107. leht 113-st

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 15:46
Postitas Madis Reivik
Hea mõte on ka keset väikest ringteed mingi idiootne hunnik teha, muidu oleks juhtidel liiga hea ülevaade ja ei peaks koguaeg pidurdama.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 16:35
Postitas Fucs
Madis Reivik kirjutas: 17 Okt, 2024 15:46 Hea mõte on ka keset väikest ringteed mingi idiootne hunnik teha, muidu oleks juhtidel liiga hea ülevaade ja ei peaks koguaeg pidurdama.
Just. See on üks haigem lahendus üldse mida ma olen kohanud.
Sellest ma kirjutasin siin
viewtopic.php?p=569468#p569468
Nüüd on see võsa ja puud nendes ringides kasvanud juba 1,5...2,0+m kõrguseks ja saaks pädevamad pildid juba teha... eile just läbisin kahte sellist väikse diameetriga ringi kus mittes essagi polnud näha....
Kapten Trumm kirjutas: 17 Okt, 2024 15:26 See "liikluse rahustamise" idee on lausa psühhoanalüüsi väärt probleem, olgu selleks siis miljon ringteed ümber Keila, dildoallee Rapla maanteel või seletamatu kihu keskmisi kiirusi mõõta. Äkki peaks tegelema liikluse sujuvuse tagamisega ja siis näeb, kuidas imeväel õnnetused vähenevad.
+10

Lahkasin juba pikalt ka siin ...
viewtopic.php?p=852909#p852909

Ma tean kust need head ideed tulevad.
2024
Eriaruanne. ELi liiklusohutuse eesmärkide saavutamine.
Aeg on järgmine käik sisse panna.
Ülesanded ja kohustused Euroopa Liidus
10 Liikmesriigid otsustavad oma riikliku transpordipoliitika ning maanteeliiklust ja
ohutust käsitlevate sätete paljude aspektide üle. Nad vastutavad ka ELi direktiivide ja
ELi määruste, sealhulgas liiklusohutusega seotud määruste ülevõtmise ja rakendamise
eest. Lisaks vastutavad nad täielikult selliste meetmete rakendamise eest, millel on
otsene mõju liiklussurmade ja raskete vigastuste vähendamisele. Liikmesriigid
otsustavad ka prioriteetsete taristuprojektide üle, mida nad rahastavad peamiselt
riiklikust või piirkondlikust eelarvest.
https://www.eca.europa.eu/ECAPublicatio ... -04_ET.pdf

P.S.
Kas keegi on aru saanud, miks rajatakse neid "asfalt- lamavaid politseinike" ehk asfaltkünkaid selliselt, et nt 50km/h alas ei saa seda sõidukit lõhkumata ja peaga lakke lendamata ületada lõigus lubatud kiirusel, vaid ca 30km/h ja alla selle... või siis 30km/h alas ei saa neid normaalselt ületada 30km/h vaid peab neist üle sõitma 10km/h või isegi alla selle?

:roll:

*

Liiklusrikkumiste ja liiklusõnnetuste seosed Eestis.
Andrus Raamat, magistritöö 2018
Kui võrrelda Eesti hukkunute arvu miljoni elaniku kohta meie naaberriikidega, siis peab tõdema, et
võrreldes Läti ja Leeduga oleme liiklusohutuse aspektist paremad, aga Norra ja Rootsi taseme
saavutamiseks on meil vaja palju tööd teha (Joonis 1.6). Kui vaadata laiemalt Euroopat, siis oli Eesti
2017. aastal 36 hukkunuga ühe miljoni elaniku kohta Euroopa Liidu kuue liiklusohutuma riigi hulgas
ning Euroopa Liidu keskmine näitaja oli vastavalt 49 hukkunut ühe miljoni elaniku kohta (Joonis 1.7).
Liikluses hukkunud stat.png
https://www.transpordiamet.ee/sites/def ... raamat.pdf

Seal on veel palju häid graafikuid jms.

Eestis surmaga lõppenud liiklusõnnetuste analüüs, aastatel 2013-2018
Laura Todesk 2019, magistritöö
Liiklusõnnetuste andmete analüüsist järeldus, et kõige suurema riskiga riigiteed on surmaga
lõppenud liiklusõnnetuste toimumise ja aastase keskmise läbisõidu alusel tugimaanteed.
Liiklusõnnetused liigiti.png
Liiklusõnnetused liigiti.png (38.82 KiB) Vaadatud 853 korda
Analüüsides surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul turvavarustuse ebakorrektset kasutust ja
joobes juhtide osakaalu, kerkivad aga esile kõrvalmaanteed. Transpordi arengukavas, aastateks
2014-2020, toodi samuti välja Eesti transpordisüsteemi nõrkade kohtadena just tugi- ja
kõrvalmaanteede ning kohalike teede mitterahuldav seisukord. (Transpordi arengukava, 2014-
2020) Hetkel keskendutakse autori hinnangul liiklusohutuse parandamisele just põhimaanteedel,
vähem tähelepanu pööratakse tugi- ja kõrvalmaanteedele. Antud lõputöö autori arvates tuleks
investeerida rohkem ressurssi just tugi- ja kõrvalmaanteede arengusse, ohutusse ja korrashoidu.
Kasuks tuleks kindlasti ka liiklusjärelvalve tõhustamine ja turvavarustuse- ning joobekontrollide
hulga suurendamine just tugi- ja kõrvalmaanteedel.

...

Lõputöö andmete analüüsist selgus, et aastatel 2013-2018 toimusid kõigist surmaga lõppenud
liiklusõnnetustest 22,3% joobes juhi osalusel, võrreldes seda 2017. aastal maailmas läbi viidud
uuringu tulemustega, mille kohaselt on keskmiselt 21,8% maailma liiklussurmadest seotud alkoholi
tarvitamisega (Vissers, 2017), järeldub, et Eestis on see näitaja keskmisest veidi kõrgem, sealhulgas
95,3% joobes sõidukijuhtidest olid meessoost. 2017. ja 2018. aastal teostatud joobekontrollide
käigus oli tabatud joobes juhtide osakaal keskmiselt 0,97% kõigist juhtidest (Vane, 2018), vaadates,
et surmaga lõppenud liiklusõnnetuste puhul oli joobes juhtide osakaal 22,3%, saab järeldada, et
Eestis on tõsine probleem nii joobes sõidukijuhtide tabamise kui ka nende kõrvaldamisega liiklusest.
Sisuliselt on joobes juhtimise korral risk liiklusõnnetusse sattudes hukkuda pea 25 korda kõrgem kui
kainelt roolis olles.

....

Analüüsides joobes sõidukijuhtide osalusel toimunud surmaga lõppenud liiklusõnnetuste andmeid
ning võrreldes neid eelnevalt mainitud uuringu tulemusega, tuleks töö autori hinnangul
liikluskasvatuses (nii koolides kui ka autokoolides) pöörata suuremat rõhku just selgitustööle,
milline mõju on alkoholil ja narkootikumidel inimorganismile ja sõiduki juhtimise võimetele. Fakti,
et joobes juhtimise korral oleks risk liiklusõnnetusse sattudes hukkuda pea 25 korda kõrgem kui
kainelt roolis olles, võiks samuti teavituskampaaniates välja tuua.
Surmaga lõppenud liiklusõnnetuste tulemusi analüüsides ilmnes, et turvavarustuse korrektne
kasutamine on liiklussurmade puhul tõsine probleem, vaid 62,1% kõigist hukkunutest kasutasid
turvavarustust nõuetepäraselt....

...Analüüsides surmaga lõppenud liiklusõnnetuste liike, nähtus, et kõige enam hukkus 2013-2018.
aastal Eesti teedel inimesi kokkupõrgetes jalakäijaga, 55,3% neist juhtusid linnades ning 44,7%
linnast väljas, maanteedel. Autori hinnangul aitaks siinkohal liiklusohutust parandada see, kui teede
projekteerimisel lähtutaks ka Wegmani poolt välja toodud teeliiklussüsteemi ühetaolisusest,
vältides suuri kiiruse-, suuna- ja massierinevusi keskmistel ja suurtel kiirustel (Wegman, 2004).
Tekitades kergliiklejatele maanteest eraldi seisvad ohutud liiklemisvõimalused, et nad ei peaks
üldse maanteele, autode keskele, minema või piirates linnades kiirusi, et kokkupõrgete korral ei
oleks tagajärjed fataalsed. Näiteks on Tallinna arengukava 2021+ kavandis juba ühe ideena välja
toodud linnaliikluse kiiruse piiramine 30 km/h, et tagada kergliiklejatele ohutumad
liiklemistingimused...

...Üheks oluliseks probleemiks käesolevale analoogiliste uurimiste läbiviimisel on aga ka
liiklusõnnetuste klassifitseerimise probleem. Nagu juba mainitud, ei ole Eestis praegu võimalik
eristada vigastustega lõppenud liiklusõnnetuste puhul vigastuse raskusastet, kas siis üldlevinud
kujul (kerged ja rasked vigastused) või kasutades komplitseeritumaid klassifikatsioonisüsteeme
(MAIS). Riikides ja piirkondades, kus üliraskete liiklusõnnetuste arv ei ole suur, toob see kaasa
probleeme usaldusväärse analüüsi teostamisel, kus teatud õnnetuse asjaolud ei võimalda enam
välja tuua selliste liiklusõnnetuste korduvaid mustreid....

...Linnast väljas, maanteedel, juhtus kõige enam kokkupõrkeid vastutuleva sõidukiga ning sõiduki
teelt väljasõite, mis koos moodustasid ligi 65% kõigist maanteeõnnetustest. Enamus nendest
liiklusõnnetustest on autori hinnangul seotud (ebaõnnestunud) möödasõitudega.....
https://digikogu.taltech.ee/et/item/4c4 ... 64c3ec0faa

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 16:42
Postitas Lemet
Eriaruanne. ELi liiklusohutuse eesmärkide saavutamine.
Aeg on järgmine käik sisse panna.
Venelastel on hea ütlemine- pane loll jumalat paluma, taob pea lõhki...

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 20:27
Postitas olevtoom
Fucs kirjutas: 17 Okt, 2024 16:35 [... P.S.
Kas keegi on aru saanud, miks rajatakse neid "asfalt- lamavaid politseinike" ehk asfaltkünkaid selliselt, et nt 50km/h alas ei saa seda sõidukit lõhkumata ja peaga lakke lendamata ületada lõigus lubatud kiirusel, vaid ca 30km/h ja alla selle... või siis 30km/h alas ei saa neid normaalselt ületada 30km/h vaid peab neist üle sõitma 10km/h või isegi alla selle?
Ei ole aru saanud, kuid olen kaalunud kaht võimalust:
a) töömehed viskavad mõõtmata-kaalumata suvalise pätsi valmis,
b) töökäsu on andnud PPP või mõni analoog.

Aga asi on tõega hull, ja kõik uued pätsid on just sellised autolõhkujad.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 20:38
Postitas maksipoiss
Kapten Trumm kirjutas: 17 Okt, 2024 15:26 See "liikluse rahustamise" idee on lausa psühhoanalüüsi väärt probleem, olgu selleks siis miljon ringteed ümber Keila, dildoallee Rapla maanteel või seletamatu kihu keskmisi kiirusi mõõta. Äkki peaks tegelema liikluse sujuvuse tagamisega ja siis näeb, kuidas imeväel õnnetused vähenevad.
Mingiks vaimuhaiguse sarnaseks tegevuseks on see muutunud küll :(

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 17 Okt, 2024 21:27
Postitas diesel
nägin kui keilasse uusi pätse vähe aja eest tehti. kodanikud ikka hoolega mõõtsid kõrgust. seega tõenöoliselt käib asi ikka projekti järgi. nüüd mõne nädalaga on asjad paksult kraapimisjälgi täis. autod saavad ilmselgelt mingi kohaga neile pihta.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 6:15
Postitas maksipoiss
diesel kirjutas: 17 Okt, 2024 21:27 nägin kui keilasse uusi pätse vähe aja eest tehti. kodanikud ikka hoolega mõõtsid kõrgust. seega tõenöoliselt käib asi ikka projekti järgi. nüüd mõne nädalaga on asjad paksult kraapimisjälgi täis. autod saavad ilmselgelt mingi kohaga neile pihta.
Probleem ei ole kõrguses vaid tõusunurgas, millega puusse pannakse

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 10:11
Postitas mart2
Vahel tundub, et tegemist on siiski võistlusega - Kes on kangem Kunn!

Olen palju näinud, kuidas peale "lamavat politseiniku" läheb eessõitjal gaas põhja ... et siis kohe varsti uuesti järgmise ees pidurile vajutada ...
Nii tulebki "keskmine 50" välja.
Kui maanteel kaamerate vahel antakse 100+, siis hakatakse ka kaameraid tihedamalt panema! :write:

Isiklik arvamus sellistest tee-pealsetest kõrgendustest - võiks olla natuke pikem kui sõiduauto, nii et esirattad lähevad maha alles siis, kui tagumised kõrgendusel. Võtab hoogu maha seegi, kuid ei lõhu normaalsel sõitmisel.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 11:33
Postitas Kilo Tango
mart2 kirjutas: 18 Okt, 2024 10:11 ...
Isiklik arvamus sellistest tee-pealsetest kõrgendustest - võiks olla natuke pikem kui sõiduauto, nii et esirattad lähevad maha alles siis, kui tagumised kõrgendusel. Võtab hoogu maha seegi, kuid ei lõhu normaalsel sõitmisel.
Häädemeeste kandis Kabli külas on just täpselt sellised. Ehitati vist eelmisel aastal (või sellel - täpselt ei meenu). Kui lubatud kiirusega ja isegi natuke üle sõita ei sega sugugi. Väga kenasti ja täpselt tehtud.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 12:20
Postitas MeelisV
Aga mis meil vinguda. Iga künnis on märgistatud koos märkide/postidega. Lisaks valged "maleruudud" maas jne.
Norras nt. On üks märk. Tähelepanu, ees on teelõik künnistega ja siis märgitud meetrid või kilomeetrid kui pikal lõigul. Mitu neid sellel lõigul on ei tea kunagi. Ei ole värviga märgistatud ei ole iga künnise juures postikesi püsti. Jälgi teed ja ära kihuta.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 14:51
Postitas Some
Kakumäe randa viival teel oli (võib-olla praegugi) asfaltkünnis, mis jäi täpselt Kia Optima telgede vahele, ükskõik kui aeglaselt sõitsin, ikka kriipisin põhja. Jälgede järgi otsustades polnud ma ainus.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 15:00
Postitas Walter2
Ennevanasti ületati sellised takistused neist viltu üle sõites - ei löö samaaegselt sama silla vedrusid kokku. Aitas ka kui takistus jäi pikkuselt täpselt sildade vahele.

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 17:44
Postitas parkija
Tallinnas Vabaõhumuuseumi teele tekitati ka nii vägev künnis et linnaliini bussid sõidavad läbi Roccal Mare kaubanduskeskuse parkla , seda muidugi juba aastaid tagasi .

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 19:01
Postitas Fucs
MeelisV kirjutas: 18 Okt, 2024 12:20 Aga mis meil vinguda. Iga künnis on märgistatud koos märkide/postidega. Lisaks valged "maleruudud" maas jne.
Norras nt. On üks märk. Tähelepanu, ees on teelõik künnistega ja siis märgitud meetrid või kilomeetrid kui pikal lõigul. Mitu neid sellel lõigul on ei tea kunagi. Ei ole värviga märgistatud ei ole iga künnise juures postikesi püsti. Jälgi teed ja ära kihuta.
Fucs kirjutas: Kas keegi on aru saanud, miks rajatakse neid "asfalt- lamavaid politseinike" ehk asfaltkünkaid selliselt, et nt 50km/h alas ei saa seda sõidukit lõhkumata ja peaga lakke lendamata ületada lõigus lubatud kiirusel, vaid ca 30km/h ja alla selle... või siis 30km/h alas ei saa neid normaalselt ületada 30km/h vaid peab neist üle sõitma 10km/h või isegi alla selle?

Re: Liikluse planeerimisest

Postitatud: 18 Okt, 2024 19:02
Postitas mongol
mart2 kirjutas: 18 Okt, 2024 10:11 Olen palju näinud, kuidas peale "lamavat politseiniku" läheb eessõitjal gaas põhja ... et siis kohe varsti uuesti järgmise ees pidurile vajutada ...
Elan Tallinnas ühes aedlinna moodi asumis. Linnu nimega tänavale, kus 99% sõidavadki kitsuse pärast 30-ga nagu märgid näitavad, tekkis ühe riigikogu liikme maja ette künnis.. Ja seda ei saa masinat lõhkumata ületada kiiremini kui 10 km/h, 30-alas..
Sõltuvalt autost või tsiklist (mõnel on mul veidi vabam väljalase ja kusjuures legaalne, "rolleril" 100+ dB näiteks) kiirendan ma muidugi künnist ületanuna 5->30 km/h, sest see koht on täpselt künnise "tellinu" maja ees. Ei leia, et oleksin räme kurjategija ja ei kavatse tegevusest ka loobuda.
Ilma selle hunnikuta seal ei oleks üldse mingit probleemi, saaks vaikselt 30-ga kulgeda, sest see tänavake on kõrval-Rimisse minejaid alati täis, kohalikud lapsed jms ka. Pluss ma ise elan kõrvaltänavas, nii et minu tagahoovi värk ka.