Mu iroonia oli vist liiga peenMõista aga oleks vaja hoopis muud.
Miks on autotekil käimist varjatud ehk seda fakti lõppraportis välditud?

Mu iroonia oli vist liiga peenMõista aga oleks vaja hoopis muud.
Miks on autotekil käimist varjatud ehk seda fakti lõppraportis välditud?
Kui sa vaatad Osmimi isotoopide poolestusaegu siis eriti palju kandidaate järele ei jää peale mitteradioaktiivsete. Teoreetiliselt võiks muidugi tegu olla Os-185 või Os-194, aga kuskohast selline kogus pärit oleks? Looduses neid ei esine ja pikalt säilitada ka ei saa.NGolf kirjutas:Akf Lothabi, mina ei märganud protokollis Liimi väidet konkreetsest osmiumi isotoobist? Kas on viidet just selle isotoobi kohta?
Õhtulehes kirjutati 2001. aastal, et:..ehk see isotoop käis Hr. Ploompuu ampluaasse. Hr. Liimi tunnistusest ei ole ma isotoopi märganud.Kümme aastat plaatinagruppi kuuluvaid metalle vahendanud Haapsalu firma tegevjuht Vallot Ploompuu on tunnistanud, et kuigi ta pakub Internetis seleen 74 ja osmium 187 ampulle kuni kiloses koguses, ei tea ta, kes müüb ja kes ostab. Kui tehing teostub, ei jõua ka metall Eestisse, vaid liigub ostjalt müüjale teisi teid pidi. Kuidas, seda Ploompuu ei tea. Ta on kümnete miljonite dollarite äris vaid vahendaja.
Selle lehe andmetel (https://www.radiochemistry.org/periodic ... ts/76.html) on osmiumi 42st isotoobist 29 radioaktiivsed.
Visiir on lihtsalt tükk 55 tonni rauda, seal pole vist selliseid kohtigi kuhu õhutaskud tekkida võiks. Teoreetiliselt võis ta ju nt. mõne haalamisotsa taha takerduda ja hetkeks niiviisi külje peale lipendama jääda? Huvitav kas need haalamisotsad üldse taluks lühiajaliselt taolist koormust?Imre Kaas kirjutas:Kas ja kui kaua võis visiir pärast irdumist veepinnal püsida? Kas on võimalik, et visiir kukkus üle pirnvööri vette niiviisi, et tekkis õhutasku, mis seda veidi aega veepinnal hoidis?
parkija kirjutas:Tervist .
Siin mõni lehekülg tagasi kerkis EV eriesindajana Paldiski tuumaobjektil Jüri Liim , VV eriesindaja Paldiskis oli Jüri Tikk , mina mäletan vähemalt sedasi , üritaks nimedes täpne olla .
Oli küll!Mõmps kirjutas:Mu iroonia oli vist liiga peen
Kui võrrelda 1994. aastal rambist võetud pilte hiljem tehtutega, võib kohati näha, et tõmbekonksud on rambi külge kinni keevitatud ja kohati on nende suhtes rakendatud väga suurt jõudu, nii et suured teraspoldid on mõranenud ja lahti tulnud, nagu oleks keegi surunud rambile väga suure jõuga.
Pildid tõestavad, et üks ööpäev pärast katastroofi on vraki lastitekil käinud tundmatu, suurte allveeressurssidega osapool.
Teoreetiliselt võinuks "Estonia" autotekile ööpäev pärast õnnetust minna ükskõik kes, aga tegelikkuses mitte. Vraki täpset asukohta hoiti salajas üle kahe kuu ja see oli teada üksnes Rootsi kaitsejõududele, Soome kaitsejõududele ja Soome uurijale Kari Lehtolale. Lisaks sellele vastutasid Rootsi kaitsejõud vraki asukoha kaitsmise eest.
Olen varemgi arutlenud, et ametliku versiooni puhul (kus uppumise põhjuseks oli rambi lahtine asend), peaks ramp käima suhteliselt vabalt (et hiljem uuesti kinni minna), aga faktid ja tunnistajate ütlused ei kipu seda kinnitama.Korrektne otsus oleks tähendanud, et SKL pidanuks uurima vraki asukohas kõiki neid muudatusi, mis võisid olla tekkinud inimtegevuse tagajärjel pärast laeva uppumist. Aga valitsus otsustas hoopis midagi muud. SKL-ile anti ülesanne uurida, kas "muudatused vraki asukohas võisid olla tekkinud inimtegevuse tagajärjel" ja seda piiritleti perioodiga 2. oktoobrist kuni 6. detsembrini 1994, see tähendab ajavahemikuga, mille kestel ei dokumenteeritud ühtki muutust.
See tähendab, et vastuseta jäävad küsimused rambivõrede kohta, mis saeti maha enne 2. oktoobrit ja mis tõendavad, et tuukrid on käinud lastitekil vahetult pärast laevahukku, samuti rohkete rambivigastuste kohta, mis tõestusmaterjali kohaselt on tekkinud pärast 6. detsembrit 1994.
Salajasi sukeldumisi välistavad uurimistulemused pandi kokku kaitseministeeriumis ning seda tehti, nagu märkis vastutav ametnik Sofia Karlsson, täielikus üksmeeles. Ta kinnitab, et muutusi, mis leidsid aset enne ja pärast nimetatud kuupäevi, ei analüüsita. Kas saab olla veel paremat näidet sihikindlast salastamisest?
Segane värk. Siin näiteks: https://www.kaitseliit.ee/et/laupaeval- ... -juri-tikk-noglik- kirjutas:parkija kirjutas:Tervist .
Siin mõni lehekülg tagasi kerkis EV eriesindajana Paldiski tuumaobjektil Jüri Liim , VV eriesindaja Paldiskis oli Jüri Tikk , mina mäletan vähemalt sedasi , üritaks nimedes täpne olla .
Avaldamismärge: RT I 1993, 22, 406
https://www.riigiteataja.ee/akt/13091999
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1993. a korraldus nr 210-k
Vastu võetud 29.04.1993 nr 210
Nimetada Vabariigi Valitsuse erivolitustega esindajaks Paldiski linnas Kaitseministeeriumi nõunik Jüri Liim.
Ei pruugi olla.Olen varemgi arutlenud, et ametliku versiooni puhul (kus uppumise põhjuseks oli rambi lahtine asend), peaks ramp käima suhteliselt vabalt (et hiljem uuesti kinni minna), aga faktid ja tunnistajate ütlused ei kipu seda kinnitama.
Laev on külili, mitte uks. Uks on meil normaalasendis, hinged külgedel...Lemet kirjutas:Keerame toaukse külili, hinged ülespoole ja tõdeme, et see uks nüüd küll inimestele avamiseks tehtud pole...
-noglik- kirjutas:Avaldamismärge: RT I 1993, 22, 406
https://www.riigiteataja.ee/akt/13091999
Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1993. a korraldus nr 210-k
Vastu võetud 29.04.1993 nr 210
Nimetada Vabariigi Valitsuse erivolitustega esindajaks Paldiski linnas Kaitseministeeriumi nõunik Jüri Liim.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13033338Vabariigi Valitsuse 12. aprilli 1994. a korraldus nr 227
Vastu võetud 12.04.1994 nr 227
1. Seoses Paldiskis asuvate Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluvate tuumareaktorite eelseisva likvideerimise, tuumakütuse Eestist väljaveoga ja vajadusega tagada nimetatud tööde ning elanikkonna ohutus ja julgeolek pidada vajalikuks kehtestada Pakri poolsaarel erirežiim.
2. Erirežiim Pakri poolsaarel kehtestatakse siseministri määrusega.
3. Kehtestada, et erirežiimi ajal võivad Pakri poolsaarel viibida:
1) isikud, kes alaliselt elavad Paldiskis või mõnes muus kohas Pakri poolsaarel;
2) Paldiskis asuvate asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajad, kes ei ole Paldiski alalised elanikud, juhul kui nad on arvele võetud Paldiski politseijaoskonnas ning nende isikut tõendavasse dokumenti on tehtud vastav märge;
3) isikud, kellel on Paldiski komandandi või Harju Politseiprefektuuri poolt väljaantud eriluba. Erilubade väljaandmise korra kehtestab siseminister.
4. Erirežiimi kehtimise ajal on sissepääs Pakri poolsaarele lubatud ainult Siseministeeriumi poolt kindlaksmääratud kontrollpunktide kaudu. Vajaduse korral on Siseministeeriumil õigus sulgeda Pakri poolsaarel liiklus või piirata seda.
5. Politseiametil tugevdada kontrolli Pakri poolsaarel, et selgitada välja isikud, kes viibivad seal ilma seadusliku aluseta, ning võtta nad kehtestatud korras vastutusele.
6. Kehtestada, et ametkondade esindajate koostööd Paldiskis korraldab Vabariigi Valitsuse eriesindaja Paldiskis Jüri Tikk.
Peaminister Mart LAAR
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q ... Nuqookr7OV 19.01.1994Valitsuse esindajaks Paldiskis sai Jüri Tikk, kes seni oli kaitseministri nõunik ja enne seda peaministri abi. Ta peab kahe nädala jooksul esitama oma ettepanekud Paldiski probleemi lahendamiseks.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline