Baltimaadesse, Gruusiasse ja Ukrainasse ehk riikidesse, kelle maailmapilt Venemaa omaga ei ühti, süstiti nõukogude perioodil mitmesuguseid alaväärsuskomplekse.
Seda minagi, ikka ja jälle on ka siin foorumis näha avaldusi stiilis - me ei tohi neile vastu hakata jms.
Btw, grusiinid on ennast headele kohtadele libistanud.
Piontkovsky raised what he calls the “Narva paradox” in April when he outlined what he suggested Putin might do in Estonia and how the West might react. Putin might organize a referendum in Narva and then intervene in the name of protecting the ethnic Russians there and recovering “immemorial Russian lands.”
But now, “the situation has completely changed,” Piontkovsky says, and consequently, the question “are you prepared to die for Narva?” should be asked not in Western capitals but in Moscow and especially in the Kremlin.
Western leaders no longer view Putin “as a partner” but rather “as a strategic problem which requires an immediate and clearly formulated response,” and they are making the kinds of statements and taking the kinds of actions which show that they are prepared to live up to the principles on which NATO is based.
Imestan et keegi siin foorumis selle järelduseni pole jõudnud. Tõesti, kas venelased on valmis selleks et mingi väikse Narva pärast Moskvast ahervare järele jääks? Vaevalt küll. Lihtsam on minna jälle grusiine kiusama.
See, et Narva pärast hakkavad liitlased Moskvat njuukima, kuulub mingi eriti karmi aine järelmõjude alla?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vene uus sõjaline doktriin lubab esimesena tuumarelvade kasutamist, nii et taktikalisel tasemel pole nende kasuta ises midagi ebarealistlikku. Kuidas aga sealt sündmused edasi areneda võtavad Seda enam, et venelaste puhul kipub see viimane vahend ka ainuke olema...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
PaganHorde kirjutas:Imestan et keegi siin foorumis selle järelduseni pole jõudnud. Tõesti, kas venelased on valmis selleks et mingi väikse Narva pärast Moskvast ahervare järele jääks? Vaevalt küll. Lihtsam on minna jälle grusiine kiusama.
Mismoodi, ilma tuumarelva kasutamata, on võimalik Moskvast ahervare teha?
Minumeelest on Moskva maatasa pommitamisest märksa realistlikum stsenaarium see, et sulle paigutatakse 50 kilotonni kesk Ämari stardirada (enne, kui sinna mingi abi tuleb, et ei oleks teiste riikide ohvreid) ja Euroopas istutakse seepeale käte peale ja vaadatakse üksteisele otsa, et mida nüüd küll teha (paralleel lääne initsiatiivi kaotusega Ukraina konfliktis). Sellise asja järel arvata, et sõber USA njuukib Moskvat, on üsna lapsik. Ühe võimalusena sellega asi lõpeb (ja ka vene väed ei kipu radiatsioonipiirkonda, Eesti hakkab ise omi laipu matma), teise võimalusena tabab samasugune asi nt Pihkva lennuvälja ja seepeale mõtlevad pooled järele, kas viimsepäev väärib tegemist - seal on taktikalise tegevuse variandid.
Pole mõtet ette kujutada asju, mis pole võimalikud või on äärmiselt ebaloogilised, vastapoole pealinna ründamine (eriti tuumarelvaga) on nimelt viimane punane joon, mis võib vallandada strateegilise tuumasõja. Eriti kui tabatakse riigi kõrgemat juhtkonda ja rakenduvad nn "surnud käe" süsteemid*, mis ilmselt mõlemas riigis täna olemas on (ja mis muudavad ootamatu tuumasõja mõttetuks).
Küll aga tasub meil tõsiselt mõelda sellele, mismoodi taolise realiteediga toime tulla (Ämarist levinumate tuulte suunas allatuult elab pea pool Eesti rahvastikust).
* - surnud käe süsteem - strateegiliste tuumajõudude automatiseeritud juhtimissüsteem, mis kogub infot üle riigi paigutatud anduritelt (sh ka vastavad seismilised andurid) ja teatud kriteeriumite täitmisel väljastab laskekorraldused varem kinnitatud plaanile (mida võib olla mitu). Võib arvata, et üks kriteeriume on seal juhtkonna kindlustatud juhtimispunktide läheduses tuumaplahvatusele viitavate sisendite tekkimine (arvestatud on olukorraga, kus vastasel õnnestub täpse tuumalöögiga hävitada juhtimine). Taoline asi muudab eriti ohtlikuks pealinnade ründamise, sest vastasel võib olla arvutis seepeale sihuke plaan, mis väljastab korralduse "launch all".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vene uus sõjaline doktriin lubab esimesena tuumarelvade kasutamist, nii et taktikalisel tasemel pole nende kasuta ises midagi ebarealistlikku
Seda kinnitavad ka venelaste tegevused tsiviilkaitse võrgustiku säilitamisel ja taastamisel, neid võib netistki täitsa vabalt leida.
Venemaal allub selline asi eriolukordade ministeeriumile, st on olemas efektiivne "ühe juhi" süsteem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Venemaaga piirnevate riikide strateegiliste objektide jaoks on Venemaal olemas konvensionaalse lõhkepeaga Iskander. Kindlasti saaksid Ämari ja teised strateegilised objektid meil seda konflikti korral tunda.
Trummi tuumarelva jutt on paraku teoreetiline jura, eelkõige Kremli enda läänevastane psühholoogiline heidutus.
USA/NSVL-Venemaa on varem korduvalt mitmel pool sõdinud Korea, Vietnam, .... pole kusagil seal veel tuumarelva kasutatud. Miks peaksid nad seda tegema siis siin Eestis, kus märkimisväärse osa elanikkonnast moodustavad Venemaa enda kodanikud? Kus venekeelse elanikkonna (Keskerakonna valijate) osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab ja eestikeelne kahaneb?
Venemaa armee ei ole nii nõrk, et ei suudaks NATO -t hea tahtmise korral Baltikumist ilma tuumarelvata välja ajada.
Baltikumi formaalne iseseisvus on igati Venemaa endi huvides, justkui läänevastase luure platsdarm.
Eesti jõustruktuurid nii või teisiti praktiliselt idanaabri eriteenistuste toimetamistesse Eestimaa pinnal ei sekku ega olegi võimelised seda praktiliselt tegema, vähemasti pole nad seda senini viimase 23 iseseisvusaasta vältel suvatsenud teha.
Sisuliselt on meie poliitilise eliidi poolt antud idanaari ja teiste riikide eriteenistustele Eestimaal toimetamiseks vabad käed, Eestist on saanud omamoodi suurriikide omavahelise luure rahvusvaheline platsdarm, kelle huve siis meie poliitikud topeltagentidena kordamööda teenivad.
Mingitele teabeameti tegelinskitele lükati ju kah.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kuna jutt juba taktikalistele tuumapeadele üle läks siis mõttearenduseks võib lisada. Eks igaüks arvaku sellest mis tahab.
Ämari? Isiklikult ei usu kuna projekt "russki mir" järgi kuulume meie ka "iidsesse vene maailma". Vaevalt sibulad tahavad seda radioaktiivset sodi "pärida". Lühiajaliselt ajaks läbi ilmselt konventsionaalsete tiibrakettidega.
OT:
KUID tuletaks meelde, et alles Ladoga/Zapad 2009 ajal imiteeriti õppuste käigus taktikalist tuumarünnakut Varssavi suunas. Aastaid hiljem oli ka too Rootsi Stockholmi vahejuhtum lihavõtete ajal kus samamoodi imiteeriti vahenditega mis sõja korral peaks tuumapeadega tiibrakette kandma. Ehk siis sihtmärkideks regionaalsed lääne keskused. IMO näitab see, et vähemalt sõjamängude tasemel on Kreml arvestanud võimalusega, et võib-olla on viimase vahendina vaja konsolideerida oma Baltikumi suunalist edu mõne väiksema tuumaseenega.
Siililegi selge, et see oleks paras tulega mängimine samas kui arvestada, et Läänele jäetakse teatud "deeply concerned" manööverdamisruum- nt Balti riigid pole täies ulatuses hävitatud vaid tahetakse de facto tunnustust oma x rahvavabariikidele mis moodustatud nt Valgevene-Kaliningrad maasilla, Ida-Läti ja Ida-Virumaa baasil. Nagu praegused Ida-Ukraina värdmoodustised. Kui näevad, et Läänes kavatasetakse tõsiselt reageerida sellele siis suuremat sorti kontakti vältimiseks lastaksegi taktikaline tuumapea lendu. Seejärel oleks vaikiv nõusolek juhul kui Lääs vastaks mõne x järgulise keskusele samaväärse rünnakuga misjärel astutaks läbirääkimiste laua taha kus siis tõdetaks status quo-d. Silm-silma vastu. Vene propateenistusel oleks pidu laialt- ühelt poolt territoriaalne võit hirmsa NATO üle, teiselt poolt hea näidata purustatud sihtmärki kui tõendust missugused verejanulised imperialistid/fašistid jms seal Läänes ikkagi on.
Pikajaliselt oleks see muidugi venelastel paras karuteene endale- Läänes mitte ainult ei oleks vabad käed vaid ka lausa avalik surve Venemaa lõplikult paariariikide nimekirja kanda koos kõige järgnevaga. Sellepärast ütlengi, et tõenäoliselt viimane võimalus mida kasutataks. Kasvõi ainult ähvarduse tasandil. Ega Putin loll ei ole- ilma maavarade müügita on ta Kolmanda Maailma stiilis majandus üks veelgi suurem pommiauk kui ta praegu on. Pole aga raha pole sul ka millegagi sõjaväge arendada. Ilma sõjaväeta on aga ka suur vene deržaava kaputt. Samas jällegi kui võetakse ette varjatud sõjaline agressioon Balti riikide vastu siis mis enam kaotada? Saad peksa siis kodus lüüakse maha ning juhul kui ellu jääd siis Lääs tõenäoliselt paneb sind nii kui nii paariate nimekirja. Parem juba otsustavalt panust tõsta.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero
Radioaktiivse saaste langemist on võimalik sedasi planeerida, et see langeb alla EV territooriumil (venelastele jõuab väike osa).
Seda tehakse maapealse plahvatuse korral plahvatuse võimsuse korrigeerimisega (on seatav)+ ilmaolude arvestamisega, õhuplahvatuse puhul (nt hoiatuseks) on tekkiv saaste küllalt väike ja seegi sõltub kõrgusest.
Selle peale loota, et venelased ise ei taha, lootma jääda ei saa. Seda saasta protsessi on võimalik tehniliselt küllalt palju mõjutada.
Näiteks detoneeritakse 20 kilotonni 10 km kõrgusel, saaste piirdub mõningate kilogrammide tuumamaterjaliga, mis lõhkepea sisaldab ja mille tuul laiali suurele alale kannab.
Kahjustused Ämaris piirduvad mõnede ära põlenud lennukite ja põletushaavu saanud varjumata inimestega.
Kui maapinda ei aurustata ning tolmu ei tekitada, siis pole ka erilist saasta.
Mida rohkem maapinna osi, seda "raskem" on tolm ja seda kiiremini langeb alla.
Sadu kilomeetreid pikad saaste jäljed on iseloomulikud suure võimsusega, strateegilistele relvadele.
Nii tühise märgi vastu vaevalt kasutatakse, 750 kilotonni järel ei meenuta seal enam miski, et lennuväli oli.
Arvan, et saasta saamise argument pole venelastele eriti kaalukas, pigem maksavad muud asjad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tõsi, ei vaidlegi sellele vastu. Samas kas venelaste enda huvides ei oleks Ämarit ajutiselt kasutuskõlbmatuks teha? Elu näidanud, et kui vaja liikuda siis tegutsevad kiirelt ja otsustavalt. Seepärast ütlesingi, et lühiajaliselt peaks Ämari jaoks piisama tava lõhkepeadega tiibraketid. Piisav aja võitmiseks, et sealt midagi olulist liikuma ei hakka. Võib-olla isegi selle jaoks, et Ämar üle võtta ja ise kasutama hakata peale remonti. Tee mis tahad aga paraku tuumarelva kasutamine on paras tabu murdmine, isegi kui tegemist on ainult taktikaliste peadega. Sellepärast antud kontekstis juhtisingi ma tähelepanu taktikalise tuumarelva kasutamisele kui status quo konsolideerija. Selge see, et praktiliselt ei oleks väikse võimsusega tuumapea kasutamise tagajärgedega tegelemine ületamatu raskus aga ei maksa alahinnata, mis sümboolne mõju tollel relval võib olla.
Viimati muutis John, 03 Dets, 2014 14:32, muudetud 2 korda kokku.
Inter arma enim silent leges (sõja aegadel on seadused vaiksed) Cicero