www.militaar.net

Tere,

Lugedes Postimehes artiklit (tasuline - https://www.postimees.ee/8211485/laanem ... naoigusega) jäi silma selline lõik Läänemetsalt:

"Nende ettepanekute seas on ühe mobilisatsioonilaine asemel kolme tegemine, mis peaks 40 000 võitleja asemel tagama meile kuni 110 000 pealise reservarmee. Need ettepanekud ei vaja koalitsioonikõnelusi, vaid otsust elluviimiseks. Meil on kiire!"

Tekkis sellega seoses paar küsimust:
1. Mida see ~110 000 suurune reservarmee reaalselt tähendaks? Hetkel meil avaliku struktuuri järgi kaks brigaadi, ning hunnik maakaitset, kokku umbes 43 tuhat. Kas 110 000 ei eeldaks mitmekordselt rohkem brigaade (tean, raske neid reaalselt luua ja juhtida), või siis vähemalt kordades rohkem jalaväe pataljone kui hetkel alla ~20 tükki mis struktuuris kirjas?

2. Kas praeguse sõjaaja struktuur ~43 000 ei ole veidike liiga suur, et oleks ainult kaks brigaadi? Täpseid numbreid ei tea (ja ei peagi teadma!) aga eeldaks, et brigaadis ei ole meil rohkem kui ~5000/6000 inimest.....kas ei oleks mõistlik täna juba teha neid liigutusi, et suurendada brigaadide arvu? Kunagi oli meil ju (paberil) 5 brigaadi. Tean, et tegevväelasti selleks juurde vaja, igasuguseid toetavaid võimekusi ka jms kuid reaalselt sõdida ainult kahe brigaadiga tundub ikkagi kehva variant.

Julgeoleku olukord on nagu on, seega kas poleks mõistlik vähemalt kas või paberil need liigutused ära teha, et saaks vähemalt alustada uute brigaadide loomisega? Reakoosseisu meil numbriliselt vähemalt tundub, et on selleks reservis täiesti olemas, kõrgema juhtimisega muidugi raskused aga kas siin ei tasuks ka mõelda edaspidisele, et kaasata just allpool rohkem reservväelasid (nt kompanii ja allpool oleks täielikult reservistid?)

Paljuvõitu nõrgavõitu üksusi võib tähendada ka lihtsalt rohkem laipu. Hetkel tundub mulle, et raske tulejõu osas pole tänased kaks brigaadi veel oma tasakaalupunkti saavutanud, selles seisus hakata järgmisi tegema tähendab, et see tasakaalupunkt ei saabugi.

Vaadates meeldias toimuvat moona teemal (mis keerleb siiski raskerelvade moona ümber), siis peale selle, et kaudtulerelvi meil napib, napib ka olemasolevatele laskemoona.

PõhjamaaMäger kirjutas: ↑18 Mär, 2025 11:58 ... 1. Mida see ~110 000 suurune reservarmee reaalselt tähendaks? Hetkel meil avaliku struktuuri järgi kaks brigaadi, ning hunnik maakaitset, kokku umbes 43 tuhat. Kas 110 000 ei eeldaks mitmekordselt rohkem brigaade (tean, raske neid reaalselt luua ja juhtida), või siis vähemalt kordades rohkem jalaväe pataljone kui hetkel alla ~20 tükki mis struktuuris kirjas?...

Lihtsustatult: kui 43 tuhat hakkab sõdima, siis on vaja, et igale haavatule langenule oleks võimalik anda asendus!
Kui numbreid kokku lüüa (võimaliku intensiivsuse kohased kaotused) , siis selleks, et pikemat aega vastu pidada, on vaja suuremat baasi kui "esmased reageerijad".

See, kas teeme mobilisatsiooni ühes, kahes või isegi kümnes laines, et muuda reserviks kasutatavate isikute olemasolevat hulka!

PõhjamaaMäger kirjutas: ↑18 Mär, 2025 11:58 2. Kas praeguse sõjaaja struktuur ~43 000 ei ole veidike liiga suur, et oleks ainult kaks brigaadi? Täpseid numbreid ei tea (ja ei peagi teadma!) aga eeldaks, et brigaadis ei ole meil rohkem kui ~5000/6000 inimest.....kas ei oleks mõistlik täna juba teha neid liigutusi, et suurendada brigaadide arvu? Kunagi oli meil ju (paberil) 5 brigaadi. Tean, et tegevväelasti selleks juurde vaja, igasuguseid toetavaid võimekusi ka jms kuid reaalselt sõdida ainult kahe brigaadiga tundub ikkagi kehva variant.

Lisaks u 2×5000-le, kes moodustavad meie brigaadid, on meil veel diviisi alluvuses olevad suurtüki-, pioneeri- ja staabi-sidepataljonid, juurde veel (lähimaa-)õhutõrje, luure (see on vist ka plaanis ikkagi päris pataljoniks formeerida?), tankitõrje, diviisi staap ise jms väiksemad üksused, mis minu hinnangul võiksid kokku anda ikka ka sellise 3000-5000-pealise seltskonna. Ei tohi unustada ka mereväge, õhuväge, küberväejuhatust, erioperatsioonide väejuhatust (koos vastavate staapidega), vahipataljoni/sõjaväepolitseid ja peastaapi, kes kamba peale annavad veel ilmselt 2000 mehe ümber kokku. Siis veel 20 000 maakaitset ja ongi see 43 000 sisuliselt koos. Täiendreserv on (minu teada) sellest arvestusest väljas, neid hakatakse mobilisatsiooni alguses alles treenima ja saadetakse augutäiteks, kuhu vaja.

Jah, paberil on meil küll ainult kaks brigaadi, aga tegelikult annavad vähemalt kaks suuremat kaitseringkonda (põhja ja lõuna) kumbki ka meeste arvu poolest brigaadi mõõdu välja ning ülejäänud kaks kokku veel ühe, st ongi suurusjärk 5 brigaadi ekvivalenti meil olemas.

Loodan, et ei pannud millegagi väga palju mööda, asjatundjad on väga teretulnud mind parandama.

KV plaanib baasi Narva https://www.err.ee/1609672436/kaitsevag ... arva-baasi

Ma ei ole ehk enam asjadega kursis aga ..

6 relvasüsteemi on hea algus aga väga vähe ja ma loodan, et Eesti valitsusel on raha neid juurde osta.

- nõus. Kuid veel hullem on, et neile laskemoona senisele lepingule juurdesaamine on vist probleemne. Ja nii võibki lahenduseks tulla täiendav hange teiste relvade näol - L-Korea, Iisrael, Türgi ... Poola läks seda teed. Minu arvates õigesti tegid. Öelge mida tahate, kuid täna on "logistika" teisejärguline probleem selle juures.

Mingi 20 oleks minimaalselt vaja, mõlemal brigaadil 8 relvastuses ja vähemalt 4 varuks.

- minu teada ei lähe see nii kindlasti. Mitmikraketiheitjad on Eesti oludes Diviisi taseme relvad. Võimalik et 155mm mõned või kõik lähevad ka sinna. Vähemalt need kes kasutavad tarka ja pikema ulatusega moona. Mul on tunne, et Soomes on see sama. See tähendab, et Div otsustab mida laseb ja see ei ole Brigaadi lahingu toetuseks vaid Diviisi ... või isegi korpuse eesmärgi saavutamiseks. See on seotud ka sensoritega - sihtmärkide leidmisega vastavas laskekauguses.

Soomes on 40 M270 süsteemi, 8 kaupa patareides. Osa on varus muidugi, sest sõjas saavad pihta ja lähevad katki.

- ma arvan, et "varus" tähendavad nad sealgi, et sõjaajal on nad 100% lahinguvalmis ja pigem reservis või väga konkreetse sihtmärgi "ootel"

Korraga võtavad peale 12 tavalist või 2 suurt raketti. Vajalik laovaru 200 kogupaugu tasemel ehk 2500 raketti ja hanke hind kahe miljardi kanti. Paugu hind poolest miljonist miljonini ning boonusena muidugi võimalis Peterburi lasta.

- tavalisi pole olemas. Tavalised jagunevad "unitary" ehk fugass ja "alternative" ehk kild. Neid lastakse erinevate sihtmärkide pihta ja seepärast on nende suhtarvud erinevad. Ma pakun 1:6.

Mis tunne Vene garnisonides ja asulates on, kes selle relvasüsteemi laskeulatusse jäävad, võib ainult arvata.

- ei tea mida venelased tunnevad aga lihtsalt tsiviilsihtmärgi pihta lasta on rumalus. Erilist efekti pole, ainult raiskamine. Nii palju moona meil küll pole, et tühja kasarmut, paneelmaja või kaubanduskeskust lasta. Isegi kui terve nädala jooksul ei leia "õiget" sihtmärki, ei tohiks sellist "hübriidsõda pidada", sest see on raiskamine ja maksab varsti kätte.

Arvestades, et värdjad armastavad sõjakuritegusid sooritada oma kaugtulevahenditega, siis eelistaksin, et konflikti korral lastaks iga päev kindlal kella-ajal üks rakett mõne objekti pihta niiöelda hübriidsõja meetmena.

- värdjatel on "pohui". See ei maksa midagi. Parem kui värdjatel on külmad varbad, siis pole nad enam värdjad.

Martin Herem kirjutas: ↑05 Mai, 2025 20:47 ... - minu teada ei lähe see nii kindlasti. Mitmikraketiheitjad on Eesti oludes Diviisi taseme relvad. Võimalik et 155mm mõned või kõik lähevad ka sinna. Vähemalt need kes kasutavad tarka ja pikema ulatusega moona. Mul on tunne, et Soomes on see sama. See tähendab, et Div otsustab mida laseb ja see ei ole Brigaadi lahingu toetuseks vaid Diviisi ... või isegi korpuse eesmärgi saavutamiseks. See on seotud ka sensoritega - sihtmärkide leidmisega vastavas laskekauguses.

...

See on nüüd huvitav väide, mida olen viimasel ajal mitu korda kuulnud erinevatest allikatest. Huvitav selle poolest, et see pikendab igal juhul ahelat lasketellimusest kuni lasuni. Mis oli ka põhjus, miks varem hoiti neid brigaadi tasemel. Mis sellest mõttest saanud on, et lasketellimuse ja tabamuse vahele peaks jääma võimalikult lühike aeg?

Kas kõrgemate struktuuriüksuste (diviisi, korpuse) asi ei ole mitte brigaadide toimetamist koordineerida selmet kahmata vahendeid enda otsessesse haldusalasse? Või olen ma profaanina asjadest valesti aru saanud?

Huvitav selle poolest, et see pikendab igal juhul ahelat lasketellimusest kuni lasuni.

- vastupidi, oluliste sihtmärkide hävitamise aeg lüheneb, sest brigaadidel ei ole nii sügavale nägevaid sensoreid. Küll aga ei anna need relvad enam tuld brigaadi "tellimusel", vaid siis kui brigaad leiab või Maakaitse või EOVJ või ... DIV poolt määratud sihtmärgi.
Brigaadi tuleüksusele DIV poolt määratud tuleülesande täitmine võtab rohkem aega kui brigaadi poolt avastatud sihtmärgi hävitamine DIV poolt
155mm oli enne brigaadide relv, kuid siis polnud meil ka plaani pidada süvalahinguid. Ma ei väida, et kõik 155mm lähevad ära. Kuid Caesarid võtaks mina küll DIV alluvusse koos BONUS ja Vulcano moonaga. Aga ... mina ei võta enam midagi.

Mida kõrgemal tasemel mingi relva tule tellimine asub, seda suurem on võimalus, et "miski" paneb käe vahele ja seda tuld ei saa. Vähemalt õppustel on küll selline "rutiin" olemas. Ja ajakriitiliste tuleülesannete puhul tekib kindlasti venimine, niiet sihtmärk võib minema sõita või fikseeritud olekust lahti end murda.

Seepärast minul isiklikult puudub usk nende "diviisi kaudtulepataljonide" edusse. Ma usun palju rohkem nt Soome taisteluosasto 18 D-30-sse, kui paremat võtta pole, kui kuskil kõrgel ja kaugel asuvasse K9-sse, kust tule saamine võtab terve igaviku ja mille käigus tekib igasugu takistusi.

Tegelt kontseptsioon, kus jalaväepataljoni toetab peaasjalikult vaid 120 MP patarei (mis samuti on pisikeseks optimeeritud) ja ülejäänu teeb mingeid überprioriteetseid diviisi ülesandeid, on minu silmis vildakas. Manööverpataljoni peab toetama vähemalt üks suurtükipataljon.

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:22 Mida kõrgemal tasemel mingi relva tule tellimine asub, seda suurem on võimalus, et "miski" paneb käe vahele ja seda tuld ei saa. Vähemalt õppustel on küll selline "rutiin" olemas. Ja ajakriitiliste tuleülesannete puhul tekib kindlasti venimine, niiet sihtmärk võib minema sõita või fikseeritud olekust lahti end murda.

Seepärast minul isiklikult puudub usk nende "diviisi kaudtulepataljonide" edusse. Ma usun palju rohkem nt Soome taisteluosasto 18 D-30-sse, kui paremat võtta pole, kui kuskil kõrgel ja kaugel asuvasse K9-sse, kust tule saamine võtab terve igaviku ja mille käigus tekib igasugu takistusi.

Tegelt kontseptsioon, kus jalaväepataljoni toetab peaasjalikult vaid 120 MP patarei (mis samuti on pisikeseks optimeeritud) ja ülejäänu teeb mingeid überprioriteetseid diviisi ülesandeid, on minu silmis vildakas. Manööverpataljoni peab toetama vähemalt üks suurtükipataljon.

Lugesin. Tekkisid mõned mõned mõtted/küsimused:
1) kes või mis on "miski"? - Venelane, ameeriklane, Onu Heino, vihmasadu, päikesepaiste? Kui ei oska määratleda, siis on mõttetu argument. See, et õppustel on nii läinud, on ilmselt õppimise koht kõigile. Kas oled tagasiside ajal uurinud (kellelt?) ja saanud vastuse?

2) Usk ei allu reaalloogikale ja isiklik usk (ilma erialase hariduseta), ei ole argument. Uskuda võib ka sellesse, et idavaenlast üldse ei ole - näiteks Varro usub seda...

3) Kui palju on vaja neid manööverpataljoni toetavaid suurtükipataljone? Mitme relvaga? Kas tuleks diviisilt ära võtta ja jagada alla? Kes sellisel juhul täidab sügavate löökide ülesannet brigaadi ja diviisi jaoks?
Kogu "projekti" maksumus?


Olen kindel, et manööverpataljonid rõõmustaks lisatoetuse üle, kuid kes täidab teised ülesanded?

mart2 kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:58

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:22 Mida kõrgemal tasemel mingi relva tule tellimine asub, seda suurem on võimalus, et "miski" paneb käe vahele ja seda tuld ei saa. ...

...
1) kes või mis on "miski"? - Venelane, ameeriklane, Onu Heino, vihmasadu, päikesepaiste? Kui ei oska määratleda, siis on mõttetu argument. See, et õppustel on nii läinud, on ilmselt õppimise koht kõigile. Kas oled tagasiside ajal uurinud (kellelt?) ja saanud vastuse?

...

Sidekatkestuse tõenäosus on suurem, mida rohkem etappe on ahelas, muud prioriteedid, viited ahelas ...

Ma ei arva, et mul või Trummil tingimata õigus on (Heremi selgitus on abiks, kuigi mitte ammendav), aga küsimusi tekitab. Näiteks see, et kas eesliini tulejuhid siis ei ole enam brigaadi, vaid diviisi alluvuses? Ja kuidas diviisil täpsemalt see tuletellimuste prioritiseerimine peaks jooksvalt käima? Fakt on, et neid tuleb rohkem sisse, kui on võimekust ära lasta. See tähendab, et keegi peab kusagil valiku tegema. Mis võtab aega ka siis, kui valiku tegemise etapp ei ole oluline - teisisõnu näiteks olukorras, kus tuletellimuste hulk on võimekusega proportsioonis - ega seda vahepealset prioritiseerijat sealt ahelast selle hetke jaoks ju ei eemaldata.

mart2 kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:58 Lugesin. Tekkisid mõned mõned mõtted/küsimused:
1) kes või mis on "miski"? - Venelane, ameeriklane, Onu Heino, vihmasadu, päikesepaiste? Kui ei oska määratleda, siis on mõttetu argument. See, et õppustel on nii läinud, on ilmselt õppimise koht kõigile. Kas oled tagasiside ajal uurinud (kellelt?) ja saanud vastuse?
2) Usk ei allu reaalloogikale ja isiklik usk (ilma erialase hariduseta), ei ole argument. Uskuda võib ka sellesse, et idavaenlast üldse ei ole - näiteks Varro usub seda...
3) Kui palju on vaja neid manööverpataljoni toetavaid suurtükipataljone? Mitme relvaga? Kas tuleks diviisilt ära võtta ja jagada alla? Kes sellisel juhul täidab sügavate löökide ülesannet brigaadi ja diviisi jaoks?
Kogu "projekti" maksumus?

Olen kindel, et manööverpataljonid rõõmustaks lisatoetuse üle, kuid kes täidab teised ülesanded?

Mul tekkis aga küsimus, miks sa mart2 sellist möla siia toodad, mingi eduraporteerimise ülesanne vajab täitmist või?
Soomes on need pataljonid (täna) olemas. Igat pataljoni TG-d toetab vähemalt üks 122 mm 18 relvaline pataljon, üks 12-relvaline 120 MP patarei ja lisaks on seal endiselt alles ka kompaniide 81/vist ka veel 82 mm? rühmad. Muud "kõrgemad" torud, kui saab kasutada, on veel lisaks. Aga TG ülem toetab oma nelja jalaväekompaniid just selliste asjadega.

Lihtsalt kaudtuld on vähe, ainult 120 MP pararei (mis meil pole meil kunagi 12 relva olnudki) JvP vajadusteks on vähe (eriti kui VA tegutsebki, et 1 manööverpataljon=1+ kaudtulepataljon). Ja mis on saamas kompaniide 81-stest meil?

Mulle lihtsalt meeldiks rohkem kuulda sisulist analüüsi stiilis, et meil on kaudtuld vähevõitu, selle probleemi lahendamiseks tehakse seda ja toda, mitte fantastilisi konstruktsioone seninägematust allutamisest, mis peaks siis probleemid iseeenesest lahendama.

Kilo Tango kirjutas: ↑06 Mai, 2025 11:18 Ma ei arva, et mul või Trummil tingimata õigus on (Heremi selgitus on abiks, kuigi mitte ammendav), aga küsimusi tekitab. Näiteks see, et kas eesliini tulejuhid siis ei ole enam brigaadi, vaid diviisi alluvuses? Ja kuidas diviisil täpsemalt see tuletellimuste prioritiseerimine peaks jooksvalt käima? Fakt on, et neid tuleb rohkem sisse, kui on võimekust ära lasta. See tähendab, et keegi peab kusagil valiku tegema. Mis võtab aega ka siis, kui valiku tegemise etapp ei ole oluline - teisisõnu näiteks olukorras, kus tuletellimuste hulk on võimekusega proportsioonis - ega seda vahepealset prioritiseerijat sealt ahelast selle hetke jaoks ju ei eemaldata.

Kõik õige, mida kaugemale tellijast viia mingi "teenus", seda suurem on võimalus, et seda ei saa (kasvõi seepärast, et sa lihtsalt ei tea, mis ülesanded neil veel on või kas tuli midagi kiiremat vahele). Seepärast olen ka mina seda "alla andmise" usku. Olen valmis aktsepteerima põhjust, et täna on seepärast nii, et pappi on vähe, aga hästi ei taha aktsepteerida põhjendusi sellest, kuidas mingi kõrgele allutamine päeva päästab.

See pole ainult militaaris nii, vaid ka tsiviilis. Kui vahendeid on vähe ja tahtjaid märksa rohkem. Maailmapraktikas aga on orgaanilise suurtükiväeta brigaadid pigem harv erand ja pigem sisevägedes/sandarmeerias, lahinguüksustes on täna brigaaditasemel ikkagi standard üks 18-relvaline, 3-patareiline suurtükipataljon, vene brigaasis on kaudtulepataljone lausa 3 tk (2 tk haubitsad ja 1 tk Graad).

Kilo Tango kirjutas: ↑06 Mai, 2025 11:18

mart2 kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:58

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:22 Mida kõrgemal tasemel mingi relva tule tellimine asub, seda suurem on võimalus, et "miski" paneb käe vahele ja seda tuld ei saa. ...

... 1) kes või mis on "miski"? - Venelane, ameeriklane, Onu Heino, vihmasadu, päikesepaiste? Kui ei oska määratleda, siis on mõttetu argument. See, et õppustel on nii läinud, on ilmselt õppimise koht kõigile. Kas oled tagasiside ajal uurinud (kellelt?) ja saanud vastuse?
...

Sidekatkestuse tõenäosus on suurem, mida rohkem etappe on ahelas, muud prioriteedid, viited ahelas ...

Ma ei arva, et mul või Trummil tingimata õigus on (Heremi selgitus on abiks, kuigi mitte ammendav), aga küsimusi tekitab. Näiteks see, et kas eesliini tulejuhid siis ei ole enam brigaadi, vaid diviisi alluvuses? Ja kuidas diviisil täpsemalt see tuletellimuste prioritiseerimine peaks jooksvalt käima? Fakt on, et neid tuleb rohkem sisse, kui on võimekust ära lasta. ...

Viited võivad tekkida igalpool, ka tulejuhi ja pataljoni staabi vahel. Kahjuks...
Igal ajal peavad olemas olema sihtmärkide prioriteetsuse nimekirjad (kuni pataljoni tasemeni välja) - kes iganes näeb HPT-d (High Priority Target), annab teada ning kes iganes paremal positsioonil, annab kohe tuld. Kui vaja ja jagub ulatust, siis kas või brigaadi üksus!
Vahe on võimalikus tuleulatuses ja kasutatavas moonas. Kallist ja vähest "täpismoona"ei jagu igale poole igaks juhuks jagada.

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Mai, 2025 12:51

mart2 kirjutas: ↑06 Mai, 2025 8:58 Lugesin. Tekkisid mõned mõned mõtted/küsimused:
...
3) Kui palju on vaja neid manööverpataljoni toetavaid suurtükipataljone? Mitme relvaga? Kas tuleks diviisilt ära võtta ja jagada alla? Kes sellisel juhul täidab sügavate löökide ülesannet brigaadi ja diviisi jaoks?
Kogu "projekti" maksumus?

Olen kindel, et manööverpataljonid rõõmustaks lisatoetuse üle, kuid kes täidab teised ülesanded?

Mul tekkis aga küsimus, miks sa mart2 sellist möla siia toodad, mingi eduraporteerimise ülesanne vajab täitmist või?
Soomes on need pataljonid (täna) olemas. Igat pataljoni TG-d toetab vähemalt üks 122 mm 18 relvaline pataljon, üks 12-relvaline 120 MP patarei ja lisaks on seal endiselt alles ka kompaniide 81/vist ka veel 82 mm? rühmad. ...

Mul ei ole sellega küsimust, et kui Trummile miski ei meeldi, siis on möla, eduraportöör, venelase agent või ekrelane ...
Kuna ma penskarina teenistuses ei ole (isegi arvelt juba kustutatud!), ühtegi parteisse ei kuulu ja venelastega ei semmi, siis mingist eduraportöörlusest on mõttetu kireda ...eriti kui argumente ei ole vastamiseks...
See, mis on Soomes hetkel olemas (ja Venemaal) ei puutu praegu meie struktuuri, kuna neil juba on, kuid meil ei ole! Ja sellist raha ka praegu ei ole!
Katsu emotsionaalse vihapurske asemel ikka ratsionaalselt mõelda ja vasta kasvõi ainult sellele viimasele küsimusele - kust need torud tulevad ja mille arvelt?

kust need torud tulevad ja mille arvelt?

See on tegelikult laiem küsimus ja ei piirdu üldsegi torudega (mitte et ma vastusest sooviks kõrvale hoida).
Küsimus on üldises võitlusdoktriinis. Kui doktriin seisneb lihtsustatult hambad risti piirialadel maaala-kaitse hoidmises, siis meil ei saagi kulude struktuur väga teistsugune olla, selleks, et pääseda VA rinde taga oleva väärtuslikule ligi, peamegi ostma ATACMS-e ja asju. 18 ATACMS eest saab kindlasti 155 lollmoona niiet paha hakkab. 155 mürske saab piisavalt, et terve brigaadi kolonn pilbasteks teha. 18 raketiga seda ei saavuta. Ukrainas on sama probleem, kui tagala on 100 km taga ja igat objekti on vaja ATACMS-iga lasta, siis ongi probleem, lihtsalt rakette ei jätku.

Ma tegelt ootan huviga, kas ees ootav kaitsekulude 300% tõus toob Soomes kaasa uuesti Salpa liini kasutuselevõtu ja selle mehitamiseks vajaliku 750 tuhande mehelise SA reservarmee tagasituleku ning tänase liikuvkaitse doktriini hülgamise või mitte. Miskipärast arvan, et ei too.

Vahe on ju selles, et maa-ala kaitse puhul tuleb meil VA kriitiliste asjadeni ise ulatuda (ja kõigepealt need üldse üles leida), Soome-tüüpi liikuvkaitse puhul toob VA enamiku sulle ise käeulatusse, ka kustide ulatusse, ole vaid mees ja lase need ära. Seepärast leiavad seal ka kasutamist mitmed lihtsamad-odavamad relvasüsteemid, kuna laskekauguse probleem pole nii määrav (VF PAT TG kolonn ühes koridoris suurt üle 10 km pole) ja selleks, et nad tugevdustest ära lõigata ja nad võitlusvõimetuks taguda, pole HIMARS kriitiline vajadus, isegi 40 km 155 niiväga pole.