaldati . Armee jaoks toodeti eeter alumiiniumist suletud hülssi, enne kasutamist tungiti muhvi bajonett või kruvikeerajaga. Välismaal toodeti aerosoolpudelil "külmadel päevadel töötav vedelik" . Koostis: dietüüleeter, tööstuslik õli , raketikütus.

Sellisel juhul on ICE käivitusmehhanism enamasti kokkusurutud: eetri ja õhu segu süüdatakse kompressiooniga juba umbes 5-6. Erinevatel põhjustel võivad kompressiooni kaotanud mootorid teha mitu õhu käiku, kuid ei tööta siiski bensiiniga.
Pilt

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 20 Jaan, 2019 23:48
Postitas Che Latino
IMG_7442[1].JPG
Lõhn terav, piirituseline,kerge atsetooni järelmaitse, rohkem ei mäleta...

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 22 Jaan, 2019 21:03
Postitas kalleb
image (67).jpg
image (67).jpg (44.42 KiB) Vaadatud 2866 korda
Vot see oli õige smetana

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 24 Jaan, 2019 3:51
Postitas Troll
Nõuka ajal müüdi hapukoort jah sellistes 200g purkides. Lisaks suuremad poed müüsid ka lahtiselt, siis oli koor 40l piimanõus. Aga selle juurde käis paras šamaanimine, tavaline asi oli, et müüjad võtsid oma tarbeks nõust pealt paksema kihi ära, seejärel valati sinna mitu eelmise päeva keefiri või petipakki sisse ja see segu müüdi tavainimestele hapukoore pähe maha. Ma olin kaks aastat ETKVL-s piimaringi peal, sai seda sisemist kööki nähtud küll.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 11:04
Postitas Leo
Mõtlesin pikalt, kas hakkaks pikemalt kirjutama. Ei jaksa, sest see viimsepäevavarud ja toitumisteemad on sujuvalt üle läinud anonüümsete alkohoolikute tugigrupiks alkoholimürgitusest toibumise teemadel. Tõsised võitlejad ei saa olla joodikud, ega ka narkomaanid, sest selliste eluviisidega jäädakse kiiresti vahele hoolimata sellest, kas organismi turgutamiseks juua kurgisoolvett, süüa kurki või hapukoort. Sõltuvushäire (riippuuvuusoireyhtymä soome keeles) on nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne sõltuvus mingist sodist, millega ennast sassi kammida. Selline tegevus on olnud omane kogu inimkonnale niikaua, kui on suvatsetud ajalugu kirja panna. Sõltuvushäire on jube õnnetus nii haigele endale kui eriti nende lähedastele, tegelikult kogu ühiskonnale, sest raha läheb ja inimeste elud keeratakse totaalselt segamini. Pole naljakas, üldse ei ole naljakas, sest märgatav osa elanikest nii Eestis kui Soomes elab joogist joogini või ainest aineni. Nagu ütles 1 minu oluliselt targem tuttav, osadest kirjutistest õhkub, et põhikooli bioloogia tundidest ei ole aru saadud, ma lisaksin siia et lolli jutu võiks ära lõpetada ja poest ajusid osta, kui endal ei ole :rip:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 12:14
Postitas Some
Eee... Mis sõltuvus see hapukoorest ikka on?

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 12:20
Postitas kalleb
Karm aga tõsi , kui viimsepäeval internet välja lülitub siis millest siis mängu- vatseboogi ja muud sõltlased toituma hakkavad ...

Aga et igasugustest asjadest võib sõltuvuse saada see on tõsi

Ma mäletan mõnele sõdurile meeldis väga haisvaid partjankasid nuusutada , ju tal oli sõltuvus

Mõnele jälle tsaipokis smetaanat juua nii palju kui raha taskus oli

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 12:26
Postitas Kriku
Nii umbes 10 aastat tagasi istusime vist "Suudlevates tudengites" ja rüüpasime päeva esimest ning eelviimast õlut või siidrit. Jutuks tulid sugudevahelised erinevused ja mida vastassoo juures hinnatakse. Ma siis võtsin ette rahvaharidusliku selgitustöö ja küsisin tütarlastelt, et kas teate, mis olekus te ühele keskmisele meesisendile kõige rohkem muljet avaldate. Igaks juhuks vihjasin, et põsepuna vms. substantsid ei puutu asjasse. Mul paluti seda selgitada ja ma siis ütlesin, et hommikul, kui teil pole veel midagi seljas, te praete pliidi juures kartuleid ja meesisend teab, et juustu ja hapukoort on külmkapis küllalt.

Tütarlapsed tegid ihhihhii-ahhahaahaa... Ja siis üks, veidi vanem ja elu rohkem näinud, see ütles natuke muutunud häälega: "Jah, see hapukoore asi on küll õige."

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 12:36
Postitas Vastaja
Leo kirjutas:Mõtlesin pikalt, kas hakkaks pikemalt kirjutama. Ei jaksa, sest see viimsepäevavarud ja toitumisteemad on sujuvalt üle läinud anonüümsete alkohoolikute tugigrupiks alkoholimürgitusest toibumise teemadel. Tõsised võitlejad ei saa olla joodikud, ega ka narkomaanid, sest selliste eluviisidega jäädakse kiiresti vahele hoolimata sellest, kas organismi turgutamiseks juua kurgisoolvett, süüa kurki või hapukoort. Sõltuvushäire (riippuuvuusoireyhtymä soome keeles) on nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne sõltuvus mingist sodist, millega ennast sassi kammida. Selline tegevus on olnud omane kogu inimkonnale niikaua, kui on suvatsetud ajalugu kirja panna. Sõltuvushäire on jube õnnetus nii haigele endale kui eriti nende lähedastele, tegelikult kogu ühiskonnale, sest raha läheb ja inimeste elud keeratakse totaalselt segamini. Pole naljakas, üldse ei ole naljakas, sest märgatav osa elanikest nii Eestis kui Soomes elab joogist joogini või ainest aineni. Nagu ütles 1 minu oluliselt targem tuttav, osadest kirjutistest õhkub, et põhikooli bioloogia tundidest ei ole aru saadud, ma lisaksin siia et lolli jutu võiks ära lõpetada ja poest ajusid osta, kui endal ei ole :rip:
Teise Maailmasõja ajal kasutati teljeriikide pool rindeoludes massiliselt pervitiini ja muid stimuleerivaid aineid, alkoholist rääkimata. Ja seda äärmise kurnatuse, külma, lahingustressi vastu, et üldse jalul püsida. Ja jäädi neist ainetest ka sõltuvusse. Juba Weimari vabariigi aegsel Saksamaal oli narkomaania karm teema. Vene poolel maandati pingeid rohkem alkoholiga.https://maanpuolustus.net/threads/l%C3% ... kana.1067/

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 27 Jaan, 2019 12:53
Postitas Lemet
Samas ei msksa seda vene poole alkotarbimist ka väga üle tähtsustada, jooki jagati üpris konkreetsetele väeosadele ja upris konkreetsetel puhkudel. Seda, et mõisameeste laager permanentselt külili oli, ei olnud kohe kindlasti.