www.militaar.net

Arvestades Läti kaitsejõudude suurust ja olukorda, siis oleks meil kolmandat brigaadi vaja lõunasse. Tallinnaga saaks KL hakkama.

Chupacabra kirjutas: ↑10 Mär, 2025 7:47 Arvestades Läti kaitsejõudude suurust ja olukorda, siis oleks meil kolmandat brigaadi vaja lõunasse. Tallinnaga saaks KL hakkama.

A4 kirjutas: ↑06 Mär, 2025 13:11Võtame lihtsa näite: kui viidatud artiklis eelmise KVJ-i n-ö joone alla jäänud ettepanekute seas oli ka nt 3. jalaväebrigaadi loomine, siis iseenesest pole (soovi korral) ületamatu takistus leida selle brigaadi relvastamiseks ja varustamiseks kuskilt täiendavalt 1 miljard eurot, hankida selle eest nt umbes samasugune relvastuse-varustuse kompleks kui 2. jalaväebrigaadil ning ilmselt ei teki suurt probleemi ka sellele brigaadile u 4000 reservväelase leidmisega – selleks tuleks sisuliselt vaid hoida tänaseid brigaadide jaoks väljaõpetatavaid reservväelasi/allüksusi kiirreageerimisstruktuuris senise 2-3 või 6 aasta asemel 4-5 või kuni 10 aastat. Aga nii palju kui mina tean, vajaks üks kasvõi kergejalaväebrigaad meie tänases süsteemis nende reservväelaste kõrval siiski ka u 200 tegevväelast täiskolonelist kuni nooremveebliteni, st neid inimesi, kes mehitavad ära brigaadistaabi ja pataljonide staapide võtmeametikohad ning SA-kompanii/patarei ülemate ja veeblite ametikohad. Ja 200 tegevväelast, eriti kui nende hulka peavad kuuluma ka vanemveeblid ja kümned vanemohvitserid, pole kiiresti ja kergesti mitte kuskilt võtta.

Ma olen ise ka võimalusel väe suurenemise poolt, aga see inimvara küsimus on fundamentaalne. Ma arvan, et selleks, et jätkusuutlikult suuta välja panna kõigele rajatavale lisaks 3. brigaad, tuleks võib-olla kaaluda ulatuslikku ajateenistuse lainedamist naistele (raske öelda, mil moel). Lisaks peaks personalikulud tõenäoliselt veelgi tõusma -- palkadest ÕKde inimpäevadeni. Lisaks on kõigel sellel ühiskondlik kulu. See pole võimatu, aga ma ei tea, kas rahva "mindset" on selles kohas paraku.

Ja tegelikult võiks 'praegune' vägi selleks ajaks olla hambuni relvastatud. Võib-olla, kui meie tuled on vägevad ja moona on 'piisavalt' palju, ei olegi täiendav manööverbrigaad kriitiline -- VA jõuab lähilahinguid pidavate olemasolevate brigaadideni (sh Läti vägedeni) juba sodiks lastuna. Selle tasakaalupunkti vaagimine on kindlasti keeruline.

Mis? Missugune inimvara puudujääk?

Defineeri mis on hetkel nende kahe brigaadi manööverosa. Manööverosa tähendab tänapäeval sinu arvates mida? Söösta-katan valang-valang?
Mis on kahe brigaadi STV osa? Millega need brigaadid lähevad rünnakule? Kustas selga ja uraa??
Just tuli põrutav uudis kuidas kukutakse 120mm järelveetavaid miinipildujaid ostma, brigaadidele, mis peaks manööverüksused olema.

Mis on nende kahe brigaadi õhutõrje?

Probleem ei ole lihakehade arvus.

gorilla kirjutas: ↑11 Mär, 2025 0:24 Mis? Missugune inimvara puudujääk?
Defineeri mis on hetkel nende kahe brigaadi manööverosa. Manööverosa tähendab tänapäeval sinu arvates mida? Söösta-katan valang-valang?
Mis on kahe brigaadi STV osa? Millega need brigaadid lähevad rünnakule? Kustas selga ja uraa??
Just tuli põrutav uudis kuidas kukutakse 120mm järelveetavaid miinipildujaid ostma, brigaadidele, mis peaks manööverüksused olema.
Mis on nende kahe brigaadi õhutõrje?
Probleem ei ole lihakehade arvus.

Soomes olemas olevas kahes mekanisoitu taistelluosastos ehk mehhaniseeritud lahingugrupis (ca 2000 meest) on kasutusel samamoodi veetavad 120 MP-d, koguses 9 tükki. Küsimus võib olla vabalt selles, et need liikuvad automaatmiinikad on ülemõistuse kallid. Samas üksuses on siis Leopard 2A6 tankid, tuunitud BMP-d ja nüüd vist ka K9d (enne olid 122 mm Gvozdikad).

Vähem seksikates regionaalsetes lahingugruppides (ca 2200 meest), mis liiguvad peamiselt tendi all, on veetavad 120sed samuti kasutusel, kuid seal on neid suisa 12 tükki (nelja jalaväekompanii toetamiseks, lisaks 18-le 122 mm haubitsale).

Konks on muidugi selles, et neil peaks olema vähemalt nende miinikatega mingi moodne juhtimisüsteem, mis võimaldab relvi paigutada ühekaupa ja vältida patareirivistusi lagedal põllul. Ehk siis positsiooni hõivamise aeg koosneb ainult relva püstiseadmise ajast ning pole vaja jännata mingite WWII aegsete maamõõtja riistadega.

Pigem veetavate asemel ma vinguks käimasoleva kaudtule optimiseerimise teemal (kui oled kursis KV struktuuridega, siis küllap tead). Nõrga kaudtulega minna VF vastu, kes sõdib võimsa kaudtulega, ei tundu mulle lendav plaan.

Kas terve uue brigaadi loomise asemel ei tasuks kaaluda alustuseks 1. brigaadi ühe jalaväepataljoni juurde tekitamist ning Scoutsi, kui meie kõige võimekama pataljoni, liigutamist otse diviisi alla, kust seda reaalses olukorras saaks suunata ükskõik millisele brigaadile või maakaitseringkonnale appi vastavalt vajadusele.

Rabapistrik kirjutas: ↑10 Mär, 2025 23:23
Ma arvan, et selleks, et jätkusuutlikult suuta välja panna kõigele rajatavale lisaks 3. brigaad, tuleks võib-olla kaaluda ulatuslikku ajateenistuse lainedamist naistele (raske öelda, mil moel). Lisaks peaks personalikulud tõenäoliselt veelgi tõusma -- palkadest ÕKde inimpäevadeni. Lisaks on kõigel sellel ühiskondlik kulu. See pole võimatu, aga ma ei tea, kas rahva "mindset" on selles kohas paraku.

Kui ka 3.brigaad teha siis otseselt selle pärast naistele kohustuslikku ajateenistust täna tegema ei pea. Praegu saaks olemasoleva baasilt üksused sõduritega täis. Tegevväelased on eraldi temaatika.
Samas naistele kohustuslik ajateenistus tuleb 15-20 aasta ajaraamis paratamatult. Madala sündivuse pärast. Kui naiste arvelt ei laienda kukub paarikümne aasta pärast ajateenistuse maht olulisel määral. Kui sündivus statistikat vaadata siis 20 aasta pärast on ainult meeste baasil ajateenistuse maht ~2500 aastas. Praegu võtame ~4000 aastas. Et seda ei juhtuks peavad naised puudujääva ära täitma.

Muuseas Eesti diviisi 3.brigaadi tühimiku täidab brittide meie kaitseks määratud brigaad. Tulevad kevadel Eestisse harjutama.
https://www.err.ee/1609494649/uhendkuni ... d-brigaadi

Jah, britid.
Ma räägingi kolmest omamaisest brigaadist vaid seetõttu, et kuna kaitsevaldkond saab kõikjal korralikult raha lähiajal, siis laias plaanis on ju kolm valikut:
1) upgradeda olemasolevat kahte brigaadi.
2) teha kolmas "tavaline" juurde.
3) osta 1-2 ilusat laeva.

Ukr üks kogemus on ju, et pole reserve, et rindemeestele puhkust anda. See kolmas leevendaks seda valu oluliselt kui sõda meitemaal peaks üle paari kuu käima ...?

Äkki jääb see UK Bde siiski tulevikus hoopis "neljandaks"?

Longbowman kirjutas: ↑11 Mär, 2025 18:55 Jah, britid.
Ma räägingi kolmest omamaisest brigaadist vaid seetõttu, et kuna kaitsevaldkond saab kõikjal korralikult raha lähiajal, siis laias plaanis on ju kolm valikut:
1) upgradeda olemasolevat kahte brigaadi.
2) teha kolmas "tavaline" juurde.
3) osta 1-2 ilusat laeva.

Ukr üks kogemus on ju, et pole reserve, et rindemeestele puhkust anda. See kolmas leevendaks seda valu oluliselt kui sõda meitemaal peaks üle paari kuu käima ...?

Laias plaanis ainult kolm valikut? Mis see tähendab, et kaitsevaldkond saab korralikult raha lähiajal?

Kas ma saan õigesti aru, et diviisi tasandi üksused ja võimed on meil juba nii head, et pole midagi juurde vaja? Pikamaa tuled ja kõik „tava“ tuled? Kogu „kill chain“ on täna juba maailma parim? Kas kõik õhukaitse kihid on samuti suurepärases korras? Merel- ja mere all on puudu ainult 1-2 ilusat laeva? Maakaitse täiendamine? Side, juhtimine, küber? Luure ja erioperatsioonid? Elektrooniline sõda, kogu droonisõda, veel laskemoona? Kindlustamine, tõkestamine, miinisõda, punkrid? Logistika täiendamine, et seda kõike tagada? Taristu kõige juurde tuleva tarbeks? Siis veel uuesti laskemoona? Jne?

Mulle endale siiski tundub, et laias plaanis on rohkem kui kolm vajalikku tegevust, mis kõik nõuavad raha.
Mis see kaitsevaldkonna korralikult lisa raha summas tähendab? 2026 tuleb lisaks 10 miljardit? 2027 tuleb teine 10 miljardit? Kolmas 10 miljardit tuleb kuna?

Et kui teeme kolmanda brigaadi (mis kahtlemata võiks olla) ja midagi muud ei tee siis on kõik väga hästi? Ja ära saa nüüd valesti aru, ma ei võitle lisabrigaadi vastu, viitan, et riigikaitses on tervikuna on enam kui ainult kolmanda brigaadi küsimus. Lühikesed, löövad ja ainult paari valikuga nimekirjad on kahtlemata efektsed ning minu ülal- ja kergelt ehk üleolev selgitus on mõeldud laias plaanis pildi maalimiseks miks valikuid on enam kui kolm.

Rääkides raha kulutamise kohtadest, siis kõigele vaatamata, pole Eesti diviisi kaudtuletoetus sugugi piisaval tasemel oma tugevuse teemal. HIMARS patarei diviisis on tõesti midagi tavatut ja isegi kaudtulemaa VF kontekstis, aga just tavaline torusuurtükivägi võiks tugevam olla. Brigaadis ikka täiemõõduline (18 relva pataljon) ja diviisis suurtükibrigaad, kus on vähemalt kaks täismõõdulist suurtükipataljoni (muud peened asjad lisaks).

gorilla kirjutas: ↑11 Mär, 2025 0:24 Mis? Missugune inimvara puudujääk?
...
Probleem ei ole lihakehade arvus.

Reservi iseenesest on meil piisavalt ja ei väitnudki, et probleem on 'lihakehade' arvus. Probleem on selles, et kui 'personaliküsimusega' ei tegele (ja kindlasti tegeletakse, eks küsimus ole tempos), siis ajapikku liiga kiiresti kasvatatud struktuuri täitvad reservüksused meenutavadki rohkem lihakehade massi kui võitlusvõimelisi kompaniisid või pataljone.

Ma arvan, et keegi ei vaidle siin, kas meil võiks olla 3x kodumaist brigaadi, vähemalt 6x suurtükipataljoni, igal tasandil erineva otstarbega droone nii et löö katust (jään ise maaväe liistude juurde). Akfid A4 ja strateegiline sõdur tegid väga head postitused. Võtke lahti KV tööpakkumised, nt TVJ püüab oma staapidesse ja mujale värvata pikema aja jooksul mitmeid ohvitsere ja allohvitsere. Võiks eeldada, et kohad ammu täis saadud, kuna neid 'sustainmenti' inimesi on meil kindlasti vaja juba olemasoleva struktuuri jaoks. Kui 3. brigaadi läheks vaja, nagu vist akf A4 enne ütles, +~200 tegevväelast siis...

Üks võimalus on olla leidlik ja kasutada rohkem "poolprofessionaalseid" reserväelasi nagu Iisraelis. Seal sugugi jalaväekompanii juhtimiseks sõjakooli lõpetanuid pole raisata, tuleb muudmoodi hakkama saada. Ma arvan, et kui me suudame kuidagi saavutada olukorra nagu Iisraelis, kus reserv käib iga aasta kuu aega RÕK-il, siis ilmselt avaneks ka sootuks uued võimalused. Ja KV-st tsiviili läinud teevad IDF-ga aktiivset koostööd, isegi lendureid pidi taolisi olema.

Kapten Trumm kirjutas: ↑12 Mär, 2025 15:38 Üks võimalus on olla leidlik ja kasutada rohkem "poolprofessionaalseid" reserväelasi nagu Iisraelis. Seal sugugi jalaväekompanii juhtimiseks sõjakooli lõpetanuid pole raisata, tuleb muudmoodi hakkama saada. Ma arvan, et kui me suudame kuidagi saavutada olukorra nagu Iisraelis, kus reserv käib iga aasta kuu aega RÕK-il, siis ilmselt avaneks ka sootuks uued võimalused.

Nõus. Tehtagu, aga … igaks juhuks ütlen siiski üle, et näiteks reservpataljoni ülem on teenistuses aastas 90-120 päeva (väiksema arvu puhul tööpäeva) aastas. Milline eraettevõtja sellist asja välja kannataks (palka makstakse sealmail täistööaja eest)?

Mulle mitu kord toonitati, et suureks plussiks on neil sõjaväe väike suurus võrreldes elanikkonna arvuga. Sõjaväe suurus ei ole 80 aastaga sisuliselt kasvanud, kui samas elanike arv on kolmekordistunud.

Täna ütles ka Läänemets välja, et mõnede aastate pärast tuleb naiste KV-teenistus poolkohustuslikuks teha demograafilise kriisi tõttu. Minu meelest peaks nais- ja "muu"soolistele juba praegu teenistusvalikuid tekitama, mis avardaks ühelt poolt KV võimalusi, tagaks valmiduse kriisiaja tugiteenusteks ja viimaks oleks õiglane ühiskondliku koormuse ja ajalise koormise jagamisel tavaliste meeste ja kõigi teiste vahel. Naiste puhul vabastaks eestkostetava (ennekõike lapse) olemasolu.

Ajateenistusbaasi suurendamine suurendab ka kaadri värbamisbaasi. Mida rohkemat arvu elanikkonnast "kutsuda", seda rohkem tekib neid, kellest on lootust midagi koolitada. Selle loogika järgi on naiste võtmine igati ok.

Minu pakkumine nt Saksamaa kohta on, et seal saame lähima 5a jooksul näha ajateenistuse süsteemi taastamist. Seal on sama probleem, mis meie kaadri saamisega, et on....raskusi. Eriti kui aktiivseid soojamaa missioone napib.

Milline eraettevõtja sellist asja välja kannataks (palka makstakse sealmail täistööaja eest)?

Aeg muudab seisukohti. Täna küsivad ettevõtjad, et kus on siis see riigikaitse (konkreetselt Kai Realo hommikul ERR raadioeetris). Veel 5-6 a tagasi töötasid tööandjad aktiivselt vastu tavaliste RÕK-idele kutsumistele, täna makstakse paljudes kohtades äraoldud aja eest täispalka. Usun, et läheb aeg mööda ja hakatakse aru saama nii naissõdurite vajadusest kui ka vajadusest rohkem (kuu aastas keskmiselt) harjutada. Juba levib arusaam, et "kuiv ja muretu tunne" nagu Soomes ongi üks majandusarengu vältimatuid aluseid.

Minu elus on juba paar sellist aastat olnud, kus sõjaline harimine/harjutamine on võtnud aastast näiteks 2 kuud. Viimati oli 2023.