Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

Eesti välisluure üht tähtsamat osakonda aastaid juhtinud Sergei Bõstrov oli kokaiinitarvitaja, selgub välisluure raha omastamise kriminaalasjast.

http://pluss.postimees.ee/3006367/luure ... s-kokaiini



Ja meenutuseks neile, kes kipuvad pajatama eksimatutest spetsialistidest...

[Lemet]

Kas Ukraina stsenaarium võib ka Eestis ja Lätis korduda?

Peeter Ernits.

Pärast seda, kui Läti piiriäärse omavalitsuse juht teatas, et keegi käib nende rahvast Venemaaga ühinemiseks agiteerimas, läks Maaleht asja kohapeale uurima. Daugavpilsi ümbrus sarnaneb ju väga meie Kirde-Eestiga.

“Mina ei ole agitaatoreid näinud,” tunnistab Läti kaugeima kaguosa piiriäärses Krāslava linnakeses väikest äri ajav lätlane Peteris Silconoks. “Ka minu tuttavad pole neid näinud ja kuulnud. Need pidid siis lihtsalt spioonid olema.”

Jutt käib inimestest, kes Venemaaga ühinema kutsuvad.

“Üldiselt on meil vaikne,” jätkab Silconoks. “Keegi teist ei solva. Rahvusküsimust pole üles tõstnud.”

Mees tunnistab, et nende kanti loetakse depressiivseks. Linnas näeb ainult pensionäre ja koolilapsi. Tööealised sõidavad minema, põhiliselt Iirimaale, Inglismaale ja Norrasse, ka Saksamaale. Silconoksi enda tütar elab juba seitse aastat Iirimaal.

Kuigi Peteris Silconoks on kogu elu Krāslavas elanud ja omal ajal hääletas ka Läti iseseisvuse poolt, riigikeelt ta ei valda. “Kahjuks,” ohkab mees. “Nõukogude ajal ei pööratud sellele, eriti veel vene koolis, mingit tähelepanu.”

Rahvaste sulatusahi

Mis aga provokatsioonidesse puutub, siis neid olevat väga lihtne teha. “Eriti kui eriteenistused on sellest huvitatud,” selgitab Silconoks. “Piisab, kui kedagi natuke solvata, sealt kõik algabki.”

“Seda saab rääkida vaid ebanormaalne,” ütleb kojamees Gennadi Krāslava linnapea Gunārs Upenieksi jutu peale, just nagu agiteeriksid mingid tegelased tema kodukanti Venemaaga ühinema. “Kas te ei tea, et me kuulume euroliitu ja NATOsse?” küsib Gennadi.

Ning lisab nagu küsijas kaheldes: “Kas te ei usu NATOsse? NATO on maailma võimsaim sõjaline blokk ja nemad tagavad meie julgeoleku.”

Daugava kaldal asuvas Krāslava linnakeses seisab aukohal viie aerupaariga laevuke. Iga aerupaar sümboliseerib ühte viiest siin elavast rahvusest. Need on lätlased, venelased, valgevenelased, poolakad ja juudid. Lätlasi on seejuures vähem kui teisi kokku.

Ligi neljandiku Lätist moodustav Latgale on omapärane paik. Ühtpidi kaunis loodus, tohutult imekauneid järvi – ega ilmaasjata seda kanti hellitavalt Läti Šveitsiks kutsuta. Teiselt poolt paik, kus jäme ots on venekeelsete inimeste käes.

Kui paar aastat tagasi korraldati Lätis referendum, saamaks teada, kas rahvas tahab vene keelt teiseks riigikeeleks, oli selle poolt kõigest veerand elanikest. Samal ajal Latgales kiitis enamus mõtte heaks.

Kuni 1918. aastani oli Latgale Läti mahajäänumaid piirkondi. Liivimaal kaotati pärisorjus juba aastal 1819, kuid seal alles 1881. Liivimaal oli kirjaoskajaid toona kuni 96%, Latgales vaid üle poole.

“Mis puutub siia Venemaa?” küsib turumüüja Maria Staskencija. “Me olime varem Vitebski kubermangus, aga see kuulub ju Valgevenele.”

Naise arutluskäik on aga veelgi põhjalikum. “Meid ei ole kellelegi vaja. Isegi kui antaks, kes meid võtta tahab? Milleks meid Venemaale vaja, siin ei ole peale pensionäride ja invaliidide kedagi!”

“Tööd pole, noorus on kõik piiri taga,” hindab Regina Olešina. “Krāslavas on vähem rahvast kui enne sõda. Oli 12 000, praegu ei anna viit tuhandet ka kokku.”

Olešina sõnul ei ole Lätile inimesi vaja. Sigu pole ka vaja! Poes liha on, aga see tuleb Euroopast. Külad on hävitatud. Maal on jõutud peaaegu et kiviaega tagasi. Turul aga, kus tema ja Maria Staskencija päevad otsa istuvad, kohtab rahvast harva.

Olešina pahandab, et ehkki valimisliit Koosmeele Keskus sai seimi valimistel kõige rohkem hääli, jäeti ta ometi valitsusest välja. “See tähendab, et meid ei peeta inimesteks. Ja Riias kiusavad Ušakovsi!” viib ta jutu Riia venelasest linnapeale Nils Ušakovsile.

Hirmuäratav uudis

Staskencija põrutab: “Rahvas räägib, et ta tekitas paanikat selleks, et ameeriklased saaksid oma väed sisse tuua! Seitse tanki juba on, ilmselt tahavad veel tuua.”

“Lollusi räägib!” hüüab Olešina. “Eile nägin teda televiisoris. Jutt on kuidagi kahtlane. Kus meil vabadus on? Ookeani tagant kamandatakse meid!”

“Tema”, kellest räägitakse, on Krāslava linnapea Gunārs Upe­nieks, kes 11. novembril, Karutapja päeval, ajalehes Diena tõelise meediapommi plahvatama pani.

“Aktivistid tulevad inimeste juurde koju, jagavad buklette ja räägivad Latgale võimalikust ühinemisest Venemaaga,” tsiteeris Läti suurim päevaleht linnapea sõnu.

Veel seisis lehes, et info jõuab kiiresti duumani, aga meil ei ole võimalik seda liikumist peatada. “Nad käivad koolides ja teistes ühiskondlikes asutustes. Keegi on rääkinud rahast, mida pakutakse juhtivates ametites olevatele inimestele, et kollektiivide juhid läheksid nende poole üle.”

Upenieks kinnitab: “Arutasin seda asja kolleegidega teiste piirkondade omavalitsustest. Aga meil ei ole võimalusi sekkuda. Ma ei tea, kuhu vaatab julgeolekupolitsei.”

Inimesi, kellel on töö ja auto, selline agitatsioon Upenieksi hinnangul tõenäoliselt ei veena. “Nad ütlevad, et Lätis on hea elada. Vaeseid inimesi on lihtsam veenda, et suur naaber võib neid päästa.”

Kauge provintsilinna juhist sai niisuguse avalduse järel paugupealt üle riigi kuulus mees. Ning tema kuulsus levis välgukiirusel ka Lätist väljapoole.

Kohe pärast Krāslava linnapea teadet asuti uurima, kas vastab tõele, et venemeelsed poliitikud on korduvalt käinud lastele rääkimas, et Nõukogude Läti ei olnud okupeeritud maa ja et praegune iseseisvus on vaid ajutine.

Samal ajal asuti pitsitama pedagooge, kes olid Facebookis ja Twitteris Lätit halvustavat materjali meeldivaks märkinud.

“Jälgi isikliku hügieeni reegleid! Nakkusepuhang 11.−18. novembrini,” oli Läti lipul kirjas. 11. novembril on Lätis isamaakaitsjate püha, Lāčplēsise ehk Karutapja päev, 18. novembril aga Läti taasiseseisvumise päev.

Järgmine Krimm

Õli valas tulle ka Krāslavast vaid 40 kilomeetri kaugusel asuva Daugavpilsi meer Jānis Lāčplēsis, kes tunnistas Läti riigitelevisioonile, et “osal inimestest võib tekkida tunne, et nad elavad mõnes teises riigis”.

Linnapea pidas silmas kommentaariumis ja blogides levivat infot ning soovitas kaitsepolitseil tõsiselt jälgida, mis seal tegelikult toimub.

Läti suuruselt teine linn Daugavpils on läbinisti vene paik. Lätlasi elab selles suures tööstuslinnas vaid viiendik. Enamik sealseid inimesi vaatab üksnes Vene telekanaleid. Valdav osa elanikest soovis siin vene keelt teiseks riigikeeleks.

16. märtsil kirjutas Briti ajaleht The Telegraph, et Daugavpils võib olla järgmine Krimm. Ajalehe väitel on Daugavpils ELi kõige venekeelsem linn, ning kui seal korraldataks samasugune referendum nagu Krimmis, oleks ka tulemus sama mis Krimmis.

Paralleel Krāslava kandi ja Ida-Virumaa vahel on ilmne. Daugavpils on meie Narva, järvederikas Krāslava aga meie imekauni loodusega Alutaguse. Ühes Briti ajaleht eksib: 80protsendise venekeelse elanikkonnaga Daugavpils ei ole euroliidu kõige venekeelsem linn. Narvas on venekeelseid lausa 95 protsenti.

Juba märtsi alguses oli aga Vene saadik Lätis Aleksandr Vešn­jakov teatanud, et Venemaa on nõus hakkama kaasmaalastele vaesusest pääsemiseks pensioni maksma. Ja seda vaatamata asjaolule, et Läti pension on Vene omast kõrgem.

Veidi hiljem, 17. aprillil, hoiti Moskvas Läti saatkonna ees loosungeid, mis ütlesid selgelt, et Latgale on Venemaa osa.

Veidi enne seda, 7. aprillil, oli Ukrainas välja kuulutatud Donetski Rahvavabariik, 27. aprillil järgnes talle Luganski Rahvavabariik. Miks mitte siis Daugavpilsi Rahvavabariik?

“Siis, kui Daugavpilsi 80 protsenti venelasi ütleb, et nad soovivad Venemaaga liituda, on juba liiga hilja,” tunnistas Riia linnapea Nils Ušakovs. “Sellisel olukorral ei tohiks lihtsalt lasta juhtuda.”

Aprilli lõpus hoiatas Läti kaitseminister Raimonds Vējonis, et Venemaa üritab Balti riikides korraldada rahutusi erikoolituse saanud provokaatorite abil. “On risk, et Venemaa üritab regioonis olukorda destabiliseerida,” ütles Vējonis uudisteagentuurile Reuters.

Ütleb sõnadest lahti

“Ta on provokaator!” lausub tundmatuks jääda sooviv ettevõtja linnapea kohta.

Ärimehe, kunagise komsomolitöötaja ja tippsportlase kaks esimest peret elavad Riias, kolmanda võsukesed jooksevad alles Krāslavas ringi. “Kui näen, ütlen talle seda ka ise,” lubab ta.

Ärimehe sõnul on asi lihtne. Kuna linnapea ja kaitseminister on lähedased sõbrad ja parteikaaslased ning kohe-kohe võtab seim uue riigieelarve vastu, oli ministril hädasti tarvis kaitsekulutusi suurendada. Selleks piiriäärse omavalitsusjuhi juttu vaja oligi.

“Tegelikult on ta tubli mees, ei varasta ja ei lase teistel varastada,” leiab ettevõtja. “Ta on meie kandi huvide eest väljas. Aga see asi ei olnud ilus.”

Ettevõtja sõnul tegutsevad Läti, Eesti ja Leedu nagu kolm jänest, kes karu surgivad. Kes togib, kes üritab silma torgata. See käib vahetpidamata. “Mis aga siis saab, kui karu viimaks käpaga äigab?” küsib ettevõtja.

Ning veel tõdeb ta, et kui ameeriklased hakkavad siia oma baasi rajama “lähen mina küll välja”. “See on ju selge sihtmärk,” selgitab ettevõtja.

Kummalisel kombel hakkas Krāslava linnapea hirmuäratav sõnum kiiresti pisenema. Kolm päeva pärast avaldust teatas meer, et Donbassi stsenaariumi kordumine Latgales on vähetõenäoline.

Nädal aega hiljem, 19. novembril, ütles ta, et Diena ajakirjanik on talle sõnad suhu pannud. “Sellist infot mul ei ole, ja nagu ma aru saan, pole ka julgeolekuorganitel,” teatas linnapea.

Samal päeval oli linnapea Upenieks koos kaitsepolitseiga käinud seimis aru andmas.

Ning ka Läti välisminister Edgars Rinkēvičs teatas, et “viimased valimised näitasid, et venekeelsed elanikud ei soovi Lätis Ukraina stsenaariumi kordumist”.

Räägitakse. Aga kes?

“See, mida meedias meie piirkonna kohta kirjutatud on, ei vasta tõele,” alustab linnapea Gunārs Upenieks kohtumist Maalehega.

Linnapea sõnul on kummaline, et ta Diena korrespondendiga rääkis suve lõpus, enne seimi valimisi, aga lugu ise ilmus alles 11. novembril, Karutapja päeval.

“Ma saan aru, et selle režissöör oli keegi teine, mitte too õnnetu noor tüdruk.”

Linnapea tõdeb, et me sageli ei mõtle, mida üht- või teistviisi esitatud info endaga kaasa võib tuua. Näiteks enne valimisi räägiti, et vene koolid suletakse.

“Ma küsisin, et kes räägib,” kõneleb Upenieks. “Mulle vastati, et no räägitakse. Aga meil pole selline küsimus isegi päevakorras olnud.”

Sellistele juttudele soovitaski meer nn organitel tähelepanu pöörata, neid kiiresti takistada.

Poliitiku sõnul lõigatakse praegu Läti olematu regionaalpoliitika vilju. “Meil on 17 perspektiivset linna ja siis ülejäänud,” seletab Upenieks.

Kuna Krāslava kuulub nn ülejäänute hulka, siis Riia neile taristu tarvis raha ei anna. Linnapea nimetab nimepidi kunagisi ministreid, kes rääkisid, et Latgalele pole raha vaja. “Praegu võiks neilt küsida, mida nad nüüd asjast arvavad,” pakub Upenieks.

Paar aastat tagasi astus Krāslava protestiks selle vastu, et Riia ja seda ümbritsev nn kuldne rõngas võtab poole eurorahast silmagi pilgutamata endale, omavalitsuste liidust välja.

“Isegi nõukogude ajal oli niinimetatud kauguse koefitsient, praegu seda pole,” kirjeldab linnapea. “Me tahtsime vähemasti vallakeskustesse viivad teed ära asfalteerida. Sellega poldud ka nõus.”

Tähelepanu Upenieks siiski sai. Kaitsepolitsei töötaja saabus aru pärima, miks ta piiriäärse omavalitsuse juhina sellise sammu ette võttis…

Pimedad paigad

Vähe asfaldita teedest. Upenieksi sõnul on Latgales terveid piirkondi, kuhu iseseisvusaastate jooksul pole jõudnud riigitelevisioon. Need asuvad enamasti venekeelse elanikkonnaga piirialadel.

Poliitik rõhutab, et Vene kanalid on tasuta, samas on neis (erinevalt Läti kanalitest) palju positiivseid uudiseid. “Meil Lätis on aga kombeks, et peauudis peab olema midagi halba,” nendib ta.

Linnapea sõnul on see üks põhjuseid, miks siinne elanikkond võimalikele provokatiivsetele üleskutsetele vastuvõtlik on. Euroopas on kõige tähtsamad demokraatia ja raha, Venemaal seevastu ei tähenda raha veel kõike. Seal on hinnas ka patriotism.

“Meie kõige suurem häda on see, et me ei oska oma riiki hinnata,” nendib Upenieks. “Kõige parem kaitse on aga see, kui inimene on oma maa patrioot.”

Täpsemalt: kui Latgale inimene teab, et riik mõtleb tema peale, et kunagi tulevad ka siia head teed või et ta saab oma lapse lasteaeda panna ja temalt ei küsita selle eest liiga kõrget tasu, on ka tema suhtumine teistsugune.

Upenieksi sõnul peab inimestesse panustama eriti piiriäärsetel aladel. “Kui Eesti ostab sada tanki, peab ta endale aru andma, et tänapäeval on olemas tehnoloogia, mis muudab need kasutuks. Selle raha võiks panustada hoopis piiriäärsete regioonide inimestesse. Inimestesse panustatud raha on soomus.”

Aga Venemaal parem

Paikades, kus inimestel tööd pole ja elu vilets, saab ka inimeste meelsusega kergemini mängida. Provokaatorid tulevad ja räägivad, et vaadake, kui halvasti te elate, ja teil läheb veelgi hullemaks.

Täna võib nii kõnelejaid olla üks, homme juba kaks. Aga kui neid ka rahastatakse…

Linnapea jätab lause lõpetamata, aga seejärel jätkab optimistlikus toonis. “Ma ei arva, et meil hakkab siin midagi juhtuma, selle tõenäosus on minimaalne.”

Samas pole Latgales raske leida inimesi, kelle arvates oleks elu Venemaa koosseisus parem kui Läti riigi rüpes.

“Muidugi agiteeritakse!” tunnistab lastekodus sirgunud Vadim Krāslava bussijaamas. “Ma elan parem Venemaal kui siin.”

Piiriäärses Kalnitsevo külas elav ukrainlasest pensionär Roman Ivanovitš Lesik väidab, et vale on jutt sellest, nagu Venemaal oleks elu vilets.

“Venemaa elas ja elab edasi,” kõneleb ta. “Venemaal on kõik olemas, ainult ära laiskle. Pidage seda meeles, meil siin Lätis ja Eestis pole midagi.”

Edasi suundub Lesik Krimmi teemale. “Venemaa võttis Krimmi seepärast ära, et see kuulub talle,” selgitab ta. “Donbass läheb nüüd Venemaale, ja õigesti läheb. Viiskümmend aastat toitis Ukrainat, aga nüüd pommitavad teda ameeriklaste käsul. Kildagaasi tahavad.”

Muidugi oli nõukogude ajal elu parem, Lesik kasutab siin otsetõlget mitte võimaldavat sõna zajebis. Täpsemalt: inimesed töötasid nagu sipelgad enne vihma. Kolhoosis oli kõik olemas. Buss käis kolm korda päevas.

“Aga mis praegu on?” küsib Lesik. “Nagu 1941. aastal!” Buss sõidab lähimasse linna korra nädalas. Kauplusauto käib samuti korra nädalas.

Lesiku jutu ning kahe pika päeva jooksul nähtu vahel on kooskõla. Läti piiriäärsetes paikades jäid silma nõukogude sõduritele pühendatud piinlikult korras ja värskete lilledega ehitud mälestuspaigad, sigalate valged varemed nagu lõpnud suurte loomade pleekinud luukered, viletsad hurtsikud, palgid tõrvapapiga üle löödud, katoliiklusele viitavad üksikud ristid tee ääres.

“Meist see ei olene, see oleneb ülemustest,” ühmab Lesik.

Maailma tulevik sõltub aga väga suurtest ülemustest. “Teie Rootsis ei pea kartma. Lätil ja Eestil on seevastu põhjus karta. Kui tuleb suur sõda, on võimalik, et neist maadest ei jää midagi järele,” ütles president Vladimir Putini nõunik Sergei Markov Rootsi televisioonile.

“Russofoobia on rassisim venelaste vastu,” pöördus Markov meie poole. “Loobuge russofoobiast, ja teie elu muutub lihtsamaks.”

Kui asi vaid nii lihtne oleks.

[Kapten Trumm]

Eesti välisluure üht tähtsamat osakonda aastaid juhtinud Sergei Bõstrov oli kokaiinitarvitaja, selgub välisluure raha omastamise kriminaalasjast.

Hvostov ütles kunagi sõnad, mis saavad (lähi) tulevikus klassikaks.
"Herman Simm ei tegutsenud üksi. Tema ümber laius soo".

Alles aastate pärast saab meile arusaadavaks selle lause mõtte sügavus.

[Walter2]

Hvostov ütles kunagi sõnad, mis saavad (lähi) tulevikus klassikaks.
"Herman Simm ei tegutsenud üksi. Tema ümber laius soo".
Alles aastate pärast saab meile arusaadavaks selle lause mõtte sügavus.

Eestimaa on soode ja rabade maa - mõni mülgas (veel) kannab, teise vajud kolinal sisse et silm ka ei pilgu.

[Kapten Trumm]

Tema on ja üks, kuid kaugeltki mitte ainus selles küsimuses selget nägemust omav isik. Oma seisukohti on paljud selgelt ja otse ka erinevates keeltes väljendanud...
"Ei kunagi enam!"

KV juhataja väljendus täiesti õigesti, arvestades publikut (keskmine tumba).
Need, kes asjast rohkem tönkavad (arvan, et siin on taolisi hulgem) tahaks ilmselt teada rohkem - millega, kuidas, millal jne.
Taolistele tegelastele võib jääda väheks.
Vastused oleks näiteks sellised, mis tegevused toimusid lahinguvalmiduse tõstmiseks (need ei saa olla saladuseks).
Seega, millise sõnumi me idanaabrile edastasime 2014. aastal? Liitlased kaitsevaid meid? Piiril on pardakk?

Tulles selle Narva juurde, siis väikest viisi praktikuna ütleks, et praktiliselt piirilt algavat linna ei kaitse "halli hunti ei karda mee" stiilis.
"Ei iialgi" ei sõdi, sõdivad üksused, inimesed, läbimõeldud ja harjutatud plaanid. Meie vastane pole nii ebaprofessionaalne, et verbaalse rusikaviibutuse peale plaanid metsa visata.
Meid jälgitakse hoolega ja tegelikud sõnumid maksavad sealmaal ikka rohkem kui niisama kõnede pidamine. Ilmselt Krimmi ja UKR kontekstist võib olla teravam huvi selle vastu, kuidas me taolisest supist ise välja tuleksime. St reaalsed valmisolekud, õppused, lessons learned jne. Laiale publikule mõeldud kõned vaevalt GRUd huvitavad. Vägagi soodne võimalus panna vastane Donbassi stsenaariumist siin loobuma on demonstreerida oma valmisolekut ja paindlikkust, näiteks planeeritud õppuste kiire ringimängimise, reservistide ootamatu kordusõppuse jne tegevusega, mis näiteks, et me suudame väga kiiresti tegutseda ja seepärast ei maksa üritada.

[tommy]

http://www.postimees.ee/3007211/scoutsp ... ist-tapale

[Würger 190G]

Vene raadiojaam, http://www.rusnovosti.ru, ca pool tundi tagasi, vene politoloog: olla välja arvutatud, et Balti riikide või Moldaavia kõigutamiseks, värvilise revolutsiooni tekitamiseks, kuluks 50-100 milj USD per riik.
USA kulutas aastate jooksul Ukraina peale ca 5 miljardit USD ja nüüd on Ukraina USA oma.

[Taaniel Tina]

Vene raadiojaam, http://www.rusnovosti.ru, ca pool tundi tagasi, vene politoloog: olla välja arvutatud, et Balti riikide või Moldaavia kõigutamiseks, värvilise revolutsiooni tekitamiseks, kuluks 50-100 milj USD. USA kulutas aastate jooksul Ukraina peale ca 5 miljardit USD ja nüüd on Ukraina USA oma.

Nüüd olen ma küll solvunud, et mind peetakse nii odavaks.
Kolme Balti riigi ja Moldova peale ainult kuni 100 miljonit.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Vene raadiojaam, http://www.rusnovosti.ru, ca pool tundi tagasi, vene politoloog: olla välja arvutatud, et Balti riikide või Moldaavia kõigutamiseks, värvilise revolutsiooni tekitamiseks, kuluks 50-100 milj USD. USA kulutas aastate jooksul Ukraina peale ca 5 miljardit USD ja nüüd on Ukraina USA oma.

..ma saadaks sellised RTR-PBK-REN TV ekstrasensside laadis "arvutused" ilma süvenemata na tri bukvõ

[Kapten Trumm]

http://www.postimees.ee/3007211/scoutsp ... ist-tapale

Iseenesest väga õige samm, kui süveneda natuke Paldiski poolsaare kaarti ja vaadata seal natuke ringi.

[tommy]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=70247143

[Roamless]

Würger 190G kirjutas:

Vene raadiojaam, http://www.rusnovosti.ru, ca pool tundi tagasi, vene politoloog: olla välja arvutatud, et Balti riikide või Moldaavia kõigutamiseks, värvilise revolutsiooni tekitamiseks, kuluks 50-100 milj USD. USA kulutas aastate jooksul Ukraina peale ca 5 miljardit USD ja nüüd on Ukraina USA oma.


..ma saadaks sellised RTR-PBK-REN TV ekstrasensside laadis "arvutused" ilma süvenemata na tri bukvõ

Venelased ikka ei saa, keegi peab alati kellegi oma olema. Neil mõiste, nagu iseseisvus ja liitlastsuhted puuduvad. Alati peab teine pool alluma, viivitamatult käske täitma, see on nende arvates partnerlus. Mingit pronksöö kahte nad suudaksid küll tekitada, aga Luganda stiilist vaesust ja sõda koduõuele ei soovi vähemalt 99 protsenti kohalikest venelastest, olgu nad nii ultraputinistid kui tahes.

[hillart]

Mingit pronksöö kahte nad suudaksid küll tekitada, aga Luganda stiilist vaesust ja sõda koduõuele ei soovi vähemalt 99 protsenti kohalikest venelastest, olgu nad nii ultraputinistid kui tahes.

Jah, ei soovi küll, kuid "omadele" vastu kah ei hakka. Väga ilmekalt näitasid meile seda ka 2007. aasta sündmused, kui samuti väidetavalt enamik venekeelseid korratuste vastu olid, kuid mitte miskit ka nende vastu ette ei võtnud. Vähe veel - isegi mitte ühtki hukkamõistvat sõna ei kostnud sealt poolt. Mis alust on meil arvata, et äkki see suhtumine nüüd mingil mõistetamatul põhjusel muutunud on? Piisab paarist-kolmesajast hästirelvastatud ja oskajast "kaasmaalasest", kes asjaga isukalt ning asjatundlikult pihta hakkavad ja peatselt organiseerivad nad juba kohalikest paadialustest tuhatkond rahulolematut paadialust lisaks, kelle matsiegot on Uus-Venemaa ideoloogiaga kerge punni ajada. Ja nii see läheb, kui piisavalt kiiret vastureaktsiooni ei toimu. See väidetav 99% ei liiguta aga lillegi ning heal juhul (just-just - seda heal juhul) piilub vaid kardina tagant. Heal juhul siis, kui ei lähe kaasa kiusatusega end taas härrasrahvana tunda ja ei soovi oma väidetavalt "solvatud eneseuhkusele" lunastust.
Sama asja näeme just nüüd Ida-Ukrainas, kus tavainimesed eelistasid algusest peale end kõrvale hoida, arvates et ega see neisse puutu, ja nüüd kah tagant järele vaid passiivselt halavad.

Ja pealegi! Neile nn. ultraputinistidesse ei tasu suhtuda tüüpilise eestlase hinnangukriteeriumidega, kellele enda heaolu kõigest ülim on. Ultraputinistile on esikohal IDEE. Idee Suur-Venemaast. Idee tunda end heroiliselt Vene maailma eelpostil vaenulikul fašismimaal. Ja kahjuks paistab putinistide protsent just neil eelpostidel kõik-see kõrgem olevat. Need paistavad omast arust rohkem venelased olevat, kui pärisvenemaa elanikud ise.
Pigem on oodata, et Venemaal endal hakkavad mingid muutused toimuma (kuidas ja millal, see on omaette küsimus) ja need viimased nn. vene maailma kantsid jäävad viimseni just selle maailma äärealadele hingitsema.
Seega - ei mingeid illusioone!

[uudishimulik]

Paanikat pole vaja, kuid jutt ju õige? Kui mälu ei peta siis aprillirahutuste ajal palusid osad? korrakaitsjad oma rinnal nimesiltide kinnikatmist(vastavalt rahvusele). Isiklikult lähen kõhklematta koos samadel põhimõtetel olevate muulastega(vastik sõna, mis tuleb ära muuta) oma elukorralduse ohustajatele vastu. Siin ongi küsimus ühisosas, mida meil kõigil kaotada on?

Mingit pronksöö kahte nad suudaksid küll tekitada, aga Luganda stiilist vaesust ja sõda koduõuele ei soovi vähemalt 99 protsenti kohalikest venelastest, olgu nad nii ultraputinistid kui tahes.

Jah, ei soovi küll, kuid "omadele" vastu kah ei hakka. Väga ilmekalt näitasid meile seda ka 2007. aasta sündmused, kui samuti väidetavalt enamik venekeelseid korratuste vastu olid, kuid mitte miskit ka nende vastu ette ei võtnud. Vähe veel - isegi mitte ühtki hukkamõistvat sõna ei kostnud sealt poolt. Mis alust on meil arvata, et äkki see suhtumine nüüd mingil mõistetamatul põhjusel muutunud on? Piisab paarist-kolmesajast hästirelvastatud ja oskajast "kaasmaalasest", kes asjaga isukalt ning asjatundlikult pihta hakkavad ja peatselt organiseerivad nad juba kohalikest paadialustest tuhatkond rahulolematut paadialust lisaks, kelle matsiegot on Uus-Venemaa ideoloogiaga kerge punni ajada. Ja nii see läheb, kui piisavalt kiiret vastureaktsiooni ei toimu. See väidetav 99% ei liiguta aga lillegi ning heal juhul (just-just - seda heal juhul) piilub vaid kardina tagant. Heal juhul siis, kui ei lähe kaasa kiusatusega end taas härrasrahvana tunda ja ei soovi oma väidetavalt "solvatud eneseuhkusele" lunastust.
Sama asja näeme just nüüd Ida-Ukrainas, kus tavainimesed eelistasid algusest peale end kõrvale hoida, arvates et ega see neisse puutu, ja nüüd kah tagant järele vaid passiivselt halavad.

Ja pealegi! Neile nn. ultraputinistidesse ei tasu suhtuda tüüpilise eestlase hinnangukriteeriumidega, kellele enda heaolu kõigest ülim on. Ultraputinistile on esikohal IDEE. Idee Suur-Venemaast. Idee tunda end heroiliselt Vene maailma eelpostil vaenulikul fašismimaal. Ja kahjuks paistab putinistide protsent just neil eelpostidel kõik-see kõrgem olevat. Need paistavad omast arust rohkem venelased olevat, kui pärisvenemaa elanikud ise.
Pigem on oodata, et Venemaal endal hakkavad mingid muutused toimuma (kuidas ja millal, see on omaette küsimus) ja need viimased nn. vene maailma kantsid jäävad viimseni just selle maailma äärealadele hingitsema.
Seega - ei mingeid illusioone!

[PaganHorde]

http://youtu.be/rTD8s0pM_E4
Mis sputnik tw Eestisse? Selline jama tuleks eos kinni panna. Las vahivad oma russia kanaleid.