Sõda Gruusias (08.08.08)

[Lemet]

Väga lihtne- vene inimese jaoks on tegu professoriga LÄÄNEST (aga lääne poole vaatab tavavenelane siiani ja edaspidigi ikka alt üles)- näe, isegi lääne professor rääkis, egas tema ometi ei valeta. Selle peale, et rääkija tegi seda põhimõtteliselt aktsendivabas vene keeles (loomulik, ikkagi ju mõni hea aasta Venemaal elatud), sellele ei oska tavaline venelane väga tähelepanu pöörata...

[Arnold]

Selle peale, et rääkija tegi seda põhimõtteliselt aktsendivabas vene keeles...

Vene mats arvabki, et kõik õpivad üle maailma "rahvaste vahelise suhtlemise keelt" ja iga "intelligentnõi tšelovek" oskab loomulikult vene keelt! Kõige lollim eestlane on selliste kõrval lausa pisike einstein

[Juhani Putkinen]

professoriga LÄÄNEST

Tegelikult Bäckman ei ole, ega pole ka olnud, professor. Kui teda reklaamitakse professoriks nii see on lausvaletamine.

Tema pole isegi Helsingi Ülikooli palgaline töötaja, on ainult mõne loengu kunagi pidanud.

[Lemet]

Juhani, ära näri tähe kallal. Telekas näidatakse, lips on ees, ülikond seljas, tõsine nägu ees- järelikult on professor...

[Juhani Putkinen]

lisaks jäeti maha palju paremad kaitse positsioonid Abhaasia vastu

Internetist on veel leida minu nõudmisi, et esiteks lähedal Zugdidi asetsevad suured sillad oleks olnud vaja õhku lasta, natuke hiljem, et ka Samtredia lähedal asetsevad sillad oleks olnud vaja õhku lasta. Midagi sellist ei aga toimunud - ei oldud valmistatud ette Venemaa kallaletungiks Georgiale. Soomes absoluutselt kõik sillad on valmistutud laskma õhku vaenlase alt.

Nagu ma kirjutasin avalikkuses umbes kella 7 hommikul 080808 oleks pidanud iga hinna eest õhkima Roki tunnel umbe. Ei tehtud, asi perses. Nagu ma natuke aega hiljem kirjutasin. Georgia kolonel polnud naeratusega näoga kui ma seda talle meelde tuletasin.

[Heigo]

888-le eelnes Gruusia Siseministeeriumi sõjaväestatud allüksuste edukas ja kiire operatsioon L-Oseetias, mis oma olemuselt kopeeris 2004 aastal samal perioodil toimunud edukat Gruusia Siseministeeriumi sõjaväestatud allüksuste operatsiooni (de jure politseioperatsioon). Mõlemal korral puhastati Tshinvali ümbrus nn "vene vabatahlikest, kohalikust OMON-st ja muudest relvastatud formeeringutest" ning kasutati siseministeeeriumi allüksuste toetamiseks raskerelvastust. Nii 2004 aastal kui 2008 juhtis seda operatsiooni Gruusia Siseministeerium. Juhtimisprobleem tekkis 888 puhul kindlasti ka sellest, et juhtimisahel võeti Gruusia Siseministeerimilt üle.

Seega olen kivi tiiki visanud...

[Juhani Putkinen]

Jah, Georgia siseministeerium on väga tugev. Seda kahjuks ei saa öelda Georgia kaitseministeeriumist. Midagi on korrast ära.

[Heigo]

Asi ongi sellese, et ei ole vaja lahmida.
Võtke, suvaline SRÜ uudiste portaali arhiiv tehke näiteks otsing 11.2003-01.01.2005, otsingusõna Gruusia. Järjestage 2004 sündmused võrdlusena 2008 sündmustega. Võrdlusena kasutage ka "lääne" omi.

Võite kasutada ka BNS uudiste arhiivi, sest BNS refereerib sageli INTERFAX-i . Siinkohal analüütikutele spikriks teade 2004 aastast. Võidelnud üksused, juhtimine jms selline tuleb teil ikkagi ise välja kaevata.


L-Osseetia süüdistab Gruusiat agressiooni alustamises
16:27, 19. august 2004

TSHINVALI, 19. august, Interfax-BNS - Gruusia on sisuliselt alustanud ulatuslikku agressiooni Lõuna-Osseetia vastu, üritades vallutada Tshinvali rajoonis asuvaid kõrgendikke, väitis tunnustamata vabariigi valitsuse pressiteenistus neljapäeval.
"Gruusia jõudude katsed vallutada Tshinvali rajoonis asuvaid kõrgendikke tähendavad pealetungi algust Lõuna-Oseetia pealinnale ning on sisuliselt ulatusliku Osseetia-vastase agressiooni algus," ütles Interfaxile valitsuse pressiesindaja Irina Gaglojeva.
"Juhul, kui Gruusia jõududel õnnestub vallutada osseedi küla Tliakani piirkonnas asuv kõrgendik, siis lõigatakse Tshinvalist ära kogu Tshinvali rajoon," selgitas ta.
"Teised Tshinvali rajoonis asuvad kõrgendikud võimaldavad täielikult kontrollida Lõuna-Osseetia pealinna," lisas ta.
Gaglojeva väitel on "Lõuna-Osseetia jõududel seni õnnestunud kõik Gruusia üksuste rünnakud strateegilistele kõrgendikele tagasi lüüa".
Gruusia aga on teatanud, et on vallutanud mitu kõrgendikku Tshinvali rajoonis.

[EOD]

Seda, et ka L.Ossetiasse oleks pidanud minema sisevägede üksustega on märkinud mitmed teisedki analüütikud, seda ilma märkimisväärsete raskerelvade toetuseta (vähemalt mitte kuradi gradide tulejõuga) või kui neid oleks tahetud kasutada, siis täppismeetodil tulepunktide mahasurumisel... Omaenda väidetaval territooriumil sõjaväe kasutamine, just kaitseministeeriumi alluvuses, kõlas juba algusest peale Lõuna-Ameerikalikult... Lülitanud vajalikud üksused siseministeeriumi alluvusse näiteks vmt.

Siit mõtlemisainet. Miks meie "sõltumatus, demokraatlikus" jne. on ära kaotatud Siseministeeriumi võimekus võidelda politseikeeles "massiliste korrarikkumistega" ehk tänavarahutustega (SOR-i ja isegi Päästekompaniide likvideerimine), mille mahasurumine Kaitsejõudude poolt annaks idanaabrile analoogilise võimaluse sekkuda "tsiviilisikute, kaasmaalaste... " kaitseks
Kuna meie esmane kaitsevõime enne NATO sekkumist on Gruusia omast suurusjärgu võrra väiksem, oleks tavamõistuse seisukohalt primaarne just vältida spontaanse või provotseeritud konflikti arenemist riigi olemasolu ohustava tasemeni.

[Heigo]

Probleemi tõstatus seisnes selles, et kas 888 oli ootamatu ja viitasin sarnastele arengutele juba 2004 aastaga. Sõda ei hakanud ju tõenäoliselt 8.augustil 2008 vaid veidi varem aga, siis opereeris Gruusia nn. sisevägedega. Sama skeem oli ka 2004.aasta augustis, millal konflikti eelsetel kuudel, toimusid ajaliselt peaaegu identsed arengud, kui 2008 aastal. Küsimus on ju selles, et 2008 aastal ahmisid kõik poliitikud õhku, et kuidas see sõda ootamatult hakkas? Seega väidan, et tegelikult toimusid 2004 aastal liigagi sarnased arengud nagu toimusid 2008 aastal. 2004 oldi sunnitud lihtsalt poliitilise surve tõttu hakkama läbirääkima.
2004 aastal oli Gruusia lihtsalt veel selline revolutsionäärist pailaps, mille kohta ükski "demokraatlik poliitik" midagi negatiivset nii sama lihtsalt ei öelnud.

[Kapten Trumm]

Väga lihtne- vene inimese jaoks on tegu professoriga LÄÄNEST (aga lääne poole vaatab tavavenelane siiani ja edaspidigi ikka alt üles)- näe, isegi lääne professor rääkis, egas tema ometi ei valeta. Selle peale, et rääkija tegi seda põhimõtteliselt aktsendivabas vene keeles (loomulik, ikkagi ju mõni hea aasta Venemaal elatud), sellele ei oska tavaline venelane väga tähelepanu pöörata...

Sellised bäkkmannid ja linterid saavad tegutseda vaid arenenud riikide tahtmatuse/suutmatuse tõttu asjaga tegeleda. Kui me siin meenutame Mossadi tegemisi, siis mõni sellist teguviisi harrastav naaberiigi kodanik oleks sealkandis ammu auto alla jäänud, akent värvides end surnuks kukkunud või muidu teadmata kadunuks jäänud. Või tema maja korstnasse oleks sattunud mõni teadmata päritoluga laserjuhitav lennukipomm.

[Kapten Trumm]

Siit mõtlemisainet. Miks meie "sõltumatus, demokraatlikus" jne. on ära kaotatud Siseministeeriumi võimekus võidelda politseikeeles "massiliste korrarikkumistega" ehk tänavarahutustega (SOR-i ja isegi Päästekompaniide likvideerimine), mille mahasurumine Kaitsejõudude poolt annaks idanaabrile analoogilise võimaluse sekkuda "tsiviilisikute, kaasmaalaste... " kaitseks
Kuna meie esmane kaitsevõime enne NATO sekkumist on Gruusia omast suurusjärgu võrra väiksem, oleks tavamõistuse seisukohalt primaarne just vältida spontaanse või provotseeritud konflikti arenemist riigi olemasolu ohustava tasemeni.

Selle põhjus on pimesi lääne tavade järgi jooksmine, mis Eestis kahjuks kombeks on. Kas see Eesti oludesse sobib või mitte, selle üle ükski lipsumees oma pead ei vaeva. Läänes on nii ja meil peab ka olema.

SOR kaotamist põhjendati argumendiga, et arenenud demokraatlikes riikides ei ole politseilisi ülesandeid täitvad asutused sõjaväestatud ja neis ei tohi kasutada sundvärvatuid (ajateenijaid).

Umbes sama teema oli ka piirivalve mendistamisega (enne oli piirivalve sõjaväestatud ja sissiväljaõppega muide) ja päästekompaniide kaotamisega.

Päästekompaniide likvideerimise lisa-argument oli "efektiivse täisprofessionaalse päästesüsteemi loomine". Muide päästeameti spetsialistid nutavad seni taga neid kompaniisid - eriti metsatulekahjude perioodil. Siseministeeriumis valitseb aga arvamus, et kui ostame päästejatele mõnikümmed kolmemiljonist päästeautot, siis teevad need ära inimeste töö.

Selle tulemus on kõige paremini näha just päästevaldkonnas - koosseisud on õhukesed ja kui juhtub korraga kaks Mustika keskuse klassi õnnetust Tallinnas, siis on kogu moos - jõudu jätkub ühele ja kui abijõud kohale jõuavad (jättes maakonnad saatuse hooleks), siis jõuab veel vaid tukke loputada.

Suht ripakile on jäetud vabatahtlik tuletõrje, kelle finantseerimine ripub tihti omavalitsuse kraes. Kelle rahad keerati esimesena kinni? Ja nende 40 aastat vanade lagunenud masinatega kaua ei kesta. Sellel aastal näen kõrvalt ühe sellise komando sünnivalusid, mille põhjus on selles, et iga ametkond üritab sellega mitte tegemist teha. Kõik asjad maksavad raha, näiteks päästeametist maha kantud hiidvana auto korda tegemine, et sellega saaks ülevaatusele minna. Selleks, et osta 10 tuhande eest hädavajalikke varuosi, tuleb pool aastat paberit määrida, "resursse planeerida". Tulemuseks on kuidagimoodi töötav asi, mis töötab vaid siis, kui eesotsas mõni sadomaso-kalduvusega asjamees on.

Et need suure hurraaga tehtud "professionaalse ja tänapäevase süsteemi loomiseks" tehtud ümberkorraldused on andnud omajagu vastupidise efekti ja probleemi üritatakse vargsi muudmoodi lahendada, selle kasuks räägivad järgmised faktid:
1. metsatulekahjude korral käib Päästeameti paaniline tegevus selleks, et saada kaitseliitlasi kustutustöödele (viimastel pole selleks ei väljaõpet ega varustust-samas Päästeamet ei kiirusta enda oma jagama). Olen sellele ise korduvalt tunnistajaks olnud. Eriti hullud on soopõlengud, mis kestavad nädalaid ja kus kohalik päästeamet higistab sõna otseses mõttes rebenemise piiril.
2. peale aprillimäsu läks Kaitseliidus lahti sisekaitseüksuste palavikuline moodustamine. Mis isenenesest on õige (rakenduse saavad lahinguüksustesse kõlbmatud liikmed), kuid kummaline on selle asja ajastus.

Kokkusattumine?

Paraku on KL-s liiga vähe tegusaid mehi ja ressursse, et olla kahe ametkonna valearvestuste piksevardaks. Samas on meil olukord, kus üle poole noorsandidest ei saa mitte mingit sõjalist/kasulikku väljaõpet. Muide päästekompaniid olid omal ajal samasugune personali taimelava päästeametile nagu on ajateenistus Scoutspataljonile.

[Brennabor]

Mis Saakasvili vahepeal tegi? Helistas paaniliselt Bushile? Pani alterile küünlaid? Istus hirmuhigis oma kabinetis? Konsulteeris suure sõjandusnõuandja "Mavt Laaviga"?

Aastatagusest Vene Newsweekist on meelde jäänud väide, et millalgi just neil tundidel helistas Putin Saakashvilile ja ütles: "Ma tean, et sul on Roki tunnelis eriüksused, kellel on ülesanne tunnel õhku lasta. Kui sa seda teed, siis pommitan Tbilisi rusudeks." Ja pani toru ära. Ning Roki tunnel jäi terveks... Nagu ka Tbilisi. Teate tõepärasust ei oska hinnata.

Teiseks räägiti aasta tagasi palju sellest, et Gruusia ja USA luure ebaõnnestusid täielikult just sellega, et ei märganud venelaste ettevalmistusi ja seetõttu tuli Venemaa vastulöök kõigile üllatusena. Aga võibolla Vene luure oli jällegi tasemel ning märkas Gruusia ettevalmistusi? See ei tohtinuks ju olla kuigi raske, isegi meie Vikerraadio kuulaja teadis sõjast kolm kuud ette.

[hummel]

Hoiatus: Teemaväline jutt. Keda ei huvita, jätke vahele.

Trummi jutule tahaks osaliselt oponeerida sellega, et spetsiaalsete päästeüksuste ülalpidamine ilmselt ei tasu niivõrd ära. Meie arvutuste järgi maksab üks ajateenija kuus keskmiselt 250 EEK majapidamis- ja kulutarbeid ja 1500 EEK toitlustamist. Kompanii jagu ajateenijaid maskab siis lihtsalt 175 000 EEK/kuu. Sinna juurde kompanii kaadri palgad u 100 000 EEK kuus ja veel kommunaal, lahingumoon ning transpordivahendid. Ma arvan, et 100-mehelise kompanii ülalpidamine jääb kuus küll alla 500 000 EEK, kuid 3 tulekahju vms jaoks aastas ei ole mõtet kulutada 3 milj EEK puhtalt ühe kompanii ülalpidamiseks.

Selle asemel võiks hoopis kaitseväge suurendada ja anda kaitseväelastele võimalused päästetöödesse kaasamiseks vastava tehnika ja väljaõppe (ning koostöökokkulepete) näol. Kaitseväe ajateenijad ju kurdavad igavust ja teenistuse mõtetut pikkust. Nii saaksid kasulikud olla ja oleks huvitavam.
Ise on saanud organiseerida ajateenijatele katsetuse korras koostöös pääseameti inimestega tuletõrje alast praktilist koolitust ja see on toiminud päris hästi. Põhiliste oluliste oskuste omandamiseks piisab ühest pikast päevastki. Samuti on Tapal kaitseväe käsutuses olemas märkimisväärne kogus natuke vanemat tuletõrjetehnikat, mida saaks edukalt rakendada. Toimiks ka personalipool, sest ajateenijatest komandod saaks olla praktiliselt ööpäevaringses väljasõiduvalmiduses max 30 min jooksul, kui vile käib.

Aga nagu ikka, siis ilmselt huvi midagi reaalset ja kasulikku teha on kaitseväe juhtivate ohvitseride-allohvitseride seas ebapopulaarne ja eks see initsiatiiv jääb jälle mõne entusiastliku isiku ja enda "eralõbuks". Aga ma olen üsna kindel, et see kõik oleks suhtelislet odavalt ja lihtsalt tehav, kui oleks olemas tahe ja teravamad inimesed nuppude-kangide juures.

Aga see kõik teemast välja ja võiks ehk eraldi teemagi olla.

[Juhani Putkinen]

Selle asemel võiks hoopis kaitseväge suurendada ja anda kaitseväelastele võimalused päästetöödesse kaasamiseks vastava tehnika ja väljaõppe (ning koostöökokkulepete) näol.

Soomes kasutatakse nii ajateenijaid kui reservste näiteks metsatulekahjude likvideerimisel - pole mingeid päästekompaniisid ja pole vaja ka.