107. leht 606-st

Postitatud: 16 Jaan, 2009 9:02
Postitas Pirr
Ju siis mõni vahendaja tahab omale kenat boonust saada, kirves on küll tüki hind :lol: , sama raha eest ajaks ehk 1-2 tk. kasut. Leo IIa4 Euroopast välja kui neid veel reaalselt ka pakutakse ja kui palju vanemaid aga kõbusaid Leo 1a5 saaks selle 3 milli USD eest :shock: ...

Postitatud: 16 Jaan, 2009 12:31
Postitas Some
Pakun et see hind sisaldab ka upgrade ja infrat... Ju siis peetakse lisanduvaid väärtusi nii kalliks.

Postitatud: 18 Jaan, 2009 0:27
Postitas Wots
Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?

Postitatud: 18 Jaan, 2009 1:57
Postitas uusmario
Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Kes seda siis niiväga räägib?

Postitatud: 18 Jaan, 2009 22:07
Postitas Kilo Tango
WotS kirjutas:Minul on üks lihtne kuid pikemat vastust ootav küsimus. Nimelt räägitakse,et alates juba M48,Leo1,Challenger 1jne ilmumiset langes kaalukauss just Lääne poolele ja teistal jutustakse lugusid kui vanad/ajast maha jäänud ikka VF tankid on.
Ühesõnaga kui aastal 1950-1990 pidi suvaline Lääne tank,mis tahes NSV Liidu tanki lõdavalt puruks laskma miks siis see tänapäeval võimatu peaks olema ning alla parima lääne tankide(Leo2,M1 Abrams jne) ei lepita?
Täiesti absurdne on panna Leo1 ja M48 ühte patta Chally1-ga. Lääne tankide üleolek hakkas pigem Leo2, Abraham ja Chally1 põlvkonna tankidest. Varemalt oldi venelastest maas.

Postitatud: 19 Jaan, 2009 12:43
Postitas Qtec
Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)

Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...

Plussid....

Postitatud: 19 Jaan, 2009 13:49
Postitas Kapten Trumm
Strv-103 on praeguseks loetud tükkidena muuseumides ja ülejäänu on ümber sulatatud. Neid enam ei eksisteeri.

Postitatud: 19 Jaan, 2009 14:01
Postitas Pirr
Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)

Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...

Plussid....
Oleks meil kasvõi needsamusedki Strv-103c`d, oleks ka juba midagi aga mida pole seda pole ... Miks Strv-103 ei kasutatud aga stabiliseeritud kahurit, jääb küll arusaamatuks.
Wiki andmetel "D" versiooni tehti ainult üks prototüüp, kõik sarnased uuendused olid aga Leo 1`l juba 70`te lõpus ja 80`e keskpaigaks ära tehtud.

Postitatud: 19 Jaan, 2009 14:11
Postitas Kilo Tango
Qtec kirjutas:Tundub väga kahtlasena aga ikkagi....
Huvitav, mida tegid rootslased oma STRV-103 tankidega? Loodud olid nad hakkama saama vene T-72'ede vastu. Kas rootslased saatsid nad ahju peale STRV-122/121 saabudes (1997 aastal) või istuvad kuskil laos ning hoitakse varuna?
Mis arvate STRV-103'st, seda enam, kui ta lasta uuendada Strv-103D tasemele?
Ei saa mainimata jätta, et Norrakad olevat neid testinud ammustel aegadel võrreldes Leo1'ga ning Strv-103 olevat jätnud oluliselt parema mulje... (kuigi, kui ma ei eksi valisid nad lõpuks endale ikkagi Leo1'ed)

Mille pärast Strv-103 on väga kahtlane? Tema soomuskaitse ei vasta arvatavasti tänapäeva nõuetele, liikumise pealt ei suuda tulistada, lahingutes katsetamata ...

Plussid....
Mitte midagi ei arva, sest oma 105mm-se vinttoruga on sel vähe šansse ERA-ga kaunistatud vene tankide vastu. Pealegi suudab see tulistada vaid seistes, mis on tänapäevasel dünaamilisel lahinguväljal tõsine puudus. Eriti olukorras, kus õhuruumi kontrollib vastane. Sihtimine tundub olevat aegalane, mis muudab kiiresti liikuvate märklaudade tabamise keeruliseks. Soomuskaitest sa juba mainisid.

Ühesõnaga - oma ajastu laps ja mingis väga kitsas lahinguspektris kindlasti asjalik relv aga laiemalt võttes tänapäeval suht-koht vähese tõhususega. Oleks tal asjalikum toru, saaks kasutada liikuva TT suurtükina aga sellisel kujul rolli ei näe. Suurtüki vahetamine sellel on ilmselt suurem kulu kui olemasoleva 120mm-se tanki ostmine autoloaderi ümberehitamise vajaduse pärast.

Postitatud: 19 Jaan, 2009 14:56
Postitas Kapten Trumm
Kahurit ei stabiliseeritud seepärast, et see tank on ehitatud spetsiaalselt Rootsi metsavahelistel teedel varitsuste korraldamiseks vastase soomuskolonnidele seisvast asendist. See on nagu Jagdpanzer 70ndate kontekstis. Käigult tulistamiseks puudub vajadus. Et tegemist oli surnud ideega näitab kasvõi see, et Rootsi loobus selle edasisest arendamisest, samuti pole muudes maades selliseid asju tehtud.

Postitatud: 19 Jaan, 2009 22:17
Postitas hummel
Rootsi loobus selle edasisest arendamisest, samuti pole muudes maades selliseid asju tehtud.
Ei vasta päris tõele. On natuke sarnast tehtud küll. Mitte küll nii kreisit, kui rotsad. Aga rotsadel on enamus relvi ja varustust natuke imelikud.

Sakslased on tootnud ka peale sõda Bundeswehrile tankiveermikul Jagdpanzereid, mida ma nimetan tankitõrjetankideks.
http://www.panzer-modell.de/referenz/in ... aguar2.htm

Selle lingi lehe altservast võib aru saada, et mingeid edasiarendusideid on ka selles teemas veel olnud.
http://www.panzerbaer.de/types/bw_kanjgpz_90-a.htm

Venelased on samuti keevitanud BMP-3 baasil valmis tankitõrjesoomuki, mida tankiks siiski ei nimetaks.
http://www.youtube.com/watch?v=L9StN1oNNCA

Tankitõrjetankid või tankitõrjesoomukid on huvitavad relvad, kuid kindlasti ei tasuks neisse kogu soomusväe nappi raha matta. Pigem on neil ikka toetav roll või kasutatavus vaid teatud kindlas olukorras ja tingimustes. Kui on kord juba olemas tankipataljon või mehhaniseeritud jalaväepataljon, siis jah, polekski väga paha mõte rühma/kompanii jagu ka selliseid kesk/kaugmaa-"varitsustanke" omada, aga nende peale soomusväge ei ehita.

Üldiselt aga kõige lihtsam ja odavam tundub osta sisse näiteks Marder lahingumasinaid, millel on endal TTRK katusel ja saab samuti varitseda, kui huvi on.
http://www.youtube.com/watch?v=R7Ze46Yj_7I

Postitatud: 20 Jaan, 2009 9:59
Postitas Hjalmar Nelk
Mehed - millest te räägite??? 103 kahuri stabiliseerimisest! Kuidas see siis võimalik oleks ja milleks see siis vajalik oleks? Kahur on ju tanki küljes ega liigu kuhugi - mida te siis stabiliseerida tahate? Nüüd läks vist liiga ägedalt ...

103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.

103 oli väga hea relv!

Postitatud: 20 Jaan, 2009 12:38
Postitas Kilo Tango
Hjalmar Nelk kirjutas:Mehed - millest te räägite??? 103 kahuri stabiliseerimisest! Kuidas see siis võimalik oleks ja milleks see siis vajalik oleks? Kahur on ju tanki küljes ega liigu kuhugi - mida te siis stabiliseerida tahate? Nüüd läks vist liiga ägedalt ...

103 oli hirmus hea relv tankide hävitamiseks varitustest/viivituses. Kordades parem kui järelveetav TT-kahur. Samuti sobis 103 jalaväe tuletoetuseks väga hästi. Just see fikseeritud kahur võimaldas kasutada automaatlaadijat ning viia laskekiirus 15 lasuni minutis.

103 oli väga hea relv!
Justnimelt OLI!

Postitatud: 20 Jaan, 2009 13:10
Postitas kaur3
Kui jutt läheb TT-teemale, siis soovitan inglise keelt oskavatel inimestel osta J. Bailey raamatu "Field Artillery and Firepower". Raamatu saab võib-olla laenutada ka raamatukogude vahelise laenutusteenuse kaudu, sest raamat on olemas Balti kaitsekolledži raamatukogus. Raamatus on üsna mahukas osa pühendatud külma sõja ajal valitsenud tegevuspõhimõtetele. Kuna läänt hirmutasid idast saabuvad tankikolonnid, siis mõeldi hoolega TT peale. NSVL mõtles omakorda TT hävitamise peale. See omakorda viis jutu suurtükiväe peale. Sealt omakorda liikus jutt suurtükiväe duellide peale jne, jne.
Sama raamatut soovitan lugeda ka "Uued relvasüsteemid EKV'le" teemasse kirjutajatel.

http://www.amazon.com/Field-Artillery-F ... 054&sr=1-1

http://ester.utlib.ee/search*est/X?SEAR ... UBMIT=OTSI

Raamatu esimese 1989. aasta trüki "trailer" on üleval ka Google Books'is.

http://books.google.com/books?id=hAKKIr ... ru#PPP9,M1

Postitatud: 20 Jaan, 2009 19:44
Postitas araterI
10 dollari eest kuus on igasugu huvitavat kraami, k.a. kõnealune raamat, netis saadaval ka Questias

(kopi-pasteeri kogu link brauserisse)

http://www.questia.com/PM.qst;jsessioni ... =109411211