www.militaar.net

Kahjuks mitte, olen liialt sel teemal prantslastega kokku puutunud.

Teeme siis lihtsa ja Prantsuse revolutisioonist innustatud küsimuse. Ametlikult lõppes 10 aasta reegel 1932l aastal. Mis aastal aga reaalselt sai britidel raha liikuma?

1933.
Tagasihoidlikult küsiks, millest jutt?

33 on natuke vara veel.

10 aasta reegel oli suur mõttevälgatus millele tuldi esimese maailmasõja lõpul. Sõnastas selle vist Churchill, kes võttis šnitti Napoleoni sõdade lõpust, kus britid end korralikult desarmeerisid. Idee oli siis selles, et britide sõjalised jõud peavad eelarve taotlusi tegema eeldusega, et sõja puhkemine tabatakse alati nii umbes 10 aastat varem ära, ning sellest säästetud raha saab kanda teistele asjadele nagu sotsiaalabi ning sõjast kogunenud võlgade plekkimisele. 32 hammustati enamvähem läbi, et see mõte ikka väga ei lenda aga siis veedeti veel üks kena hulk aastaid kotte sügades.

Ega nii mälu järgi ei närigi läbi. Mingil sellel ajal Churchill kanti poliitikuna maha kui täiesti perspektiivitu. Mõte on küll temalik. Laevastik juubeldas, kui ta lõpuks uuesti admiraliteeti naases.
1939?

Pakuks 1938

1938 on juba üle, aga ega iga sammuga jõuame lähemale.

1936 pakuks siis.

No loeme siis 1936 õigeks, 36 läks nn "Shadow Factory" skeem ametlikult käima kuigi sellega läks üle kivide ning kändude kuni, varasemalt mainitud, 38nda aastani ning 36 tuli vast ka otsus viimaks King George V klassi lahingulaevade rahastamiseks, millest esimesega alustati tööd 1 jaanuar 1937. Nende edukate venituslahingute tulemusel, erinevate poliitikute ning bürokraatide poolt, asusid britid 39ndal aastal sõtta veel sõjaks valmistudes ning tulemusi teavad kõik.

Küsimisjärg siis Sikile üle.

Minu küsimus seekord on lihtsate killast, seepärast palun esialgul Google otsingut mitte kasutada. Võib-olla mõni foorumlane teab ka fakti kohe peast. Aga küsimus:

1714. aastal toimus merelahing kahe laeva vahel, millest ühe kapten oli britt ja teisel norrakas. Lahing venis pikale ja norraka juhitud laevas hakkas suurtükkide laskemoon lõppema, mille peale kaptenile tuli üsna hea idee, kuidas suurtükke uuesti laadida ja nendega vastast lasta saaks. Mis idee?

Kas oli, et saatis mingi käskjala vaenlase käest moona laenuks küsima, et saaksid edasi põrutada?

Just! Norrakast kapten palus oma briti "kolleegi" käest suurtükimoona laenuks

https://en.wikipedia.org/wiki/Peter_Tordenskjold

Google tõlkes oluline lõik sealt:

"Mõlemad laevad said pärast umbes 14 tundi kestnud võitlust tõsiselt kannatada, kui Wesseli (norrakast kapten) laskemoon hakkas otsa saama. Seejärel saatis ta Briti laevale saadiku, tänades südamlikult inglasi hea duelli eest ja küsis, kas ta võiks lahingu jätkamiseks laenata nende laskemoona. Tema palve lükati tagasi ja kaptenid jõid teineteise terviseks, enne kui laevad laiali läksid."

Akf! Smith saab nüüd esitada uue küsimuse või siis järje vabaks anda.

Smith kirjutas: ↑16 Aug, 2023 20:01 Kas oli, et saatis mingi käskjala vaenlase käest moona laenuks küsima, et saaksid edasi põrutada?

Merelahing, käskjalg ja aasta on 1714. Et mismoodi see nagu praktikas võiks olla ?

Paat, valge lipp ja eelkõige asjaolu, et tegemist oli džentelmenide ja aumeestega.

Panen ka vahelduseks ühe lihtsa küsimuse:

See maailmakuulus ja kergesti valmistatav looduses esinev mürk ei jäta õigel kasutamisel jälgi ja tapab kindlalt ohvri. Kasutasid seda NVSVLi organid ja kasutavad täna ka terroristid. Miklest jutt?

Kerakala?