www.militaar.net

308win kirjutas:Et siis strateegiliste kaupade komisjoniga peaks siiski asja ennem kooskõlastama!?

Pigem pead hankima loa strateegilise kauba sisseveoks...aga tegelikult - kirjuta jah neile, vastama peaks nad olema kohustuslikud. Ja võidki küsida et milliseid protseduure peaks läbima et osta välismaalt tulirelva mitteolulisi osasid tsiviilkäibes olevale sportrelvale (optika, summutid, lasersihikud jms) Põhjenduseks - välismaalt saab odavamalt, ja tahad soetada enese tarbeks mitte edasimüümiseks.

Mina mittejuristna saan aru, et legaalsele tsiviilrelvale (RS p3 lõige 2) nagu tohiks luba küsimata asju sisse vedada.
Samas kellelgi oli just sedasorti mure, et erinevates armeedes laialt levinud Makarov või Sig p226 tüüpi relv on lootusetult sõjaline taparelv ja sellele ei tohi tivilist mittemidagist hankida ning tollis pidas asjad kinni.

Saatsin kunagi sellele lugupeetud komisjonile kirja küsimusega, et kas ma Venemaalt tohin oma Zil 157 tüüpi lahingumasinale sobivaid rehve importida.
Vastust kusjuures ma aga ei saanudki.

No seda ei oska arvata jah mida nad selle all mõtlevad et millele on väljastatud vajalikud load relvaseaduse alusel.
Kui seda kohta lahata siis justkui relvaseaduse järgi summutile eraldi luba vaja pole. Ehk siis peaks kõik legaalne olema, iseasi kuidas nemad seda tõlgendavad.

308win kirjutas:No seda ei oska arvata jah mida nad selle all mõtlevad et millele on väljastatud vajalikud load relvaseaduse alusel.
Kui seda kohta lahata siis justkui relvaseaduse järgi summutile eraldi luba vaja pole. Ehk siis peaks kõik legaalne olema, iseasi kuidas nemad seda tõlgendavad.

Selle üle praegu vaieldaksegi. Toll ilmselt lähtub seisukohast et Hiinast saabuval pakil pole kirjas et see läheb tsiviilkäibes olevale relvale...

Seda küll ja ega kokkuvõttes lõplikult kindlaks seda nagunii teha ei saa mille külge pärast keegi ta kruvib, aga ma mõtlen just ise toomise kohapealt, et kui tegevus on seaduse mõistes legaalne siis saab neile asja ära seletada tollis, aga ennem olekski vaja kuskilt kinnitust et nii ka on kuidas lihtrahvas sellest aru saab.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... d=83913935

4. oktoobril kella 20.29 paiku sai Häirekeskus teate, et Kesklinnas Narva maantee ja Pronksi tänava ristmikul näitas väidetavalt üks meesterahvas oma sõiduautost relvataolist eset 24-aastasele mehele, kes sõitis teise sõidukiga.

Väljakutsele reageerinud politseinikud pidasid mõlemad sõiduautod kinni Sõpruse puiesteel. Kontrollimise käigus leiti ühe sõiduki pagasiruumist tulirelv. Väidetavalt oli tulirelva näitajaks 38-aastane mees, kellel on olemas ka kehtiv relvaluba.

Politseinikud võtsid relva ja laskemoona hoiule. Asjaolud selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 120 lg. 1 järgi. Kahtlustatavana ei ole hetkeseisuga kedagi üle kuulatud.

Nagu ma juba paar posti tagasi kirjutasin, selliste uudiste sageduse juures on täiesti reaalne oht, et relvaga vehkivate debiilikute tõttu hakatakse varem või hiljem kõiki relvakandjaid kottima.

Uudis aga kinnitab tänast reaalsust, et niikui Sa väljapool tiiru oma legaalse tulirelva välja võtad, oled Sa sellest (ja relvaloast) suure tõenäosusega ilma. Küllaltki pikk tagaajamine, Narva maanteelt Sõpruse puiesteele. Kusjuures selle teekonna jooksul jõudis relv kuidagi salongist pagasnikusse.

Mis annab mõtteainet ka valekaebuste teemal, kui tahad, et keegi oma relvaloast ilma jääks. Sätid ennast tegelasega samal ajal samasse kohta ning teed hiljem avalduse, et ta ähvardas sind relvaga. Kuna kõik sellised avaldused saavad tänasel päeval kõrgendatud tähelepanu osaliseks, tehakse tegelase taustakontroll, leitakse, et tüübil ongi registreeritud tulirelv olemas ja pärast on tal jube raske tõestada, kas tegelikult toimus reaalne ähvardamine või mitte. Kaebaja sõna relvaomaniku sõna vastu.

Kisub teemast välja, aga minu teada süütuse presumptsioon kehtib siiski ka relvaomaniku suhtes. Ta ei pea mitte midagi tõendama.

Kriku kirjutas:Kisub teemast välja, aga minu teada süütuse presumptsioon kehtib siiski ka relvaomaniku suhtes. Ta ei pea mitte midagi tõendama.

Idee poolest peaks nii olema küll.

Üks asi on teooria, teine asi praktika. Olen siin vist juba korra kirjutanud, et ühe mu tuttavaga juhtus järgmine lugu: ta nägi pealt, kuidas mingi tüüp kallas metsa alla oma prügi maha. Tuttav olla ligi läinud ja käskis oma prügi kokku korjata. Nüüd lähevad versioonid üksteisest lahku: Tuttava väide oli see, et tema legaalne püstol TT oli vööl olnud ja võib-olla välgatas korra jope hõlma vahelt. Prügistaja aga väitis, et teda olla relvaga ähvardatud (või isegi sihitud).
Omavahel öeldes, ma muidugi ei välista ka võimalust, et püstol oli ehk oma argumentatsiooni tugevdamiseks meelega veidi nähtavale seatud, aga vaevalt et tuttav teise inimese kohe kirbule võttis.

Igatahes kuidagi jõudis see konflikt organiteni ja prügistaja kaebas relvaga ähvardamist. Muid tunnistajaid ei olnud - ühe mehe sõna teise mehe sõna vastu.. Igatahes lõppes asi nõnda, et prügistaja jäi oma teo eest karistuseta, aga minu tuttavalt võeti relvaluba ära. Alguses aastaks, hiljem öeldi, et pole isegi mõtet uuesti taotlema hakata, tegu on relvakandmiseks sobimatu isikuga.

Ka viimane viidatud Delfi artikkel on veidi kummaline ehk keegi väidetavalt nägi kesklinnas relvataolist eset ja teises linna otsas peeti sõiduk kinni ning kohe võeti kehtiva relvaloaga isiku relv ning moon hoiule.

Viimase loo juures viidatud kriminaanlementluse alus, KarS §120 lõige 1 räägib "tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamisest".

Kuidas üldse tõestada ähvardamist (juhul kui puudusid tunnistajad)? Paistab, et kriminaalasja algatamiseks (ja relva arestimiseks) piisab lihtsalt kellegi ütlusest, et teda ähvardati.
Mida saab relvaomanik teha sellisel juhul, kui süüdistus on fabritseeritud? Ma kipun arvama, et mitte midagi. Relvaluba on? - On! Relv ka on? - On! Järelikult on suur tõenäosus, et süüdistusel on ka alus.

Sama teema, nagu iga meesterahvas on potentsiaalne vägistaja. Riist on - järelikult vahendid on olemas.

Disklaimer: Ma ei taha mitte kedagi antud loos süüdi ega süütuks mõista ega pooli valida. Kogu info põhineb ajakirjanduses avaldatud uudisenupukesel ning ei pruugi pretendeerida mingisugusele tõele. Lihtsalt targutan selle üle, et relva arestimiseks (ja relvaloast ilmajäämiseks) piisab sellest, kui keegi relvaomaniku poole näpuga näitab ning tüüp on automaatselt kohe kahtlane.

ta nägi pealt, kuidas mingi tüüp kallas metsa alla oma prügi maha. Tuttav olla ligi läinud ja käskis oma prügi kokku korjata.

Lahendus väga lihtne. Kodanik kell relv on ei pea sekkuma mitte kuhugi kus ta pöörab tähelepanu enda kohta.

Vtl tuttava puhul on IMHO küsimus selles, kas ta pidas kinni nõudest kanda relva avalikus kohas varjatult.

Kui jah, siis mismoodi prügistaja nägi, et tal relv on? Kui ise möönab, et "korra välgatas", siis ei ole ju vaidlust selle üle, et konflikti ajal teine pool relva nägi ja võib väita, et varjatud kandmine ebaõnnestus. Edasine on põhimõtteliselt arutelu sellest, mitu puud ikka mets on ja vastus üldteada: nii palju, kui menetleja või kohus otsustab, nii ongi.

herman30 kirjutas:

ta nägi pealt, kuidas mingi tüüp kallas metsa alla oma prügi maha. Tuttav olla ligi läinud ja käskis oma prügi kokku korjata.

Lahendus väga lihtne. Kodanik kell relv on ei pea sekkuma mitte kuhugi kus ta pöörab tähelepanu enda kohta.

Teiste sõnadega, kui (relvakandjana) näed pealt, kuidas keegi sooritab kuritegu (vahet pole, kas kallab metsa alla prügi või vägistab sealsamas põõsas naist), siis tuleb sirge seljaga mööda minna ja mitte tähelepanu pöörata. Sekkudes riskid alati sellega, et olukord eskaleerub sinnamaani, kus peaks relva välja võtma ja järgmine päev oled Delfi uudistes.

Kriku kirjutas:Vtl tuttava puhul on IMHO küsimus selles, kas ta pidas kinni nõudest kanda relva avalikus kohas varjatult.

Kui jah, siis mismoodi prügistaja nägi, et tal relv on? Kui ise möönab, et "korra välgatas", siis ei ole ju vaidlust selle üle, et konflikti ajal teine pool relva nägi ja võib väita, et varjatud kandmine ebaõnnestus. Edasine on põhimõtteliselt arutelu sellest, mitu puud ikka mets on ja vastus üldteada: nii palju, kui menetleja või kohus otsustab, nii ongi.

Jah, kõik on õige. Ainult et varjatud kandmine nõude rikkumine on väärtegu, mille eest võib ReS §89-1 lg 1 järgi karistada kuni 300 trahviühikuga või arest ja (niipalju kui mina välja loen, siis) selle eest ei kohaldata ReS §43-e (Soetusloa või relvaloa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine). Küll aga võetakse relvaluba ära, kui isik mõistetakse süüdi nt. relvaga ähvardades või esineb põhjendatud kahtlus, et ta ohustab enda või teise isiku turvalisus. Tervisekahju või surma põhjustamisest rääkimata.

Edit: Füüsilisele isikule (uue) soetus- või relvaloa andmist välistab küll §36 lg 1 p. 7 - "...väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest", aga see ei kehti justkui §43 (olemasoleva loa kehtivuse peatamine) puhul.

Nojah, siin on nüüd küsimus selles, kas toda "põhjendatud kahtlust" võib tekitada fakt, et isik ei kandnud relva varjatult ja kellelgi tekkis tunne, et teda ähvardatakse. Kahju, et see kohtusse ei jõudnud. Kohus mulle tundub nii range olla ei pruukinuks - Kalev Kurgki vaidlustas ju edukalt relvaloast keeldumise.

Kriku kirjutas:Nojah, siin on nüüd küsimus selles, kas toda "põhjendatud kahtlust" võib tekitada fakt, et isik ei kandnud relva varjatult ja kellelgi tekkis tunne, et teda ähvardatakse. Kahju, et see kohtusse ei jõudnud...

Mõned arvamusliidrid soovitavad jah kohtus käia ja oma õig(l)ust taga nõuda.

Paraku kohtus käimine nõuab palju:
* raha;
* aega;
* närve.

Ja tavaliselt ei ole neid kolme asja kunagi üheaegselt.

vtl kirjutas:

Kriku kirjutas:Nojah, siin on nüüd küsimus selles, kas toda "põhjendatud kahtlust" võib tekitada fakt, et isik ei kandnud relva varjatult ja kellelgi tekkis tunne, et teda ähvardatakse. Kahju, et see kohtusse ei jõudnud...

Mõned arvamusliidrid soovitavad jah kohtus käia ja oma õig(l)ust taga nõuda.

Paraku kohtus käimine nõuab palju:
* raha;
* aega;
* närve.

Ja tavaliselt ei ole neid kolme asja kunagi üheaegselt.

Ja alternatiiv oleks eluks ajaks relvaloast ilma jäämine? Et kui ma metsas olen jahil ja näen prügistajat siis kõnnin suure kaarega mööda, helistan keskkonnainspektsiooni ja politseisse - kes suure tõenäosusega jõuavad (kui jõuavad) tunde hiljem ja ei lähe ligi ning ei pildista autonumbrit üles?

Alternatiiv on minna ja märkus teha, aga relv kenasti peidus hoida. Kuni ta sulle kallale tuleb

Siis, kui sa pika püssiga legaalselt metsas oled, siis muidugi on su hõlma raskem hakata...