OTSUS
Vaidlustuse number
Otsuse tegemise aeg 205-17/180426
12.01.2018
Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets
Vaidlustus
Menetlusosalised
Vaidlustuse läbivaatamine Colt Canada Corporation vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „5.56mm ja 7,62mm automaattulirelvade hankimine“ (viitenumber 180426) hanke alusdokumentidele
Vaidlustaja, Colt Canada Corporation, volitatud esindajad Priit Kala, Mihkel Piirsalu
Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindajad Ringo Heidmets, Risto Pärtel
Istung 04.01.2018
RESOLUTSIOON
1. RHS § 126 lg 1 p-i 4 alusel jätta Colt Canada Corporation vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot Colt Canada Corporation kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 03.07.2017 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „5.56mm ja 7,62mm automaattulirelvade hankimine“ (viitenumber 180426) hanketeate.
2. 18.12.2017 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Colt Canada Corporation (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus hanke alusdokumentidele. Vaidlustaja vaidlustab hankedokumendi nr 2-6/17/3860-1 lisa 1 p-i 3.2.1.8.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Vaidlustaja, Colt Canada Corporation, põhjendab vaidlustust järgmiselt:
3.1. Hankedokumendi nr 2-6/17/3860-1 lisa nr 1 p 3 sisaldab hangitavate automaattulirelvade minimaalsete nõuete tehnilist kirjeldust. Hankedokumendi nr 2-6/17/3860-1 lisa 1 p-i 3.2.1.8 (edaspidi p 3.2.1.8.) kohaselt on ostetava relva tööpõhimõtteks lühikese käiguga gaasikolvisüsteem ja pöördlukk (Method of operation: The rifle shall function with short stroke gaspiston system and rotating bolt).
Vaidlustaja on seisukohal, et p 3.2.1.8. on vastuolus RHS § 3 p-idega 1, 3, 4 ja 5 ja § 33 lg-tega 7 ja 8.
3.2. Hankija tegelikuks põhjendatud vajaduseks on, et pakutavad automaattulirelvad kasutaksid püssirohugaase ära relva luku liigutamiseks ja seeläbi relva automaatseks ümberlaadimiseks. Ehk siis Hankija poolt soovitavaks relvade kasutusomaduseks ja funktsionaalsuseks on automaatne ümberlaadimine püssirohugaase ära kasutades. Ja selliselt olekski Vaidlustaja arvates võimalik hankelepingu esemeks olevaate relvade kasutusomaduste ja funktsionaalsuse nõudeid piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada.
Hankija on aga p-is 3.2.1.8 selle asemel nimetanud konkreetse protsessi, mismoodi peab kulgema protsess, mille kaudu pakutavad relvad püssirohugaase ära kasutades relva automaatselt ümber laadivad.
Vaidlustaja hinnangul ei ole selline konkreetse protsessi nimetamine üleüldse vältimatult vajalik.
3.3. „Short Storke Gas Piston System“ (lühikese käiguga gaasikolvisüsteem) (edaspidi SSGP) näol on tegemist terminiga, mis on üldnimetajaks ühele konkreetsele protsessile, kuidas toimib relva puhul selle automaatne ümberlaadimine püssirohugaase ära kasutades. Samas ei ole tegemist ainuvõimaliku lähenemise ega protsessiga selle kasutusomaduse ja funktsionaalsuse tagamiseks ning sellele on mitmeid teisi täiesti samaväärseid võimalusi. Kusjuures SSGP ei ole kuidagi parem ega halvem variant, vaid need erinevad protsessid on objektiivselt täiesti samaväärsed ning tagavad relvale absoluutselt ühtemoodi kasutusomaduse ja funktsionaalsusena selle, et relv laeb automaatselt ümber püssirohugaase ära kasutades.
SSGP protsessi võiks kirjeldada selliselt, et osa püssirohugaase suunatakse relva gaasitorusse, kus rõhk avaldab mõju gaasikolvile, mille tagajärjel hakkab gaasikolb liikuma. Gaasikolvi liikumine avaldab omakorda mõju pöördlukule, mille tulemusel toimub relva automaatne ümberlaadimine. Näiteks ühena väga ulatuslikult kasutatavast protsessist SSGP kõrval on „Direct Impingiment“ või teise nimega „Expansion Bleed-off System“ (gaaside otsejuhtimissüsteem, ehk otselukk) (edaspidi EBOS). Seda protsessi võiks kirjeldada selliselt, et osa püssirohugaase suunatakse relva gaasitorusse, mille tulemusel rõhk avaldab mõju otse pöördlukule, mille tulemusel toimub relva automaatne ümberlaadimine.
Seega need mõlemad protsessid (SSGP ja EBOS) tagavad täiesti samaväärselt, et relv laeb automaatselt ümber püssirohugaase ära kasutades. Ainult, et ühel juhul (SSGP) avaldavad püssirohugaasid mõju esmalt gaasikolbile, mis siis liigutab pöördlukku, teisel juhul liigutavad püssirohugaasid pöördlukku vahetult ilma gaasikolbi vahenduseta. Sellel erinevusel puudub aga sisuline ja olemuslik puutumus kasutusomaduse ja funktsionaalsusega, sest määrav on ja kasutamisel on tajutav, kas relv laeb püssirohugaase ära kasutades automaatselt ümber või mitte.
DI, EBOS jm kasutavad relvad oma omadustelt täielikult Hankija vajadusi rahuldavad.
3.4. Hankija põhjendab oma vajadust ja kehtestatud piiranguid peamiselt sooviga tagada hankelepingu eseme turvaline kasutamine, kuna Hankija sõnul eraldub relvast laskmisel püssirohugaase, mis kahjustavad laskurite tervist. Kõnesolev motivatsioon on täielikult ebaadekvaatne ega tugine mitte ühelgi faktil või tõendil.
See aspekt, millise protsessi tulemusel toimub püssirohugaaside abil relva automaatne ümberlaadimine, ei näita ega taga iseenesest mitte kõige vähemalgi määral seda, kui palju eraldub sellest relvast laskmisel püssirohugaase või kui palju nendest gaasidest jõuab sissehingamise kaudu laskuri organismi.
Veel vähem, et oleks üldse võimalik tõsimeeli väita, et SSGP protsessiga relvad oleksid automaatselt selles osas kasvõi kuidagi turvalisemad, kui mistahes muude protsessidega relvad.
Peamiselt mõjutab püssirohugaaside hulka ja potentsiaalseid tervisekahjustusi relvades konkreetselt kasutatav laskemoon ja nende koostis. Samuti tuleb arvestada, et gaaside eraldumine relvast ei toimu üksnes ühes asukohas, nagu arvab Hankija, vaid mitmes (nt vintraua otsast, kestaväljaheiteava kaudu, võimalike „portide“ kaudu jne).
Vaidlustaja leiab, et turvalisuse eesmärki silmas pidades on p-is 3.2.1.8 kehtestatud täielikult mittekohane piirang, kuna pelgalt selle nõude kaudu ei ole Hankija vastavat soovi võimalik kuidagi rahuldada. Kui üldse, siis oleks sellise eesmärgi saavutamine võib-olla mõeldav relvade poolt eraldatavatele püssirohugaasidele mingisuguste objektiivselt mõõdetavate normide määramine. Kuid Vaidlustaja arvates oleks seegi küsitav lahendus ning seda tulenevalt asjaolust, et nagu juba ka eespool selgitatud, siis on põhiliseks teguriks, mis mõjutab relvast eralduvaid püssirohugaase, selles kasutatav laskemoon.
3.5. Hankija vastuse lisana 1 esitatud uurimus hindab juba ainuüksi pealkirjast (aga ka sisust) nähtuvalt üksnes potentsiaalseid terviseriske lasketiiru personalile, mis on seotud laskmisest tuleneva plii eraldumisega. Teisisõnu ei näita vastupidiselt Hankija väitele vaatlusalune uurimus midagi püssirohugaaside mõjust laskuritele, vaid analüüsib terviseriske lasketiiru personalile. Samuti väidab ka antud uurimus muuhulgas seda, et õhus levivate pliimürkide eraldumist saab eelkõige vähendada täismantelkuulide, alternatiivsetest metallidest valmistatud kuulide ja pliivabade sütikute kasutamise kaudu.
Ka Hankija vastuse lisana 2 esitatud uurimus tegeleb eelkõige erineva laskemoona uurimisega. Igal juhul ei tee antud uurimus mistahes järeldusi selle kohta, et üks või teine protsess (SSGP, DI, EBOS vm) iseenesest eraldaks rohkem või vähem püssirohugaase, kui teine.
3.6. Hankija on lisanud ühe lakoonilise ja paljasõnalise lause mille kohaselt oleks justkui SSGP protsessi eeliseks väiksem hooldusvajadus. Antud juhul ei ole selge, millistele parameetritele antud väide põhineb. Ka HD-s ei ole kehtestanud Hankija mistahes nõudeid relvade hooldusvajadusele. Hankija küll on lisanud oma vastusele lingi Internetiportaalis YouTube asuvale ühe relvatootja reklaamvideole, kuid sellist laadi video ei ole küll käsitletav mingisuguse objektiivse ega asjakohase tõendina. Ka siinkohal saab Vaidlustaja märkida eelkõige, et üksnes protsess (SSGP) iseenesest ei mõjuta hooldusvajadust. Mistõttu kogumis ei võimalda p-is 3.2.1.8 kehtestatud piirang rahuldada Hankija mistahes soove relva hooldusvajadusele ning ei ole seetõttu samuti eesmärgikohane meede.
4. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, on seisukohal, et vaidlusalune tingimus (HD lisa 1 p 3.2.1.
on õiguspärane.
4.1. Tulenevalt RHS § 32 lg-st 1 on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsustuse astet kasutades kehtestatud hankelepingu esemeks olevate asjade omaduste ja tunnuste loetelu.
See loetelu võib hõlmata muu hulgas kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele, vastavuse nõudeid, tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid (RHS § 32 lg 3.
Hankija on p 3.2.1.8 kehtestanud eesmärgipäraselt reguleerimaks hanke eseme konstruktsiooninõudeid, mis omakorda tagavad hanke eseme turvalise kasutamise.
Relvast laskmisel eraldub koos püssirohu põlemisel tekkinud gaasidega mitmeid inimese tervisele kahjulikke aineid nagu ammoniaak, süsinikdioksiid, vesiniktsüaniid, kui ka vase, tsingi ja plii metallilisi osakesi.
Uuringud näitavad, et liialdase püssirohugaaside sisse hingamisel tekivad laskuritel mürgistuse sümptomid ja pikaajalisel raskemetallide ladestumisel organismis on tõsised tagajärjed.
Kui lühikese käiguga gaasikolvisüsteemi puhul eralduvad need gaasid relva esiosas laskurist eemal, siis gaaside otsejuhtimissüsteemi puhul juhitakse gaasid mööda gaasitoru laskurile lähemale, kus toimub gaaside eraldumine relva lukuraamis 15-20 cm eemal laskuri näost.
4.2. Vaidlusalune tingimus on kehtestatud kindlal põhjusel kasutaja turvalisuse tagamiseks, mitte konkurentsi pärssimiseks.
Hankija ei saa nõustuda Vaidlustaja seisukohaga, mille kohaselt olukorras, kus mõnede potentsiaalsete pakkujate tootevalikust puuduvad tooted, mida ühel või teisel ajahetkel kusagil riigis hangitakse, on tegu pakkujate ebavõrdse kohtlemisega.
Hankija koostab oma tehnilise kirjelduse vastavalt enda vajadustele, mitte kogu maailma tootjate tehniliste lahendustega arvestades.
Hankija on kehtestatud vaidlusaluse punkti oma vajadusi silmas pidades ja mõeldamatu on olukord, kus pakkujad dikteerivad hankijatele nende vajadusi.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja on vaidlustanud p-i 3.2.1.8. - Method of operation. The rifle shall function with short stroke gas piston system and rotating bolt ja peab nõuet, et ostetava relva tööpõhimõtteks on lühikese käiguga gaasikolvisüsteem ja pöördlukk, põhjendamatuks, vastuolus olevaks RHS § 3 p-idega 1, 3, 4 ja 5 ja § 33 lg-tega 7 ja 8.
6. Selle riigihanke tulemusena soovib Hankija sõlmida hankelepingu automaattulirelvade ostmiseks.
Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et on olemas kolm moodust, kuidas on automaatrelval tagatud automaatne ümberlaadimine (gaasi ärakasutamine luku liigutamiseks ja sellega relva automaatseks ümberlaadimiseks). Esimeseks variandiks on gaaside otsemõju lukule, teiseks variandiks pika käiguga gaasikolvisüsteem ja kolmandaks lühikese käiguga gaasikolvisüsteem. Esimese ja kolmanda variandi kohta esitas Vaidlustaja joonised, millest nähtuvad nende erisused.
Vaidlustaja vaidlustusega taotletavaks eesmärgiks on, et Hankija muudaks p-i 3.2.1.8. selliselt, et see võimaldaks Vaidlustajal pakkuda relva, millel on gaaside otsemõju lukule.
Vaidlustaja on seisukohal, et p-i 3.2.1.8. eesmärgiks on tagada ostetavate automaattulirelvade funktsionaalsus – gaaside abil relva automaatne ümberlaadimine.
Hankija on aga seisukohal, et juba riigihanke pealkirjast tuleneb, et ostetakse automaattulirelvasid ja p-is 3.2.1.8. ei ole sätestatud nõuet, et ostetavad relvad peavad olema automaatse ümberlaadimisega, sest kõik pakutavad relvad peavad olema automaatsed. Nõue, et ostetaval relval peab olema lühikese käiguga gaasikolvisüsteem ja pöördlukk sätestati Hankija poolt eelkõige seetõttu, et kahjulikud gaasid eralduksid laskurist võimalikult kaugel.
7. Vaidlustuskomisjonil puudub õigus otsustada hankija eest, mida hankija vajab. Vaidlustuskomisjoni pädevuses on aga käesoleval juhul selle hindamine, kas Hankija oleks pidanud p-ile 3.2.1.8. lisama märke „või sellega samaväärne“, kas p-is 3.2.1.8. toodud automaatrelva tööpõhimõtte nõue takistab konkurentsi või mitte ja kas nõue on objektiivselt põhjendatud või mitte.
8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et p-iga 3.2.1.8. Hankija RHS § 33 lg 7 nõudeid rikkunud ei ole.
RHS § 33 lg 7 sätestab, et tehnilises kirjelduses ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne“.
Käesoleval juhul ei ole Hankija p-is 3.2.1.8. nimetanud kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mistõttu ei pidanud ka p-ile 3.2.1.8. lisama märget „või sellega samaväärne“.
8.1. P-i 3.2.1.8. nõue on RHS-i mõttes osa tehnilisest kirjeldusest.
Vastavalt RHS § 32 lg-le 1 tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevale isikule arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud /…/ asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu.
Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.
Seega võib tehniline kirjeldus sisaldada nõudeid m.h toote kasutusomadustele ja turvalisusele, neid ei saa käsitleda protsessidena RHS § 33 lg 7 mõttes. RHS § 33 lg-st 7 ei tulene kohustust lisada iga tehnilises kirjelduses kasutusomadust või turvalisust sätestava nõude juurde märget „või sellega samaväärne“.
Hankija on p-i 3.2.1.8. puhul lähtunud RHS § 33 lg-st 3, mille kohaselt tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste asemel ka hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus [---]. Selline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.
8.2. Kui hankijal on vajadus tehnilises kirjelduses määratleda sõlmitava hankelepingu ese konkreetse ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi kaudu, siis on see lubatud üksnes RHS § 33 lg 7 teises lauses sätestatud juhul ja üksnes kolmandas lauses ettenähtud viisil. Selle eelduseks on asjaolu, et sõlmitava hankelepingu eset pole võimalik piisavalt täpselt ja mõistetavalt kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete kaudu kirjeldada. Käesoleval juhul on see aga olnud võimalik olnud.
9. Vaidlustuse kohaselt on Hankija p-is 3.2.1.8. esitatud nõudega piiranud konkurentsi.
RHS § 33 lg-st 8 tulenevalt tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seega on hankijal õigus piirata konkurentsi hankelepingu esemele esitatavate nõuetega, kuid üksnes juhul, kui vastavad piirangud on objektiivselt põhjendatud ja vajalikud.
Hankija on veendunud, et just sellele vaidlusalusele tingimusele vastavate relvade osas on olemas piisav konkurents. Hankija leiab, et 9-st kvalifitseeritud taotlejast 8 saavad pakkuda sellele tingimusele vastavat relva.
9.1. Konkurentsi piiranguks pole see, kui keegi ei saa pakkumust esitada, sest tal pole pakkuda tingimustele vastavat asja. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse puhul ei pea hankija hanke alusdokumente koostama selliselt, et kõik kvalifitseeritud pakkujad saaksid pakkumust esitada.
RHS § 33 lg-st 8 tulenevat kohustust tagada pakkujatele riigihankes võrdsed tingimused ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse saaksid esitada kõik seda soovivad isikud. Kõik turul pakutavad sama otstarbega asjad ei pea vastama hankija esitatud tingimustele ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust esitada.
9.2. Vaatamata sellele, et vaidlustuskomisjonile pole esitatud dokumente, mis võimaldaksid Hankija väidet konkurentsi olemasolu kohta kontrollida, on ebatõenäoline, et 9 kvalifitseeritud taotleja puhul ei esita pakkumust vähemalt 2-3 taotlejat.
Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2012 otsuse kohtuasjas nr 3-11-1300 p-s 14 on kohus leidnud, et põhjendamatuid takistusi konkurentsile ei ole RHS § 33 lg 8 mõttes tehtud juba siis, kui „huvi korral võinuks konkursil osaleda vähemalt kaks ettevõtet“.
9.3. Kuid isegi juhul, kui p 3.2.1.8. piiraks konkurentsi, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et see nõue on ka objektiivselt põhjendatud.
Hinnates Hankija põhjendusi kogumis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et tegemist on eelkõige laskja jaoks turvalisust tagava tingimusega.
Vaatamata sellele Hankija esitatud vastuse lisadest otseselt laskuri turvalisuse tagamine ei nähtu, tuleneb Vaidlustaja enda esitatud joonistest selgelt see, et relval, mille puhul on tegemist gaaside otsemõjuga lukule, lähevad gaasid relvaluku sisemusse ja väljuvad laskuri lähedal, suunaga laskuri poole. Kui aga on tegemist lühikese käiguga gaasikolvisüsteemiga (p 3.2.1.8.), siis satuvad gaasid gaasitorust gaasikolbi ja eralduvad laskurist eemal.
Seega saab p-i 3.2.1.8. nõuet pidada Hankija objektiivselt põhjendatud vajaduseks RHS § 33 lg 8 mõttes.
10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja toodud põhjendustele ei ole p 3.2.1.8. vastuolus ka RHS § 3 p-idega 1, 3, 4 ja 5.
10.1. RHS § 3 p-i 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte.
Hankija kohustus tagada rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ei tähenda hankija kohustust osta midagi, mida ta osta ei taha, isegi juhul, kui see maksab vähem, kui asi, mida ta vajab ja osta soovib.
Käesoleval juhul on vaidlus hanke alusdokumentide üle ning pakkumusi ei ole esitatud, mistõttu seda, kas eesmärk saavutatakse mõistliku hinnaga või kas konkurents ka tegelikult tekib, ei ole võimalik hinnata.
10.2. RHS § 3 p-i 3 kohaselt peab hankija kohtlema isikult võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna p 3.2.1.8. on eelnevalt teada kõikidele kvalifitseeritud taotlejatele ning kehtib ühtviisi kõikide suhtes, ei saa see ühtegi isikut eelistada ega diskrimineerida.
10.3. RHS § 3 p 4 kohaselt peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankes.
RHS § 3 p-s 4 sätestatud üldpõhimõttest tulenevat kohustust tagada olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine ei saa käsitleda hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumuse saaksid esitada kõik seda soovivad isikud.
10.4. RHS § 3 p-i 5 kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.
Vaidlustusmenetluses ei ole Vaidlustaja millegagi põhjendanud, et RHS § 3 p-s 5 sätestatud üldpõhimõttes nimetatud konkurentsi kahjustav huvide konflikt Hankija puhul üldse esineks, rääkimata selle esinemise tõendamisest.
11. Kuna vaidlustus jääb rahuldamata, siis jääb vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv Vaidlustaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Reimets
