www.militaar.net

Kaasaegsed instruktsioonid ja veebiõpetused toovad välja et esimese stressimaandamise vahendina on mediteerimisne ja teine sügavalt hingamise

Leo kirjutas:...viimsepäevavarud ja toitumisteemad on sujuvalt üle läinud anonüümsete alkohoolikute tugigrupiks alkoholimürgitusest toibumise teemadel...

Nii hull see nüüd ka ei ole. Aga omal nahal kogetu (nooremana sai lakkuda niiet maa must, siis ühel päeval sai lihtsalt isu otsa ja praegu ehk kord aastas võtan korralikult viina) põhjal ütleksin et kassiahastus on sama koguse juures rängem nendel kes võtavad harva. Alkohoolik tuleb poole liitri pohmakast treeningu najal üle, sellise venna kes võtab võibolla kord kahe aasta jooksul paneb päevaks pikali.

Viina tuleb ikka mõnuga võtta, alkoholiga stressimaandamine on mõttetu.

Sam Beaver kirjutas:Viina tuleb ikka mõnuga võtta.

Jah, täitsa õige. Mõned maitsvaid sakummid ja hea viin peale, see on elu. Aga lõpetada tuleb enne kui purjus on.

Teise Maailmasõja ajal kasutati teljeriikide pool rindeoludes massiliselt pervitiini ja muid stimuleerivaid aineid, alkoholist rääkimata. Ja seda äärmise kurnatuse, külma, lahingustressi vastu, et üldse jalul püsida. Ja jäädi neist ainetest ka sõltuvusse.

https://helios.ee/toode/patsient-a-uima ... s-reichis/

Pööraks teema tagasi teemasse oma küsimusega.
Nimelt võiks keegi toiduspetsialist kokku panna toiduratsiooni, ütleme ühele inimesele kahe nädala tarbeks, mis sisaldaks piisavalt mitmekülgset valikut kaua säilivatest toiduainetest, mis kataks päevase energiatarbe 2000 kcal. Ehk siis teoreetiline hädaolukorra varu. 5kg makarone ja 10 konservi oleks liialt lihtne ühekülgne lähenemine.

Kuivatatud oad.

Kui kaob vesi, gaas ja elekter, siis pole makaronidega midagi peale hakata. Sama teiste toiduainetega, mida vaja enne tarvitamist keeta-küpsetada. Toiduvarude koostamise soovitused peaks vist olema erinevad linna kortermaja elanikele ja maapiirkonna elanikele (kellel õue peal kaev ja köögis puupliit).

Ikkagi pigem hankida toiduaineid, mis kohe tarbida kõlbavad, ka eelnevalt soojendamata kujul - konservid, purgitoidud, šokolaad, hoidised, rosina-pähklisegu vms. Mis annaks väikese kogusega palju energiat. Lisaks joogivesi. Kaerahelbepuder ja keedetud makaron on suht toitainete- ja kalorivaene.

Z03 kirjutas:
Ikkagi pigem hankida toiduaineid, mis kohe tarbida kõlbavad, ka eelnevalt soojendamata kujul - konservid, purgitoidud, šokolaad, hoidised, rosina-pähklisegu vms. Mis annaks väikese kogusega palju energiat. Lisaks joogivesi. Kaerahelbepuder ja keedetud makaron on suht toitainete- ja kalorivaene.

Kaerahelbepuder nüüd nii väga kalorivaene küll ei ole. Lisaks hoiab ta soolestiku korras.

Korterielanike ja maakate vahele jäävad veel äärelinna eramajad. Neil on ka üldiselt lihtsam - õu kus grillida või lõket teha. Veepuudus on vast kõige olulisem, ei näri seda kuivtoitu ka kui pole midagi peale juua, samas on vett oluliselt lihtsam hankida kui elektrit või gaasi. Endal on puuriit õuel, gaasiga grill, gaasiga matkapliit koos katla ja panniga, generaator, küünlaid, petrooliumlamp, erinevaid kuivaineid ja mitme kuu jagu liha sügavkülmas ja konservide-vorstidena tulenevalt edukast jahiaastast. Rosina ja pähklisegude ja šokolaadi vastu pole midagi aga nende soetamine suuremas koguses hakkab rahakotile.
Mida arvate kõiksugu kiirsuppidest ja pudrudest? Et kas puru tassi ja keev vesi peale või siis kallata keev vesi otse avatud plasttopsi kiirmakaronide või pudru peale. Omadest kogemustest võin öelda, et annab päris hea energialaksu, eriti kui kõrvale võtta paar leiba põdrakonserviga (või tavalise turisti einega). Merel selline menüü üks põhitoite ja kiirelt valmistatav ja tarbitav isegi regattide ajal.

AMvA kirjutas:Kaerahelbepuder nüüd nii väga kalorivaene küll ei ole.

100 g kaerahelbeid annab ca 360 kcal. Korraliku pudruportsjoni saab, kui 1 kl kaerahelbeid + 2 kl vett keeta. 1 kl kaerahelbeid on ligikaudu 90-100 g kuivainet. Nii et üks kaerahelbepudru portsjon on 300-350 kcal. Muidugi, kui lisada piima, võid ja moosi, siis kalorisisaldus suureneb tunduvalt, aga mulle on seostunud alati sõda viletsuse, nälja ja vaesusega. Moosi, võid ja piima pole võib-olla võtta, aga sõjaaja varudeks on ehk kuivaineid kogutud. Juba baasainevahetuseks vajab keskmine täiskasvanud inimene 1400-1600 kcal energiat. Ühesõnaga, kaerahelbepudruga kaugele ei jõua.

Mida arvate kõiksugu kiirsuppidest ja pudrudest? Et kas puru tassi ja keev vesi peale või siis kallata keev vesi otse avatud plasttopsi kiirmakaronide või pudru peale. Omadest kogemustest võin öelda, et annab päris hea energialaksu, eriti kui kõrvale võtta paar leiba põdrakonserviga (või tavalise turisti einega). Merel selline menüü üks põhitoite ja kiirelt valmistatav ja tarbitav isegi regattide ajal.

Nüüd läks mul kõht tühjaks seda kirjeldust lugedes Sellise menüü puhul võib probleemiks saada vist vitamiinide puudus.

Ega jan vanasti elu kerge polnud -

ajad olid rasked, leiba polnud - võid määriti otse vorstile.

Mul meenub kui utsebkasse tuli posõlka ja seal oli suitsuvorsti, väeosasse seda sisse smugeldada ei õnnestunud ja olin sunnitud terve lati korraga ise ära sööma , seda ilma leiva , või ja piimata - no täielik veskalka isegi nälginud kursandi jaoks

Vinnutatud liha on hea toode (aga kallis )

On kerge kaasa vedada , saab ka supi sisse panna kui vaja ja ka niisama krõbistada

...teatan tagasihoidlikult et õnnestus hankida rippunud (vinnastatud) liha, nö tutvuste kaudu:





Pool on alles.
Pildid on tehtud tööstuslikus miljöös (täpsemalt minu töökojas) et mõjuda apetiitsemalt!
Liitrine nitrolakipurk ei ole mõeldud kastme ülesandeid täitma, vaid annab ülevaate mastaapidest.

AKFTP Fuks, kellele need algupäraselt privas saatsin, ei ole siiamaani kadedusest toibunud ja mossitab....


P.S.
Armas rahvas, kaerahelbed helbekesteks, aga ärge kujutlege ühtegi viimsepäevavaru ettegi ilma TATRATA....
Täiega üle visand see makaronijutt juba. Seda ikka kuuleb, et "nüüd peame jälle kuu lõpuni makarone sööma" jne. Jama.
Pole need makaronid niiodavad ühti. Muideks Maximas on kõigeodavamad täisterakaerahelbed 21 senti kilone pakk, minge võtke, kui jälle otsas ei ole.
Ma ostan neid koerale.
Ja Grossis oli tatrakilo mingi 80 senti - ma võtsin ühe riiulivahe.

AKFTP Fuks, kellele need algupäraselt privas saatsin, ei ole siiamaani kadedusest toibunud ja mossitab....

Ma olen sõnatu sellest muust kraamist mida siin näha pole.

Edit: Härra ise seletab kui tahab....
P.S.
Castello kastid seal on...
https://www.castellocheese.com/fi-fi/

Nii on , on nii...