www.militaar.net

Eesti tahab enne tanke saada uue kalli õhutõrjesüsteemi

http://www.postimees.ee/?id=275380

ma tahaks loota, viimase radarihanke valguses, et keskmaaõhutõrje pannakse kah koos Soomega ühisesse ostukorvi.

ribikardin kirjutas:ma tahaks loota, viimase radarihanke valguses, et keskmaaõhutõrje pannakse kah koos Soomega ühisesse ostukorvi.

Hilja. Soomlaste tehing on juba aset leidnud.
Ja see "enne tanke" jutt kuulub ajakirjandusliku liialduse alla.
On selge, et tankid tulevad nn. "teiste riikide ülejäänud reservist". Seega, tarned võivad alata kohe peale lepingu sõlmimist.
Keskmaa õhutõrje hankimiseks tuleb aga tõenäoliselt konkurss, mille võtja(juhul, kui ei vaidlustata) hakkab peale lepingu sõlmimist asju alles tootma. Õhutõrje ostetakse uuena ja kusagile lattu selliseid asju valmis ei toodeta. Meenutagem, palju võttis aega "Mistrali" tehingu läbiviimine.

Tundub, et praegu on kõikide asjadega lahtine seis, rõhutatakse väljendit peab olema aastaks 2018. ERRi lõigus mainiti, et 4 aasta jooksul KM ÕTd ei teki, samas algselt oli see vist küll plaanitud olema 4 aastase sõjalise kaitse tegevuskavas.
Praeguste prognooside järgi peaks 2011-2014 olema arengukava projektide elluviimiseks ja 2008/2009 ära jäänud hangete (taas)käivitamiseks ligi 7 miljardit krooni.

tommy kirjutas:
Hilja. Soomlaste tehing on juba aset leidnud.

Võimalik jah, aga kas mitte radaritega ei olnud mitte nii, et soomlastel oli omale 12 süsteemi ära tellitud ning pärast kui meie kah lõpuks ära otsustasime, et 2 tk on meile vaja, ilmus sinna Soome esialgse tellimuse asemele 14?Vabandan, kui mälu alt veab.

tommy kirjutas:

ribikardin kirjutas:ma tahaks loota, viimase radarihanke valguses, et keskmaaõhutõrje pannakse kah koos Soomega ühisesse ostukorvi.

Hilja. Soomlaste tehing on juba aset leidnud.
Ja see "enne tanke" jutt kuulub ajakirjandusliku liialduse alla.
On selge, et tankid tulevad nn. "teiste riikide ülejäänud reservist". Seega, tarned võivad alata kohe peale lepingu sõlmimist.
Keskmaa õhutõrje hankimiseks tuleb aga tõenäoliselt konkurss, mille võtja(juhul, kui ei vaidlustata) hakkab peale lepingu sõlmimist asju alles tootma. Õhutõrje ostetakse uuena ja kusagile lattu selliseid asju valmis ei toodeta. Meenutagem, palju võttis aega "Mistrali" tehingu läbiviimine.

No võttes ajavahemiku, mis jääb selle tehingu ilmumisest igasugu paberitesse kuni asjade kättesaamiseni on üsna selge, et enamus ajast ei ole kulunud asisele tööle.

Huvitav, kas ka allhankena tuleks kõnealla softi disain? C4 süsteemide puhul, kas praeguse Kellavere Lockheed Martini softi ka uuendatakse? superior anti-missile air defense tehnoloogiate tõttu juba?

Teiseks, kui räägitakse kvantiteedist, siis AIM-120 AMRAAMide puhul saab neid NATO teiste medium to long range air-defence system'ite asemel enam. Elik rohkem rakette sama raha eest on siiski meile sobivam variant.

Kolmandaks. NASAMS II eeldab ka statsionaarsete radarite kaitset (sh C4) - seega momentaalsed või kiired ja lihtsad "olemasolevate radarite kustutamised" kuuluvad propaganda rubriiki.

tervit,

Arvestada tuleb ka perspektiivi - kui ka esialgu pole AIM-120 kõige soodsam (mitte ainult hinnalt), siis tema pluss on kompatiiblus õhuplatvormidega (st lennukitega) ja see omakorda tingib väga kiire arendustöö, mida puhtalt maa-õhk süsteemidel karta ei ole. Ja Eesti sugusel kääbusriigil, kus väikese arvu relvade peale tuleb jagada kopsakad püsikulud, tuleb hoida eri süsteemide arv miinimumis.

AIM-120 alustas 40 kilomeetrist 1990. aastal, tänaseks on sellest kohe saamas 160 km. Laskekaugus on kasvanud neli korda. Eks teist samapalju on kasvanud ka immuunsus vastumeetmetele.

Ja AIM-120 kasutab terve valge ilm. Ehk neid on saada ja pole esialgu põhjust suurt kuhja rabada, sest iga mõne aasta takka on uus tuuning tulemas. Ja tema taga on allmighty USA aerospace tööstus, mis tähendab jätkusuutlikkust (mis lennukite all siin ammu 100 korda tõestatud on).

Läänes on lihtsalt lennuvägi on edge ja maapealne asi sekundaarne. Praegu ei maksaks end mingist 15 km klassi laskekaugusest segada lasta - tänu air superiority survele arendatakse AIM-120 kiiremini kui mistahes muud ÕT raketti.

Kapten Trumm kirjutas:Arvestada tuleb ka perspektiivi - kui ka esialgu pole AIM-120 kõige soodsam (mitte ainult hinnalt), siis tema pluss on kompatiiblus õhuplatvormidega (st lennukitega) ja see omakorda tingib väga kiire arendustöö, mida puhtalt maa-õhk süsteemidel karta ei ole. Ja Eesti sugusel kääbusriigil, kus väikese arvu relvade peale tuleb jagada kopsakad püsikulud, tuleb hoida eri süsteemide arv miinimumis.

Kui üldse hinnast rääkida, siis Amraame kasutav NASAMS on hoopistükki soodsam kui tema konkurendid, nt. Prantsuse Aster 30 rakette kasutav SAMP/T või rootslaste RBS-23...

Huvitav, palju neid mistrali ja nasams laskeseadmeid ühele olemasolevale Giraffele saaks külge ühendada?

vetewana kirjutas:Huvitav, palju neid mistrali ja nasams laskeseadmeid ühele olemasolevale Giraffele saaks külge ühendada?

Ei tunne konkreetseid seadmeid, kuid teoreetiliselt lõpmatu. radar pritsib oma pilti võrku ja kes seda sealt loeb ja mis sellega pihta hakatakse on juba lugeja mure.

Minu teada on meil olemas 5 Giraffe radarit + juhtimiskeskused. Mistrali laskmiseks neid tegelikult vaja pole, see on nagunii nii lühimaa relv.

Seega võiks osta juurde lihtsalt raketirekkad + võib olla 2-3 Giraffet. Rekkasid poleks nagu mõttet alla 12 tk osta.

Peaks ilusasti 3 miljardi sisse jääma, samas nagu tanki teemaga. Pole mitte mingit infi... mida tahetakse saada ja teha.

Samas oleks päris hea kaup ka Soomlaste BUK M1hed ära ärida

Ka juutide toodetud SPYDER ei tundu kehvem süsteem olevat.

Xender kirjutas:
Samas oleks päris hea kaup ka Soomlaste BUK M1hed ära ärida

Nende BUK-de puhul peaks ikkagi vaatama põhjust, miks sommid neist loobuvad ja ega see põhjus meie puhul kadunud ei ole. Sestap - ei ole hea mõte imho.

Xender kirjutas:Minu teada on meil olemas 5 Giraffe radarit + juhtimiskeskused. Mistrali laskmiseks neid tegelikult vaja pole, see on nagunii nii lühimaa relv.

Seega võiks osta juurde lihtsalt raketirekkad + võib olla 2-3 Giraffet. Rekkasid poleks nagu mõttet alla 12 tk osta.
Peaks ilusasti 3 miljardi sisse jääma, samas nagu tanki teemaga. Pole mitte mingit infi... mida tahetakse saada ja teha.

mõte väga õige. Lisada siia juurde lihtsa valemi Trummilt, elik rakette pole vaja korraga palju osta, kuna arendamine käib ajaga kaasas ja neid saab aeg-ajalt alati juurde osta kui vaja läheb. Samuti vaadates soome keissi, siis Patria allhange oli launcherite valmistamine. Elik neid saab ka Soomest tellida juurde. Ja neid võiks tellida juurde suurem kogus, olemata rakettide tellitavast arvust. Suurem kogus tähendab ka seda, et nad ei pea olema varustatud vedukautodega. Nad on lihtsalt neile vajadusel paigutatavad või lihtsalt treilerveokil teisaldatavad, kuid ka näiteks A. Pitka ahtrile (mis võib vajadusel Tallinna lahel sobivat kausjat asupaika arvestades (ideaalsema positsioonina) linnakaitseeesmärke teenida) (toon selle lihtsalt tähelepanu vääriva näitena). Viimane küll tõstaks mereväe kvalitatiivset taset, olenemata rakettide arvust.

See üks Giraffe AMB ise maksab u. 120 mln. eeki. Palju see üks nasams laskeseade ise maksis 40 mln. eeki?

3 * 120= 360 radar+C3
12 * 40= 480 laskeseadmed

+muud vajalikud seadmed

Et juba olemasoleva 5. Giraffe AMB radari baasil üks nasamsII õhutõrjepatarei kokku panna läheb veidi üle miljardi krooni?