www.militaar.net

Võib-olla on see nüüd väga profaanlik küsimus või jutt, aga kui lennubaasi või selle baasi peamist lennurada rünnatakse taktikalise tuumarelva groundburstiga, siis kipun arvama, et nii epitsentris (nt lennuraja keskpunktis) kui ka kogu baasi territooriumil kulub päevi, kui mitte nädalaid enne kui kiirgusfoon langeb piisavalt madalale, et saaks tõsiselt rääkida sellest, et tuleb kohale pioneeriüksus, kes lennuraja taas kasutamiskõlblikuks silub. Rääkimata sellest, et kui ka lennukid, lennukite süsteemiseks tegutsemiseks vajalik tehnika ja isikkoosseis jäävad oma betoonangaarides jm varjetes terveks, siis ma sügavalt kahtlen, et sellesama kiirgusfooni tõttu oleks võimalik paari päevaga taasalustada süsteemset

Pioneeride jutt kehtib ikka rünnaku korral tavarelvadega. Tuumakraatriks tehtud lennurada ei hakka keegi taastama, parimal juhul veetakse lennukid minema. Siin olnud nõuka lennuväljade juurde kuulus kuskil eemal ladustatud välilennuvälja komplekt - kütusetankuritest perfoplaatideni. Varulennuvälja asukoht oli mõnel puhul avalikult teada, mõnel puhul mitte. Ära toodud lennukeid ja nende vedukeid desaktiveeritakse küll - umbes nagu desaktiveeritakse terveid tankipolke. Mehhaniseeritud korras.

Ja ka sellisel juhul kipun arvama, et selle lennubaasi „hukukindluse“ tagamiseks vajalikud meetmed muutuvad nii kalliks, et odavam ja kiirem on lennubaas hüljata ja hakata kasutama mingit alternatiivlennuvälja.

Päris sellele loota ei saa, sest lennuvälja kolimine kuskile maanteele on üsna aeganõudev ja märgatav üritus. Seepärast ei saa ka asja rajada nii, et rahuajaks plekist angaarid (odav) ja siis kui sõda algab, siis eelhoiatuse peale kähku kolime. Sõda võib alata ennetavast rünnakust sinu lennuväljale. Skandinaavia ja NSVL puhul näib, et valmistuti mõlemaks võimaluseks.

USA propagandafilmike sellisel teemal: https://www.youtube.com/watch?v=yxkzIOBauX0
Eksisteerib ka üks pärisfilm, aga ei suuda leida - tegevus USA lennuväebaasis peale sovjettide tuumalööki.
Leidsin: https://www.youtube.com/watch?v=9cmXmOTrEKI

See on kergelt OT, kuid Soome ÕV pilootidel on RA tingimustes A ja B kategooria maandumiskohad, A on siis vastavalt see lennuväebaas, kuhu peab maanduma ja B on lennukauguse sees olevad varukohad hädamaandumiseks, ehk piisavalt pikalt maanteelõigud. Hädamaandumise korral blokeerib politsei selle mõlemast otsast ja lennuk saab maanduda. SA tingimuses on A vastavalt see, kuhu on planeeritud maanduda ja Bd need välilennuväljad, kuhu saab maanduda, C on lihtsalt sirge maanteejupp, kuhu vajadusel hädamaanduda, kuid seal ei ole mingit lennuväljateenindust. SA tingimustes paikseid lennuväebaase kasutada ei planeerita, sest neid pigem ei suudeta venelaste raketi- ja pommisaju eest kaitsta, näiteks Iskanderi tõrjumiseks Soome KJ vahendeid ei ole. Iga lennuväebaasi juurde kuulub vähemalt 3 varulennuvälja teeninduskomplekti, neid roteeritakse põhimõttel, et 1 on toimiv ja 1 liigub uude asukohta ja 1 on varuks, kui esimesed kaks pihta saavad. Kuna enamik lennutegevust peaks toimuma rannikul ja Lõuna- ning Ida-Soomes, siis on tavaline, et lennuk tõuseb üles ühes ja maandub teises kohas, sest lennukid lähetanud välilennuväli hakkab avastamise tõttu hävitamise vältimiseks kiiresti pakkima.

Soome peaks panustama F-35B peale, mis suudab kohapealt lendu tõusta ja maanduda, võimalused neid maa peal üllatada ja tegevust segada vähenevad kordades.
Neid lennuvälju ja pikki maanteelõike vastane enam hästi kasutada ei saa, sest lennuk võib ilmuda suvaliselt jalgpalliplatsilt.
Kui saaks sinna taolise väliteeninduse nagu Gripenil, oleks asi lausa tore.

Leedulaste nägemus realistlikust eelhoiatusajast:

http://www.err.ee/587830/leedu-vene-24- ... b-signaali

Kuidas asi võib hakata-võimalik pikk stsenaarium
http://highline.huffingtonpost.com/arti ... ry-crisis/

Kui sõidan Tallinn-Tartu mnt.-l siis on kahel pool teed kuusehekid. Need on istutatud peale sõda, sagedasti auklikud ja põlenud. Arvan, et need kuusehekid on Eesti ühed head kaitsevahendid. Niisugust hekkidega ääristatud teed mööda ikka tank ega mistahes veok ei söanda sõita. Need hekid tuleks vajalikest kohtadest ära plommida, saaks odava rahaga kaitsevõimet tõsta...

Tolsburg kirjutas:Kui sõidan Tallinn-Tartu mnt.-l siis on kahel pool teed kuusehekid. Need on istutatud peale sõda, sagedasti auklikud ja põlenud. Arvan, et need kuusehekid on Eesti ühed head kaitsevahendid. Niisugust hekkidega ääristatud teed mööda ikka tank ega mistahes veok ei söanda sõita. Need hekid tuleks vajalikest kohtadest ära plommida, saaks odava rahaga kaitsevõimet tõsta...

Need hekid rajati omal ajal tuisukaitseks.
Kuidas sa näed nende efektiivsust täna sõjalise kaitsevahendina? Enamus paistab alt läbi ja sisuliselt peaks kõik uued istutama.
Mingi varitsuse paigana pole eriti efektiivne, sest sealt peale rünnakut pääseda on suht kamikadze-liikumine. Mingi soomuki saatmine paralleelselt hekiga aitab seda puhastada. On olemas piisavalt videosid sellest, kuidas kolonnid sõidavad Ukrainas nii, et käib korda-mööda valangute andmine tee äärsesse võsasse.
Ainuke variant oleks külgmiinid, kuid siis on küsimus kuidas õigeaegselt aktiveerida.
Kokkuvõttes - teeäärte hekkide istutamine ja nende pidev hooldamine oleks palju kallim (ja kasutajale ohtlikum), kui teede ehitamisel sinna truupide või sildade õhkamise pesad teha.
IMHO

Ilmselt mõtles akf ikka jah miinide paigaldamist.
Initsieerimiseks peaks piisama tavalisest infrapuna liikumisandurist. Kui toimib metsas tavalise jalaväevastase miini puhul, toimib siin niisamuti.
Nagu akf mart2 juba ise ütles, on hekid kohati hõredamad, mis annab hea võimaluse ka distantsilt initsieerimiseks. Seejuures aitab hekk omakorda kaasa IED meeste mitteavastamisele.
Seega on asjal kindlasti jumet.

Külgjulgestus on soomuskolonnil ikka oluliselt kaugemal kui need hekid suurte maanteede ääres, nii et inimesi sinna varitsema panna oleks selge hullumeelsus, eriti kui seljataga jääb sadu meetreid lagedat põldu, mida mööda peaks siis vastase pardarelvade tules (14,5 mm raske KP ja 30 mm kahur lisaks tavalistele kuulidele) eemalduma. Suurematel kolonnidel on ka helikopterid kaitseks. Venelased ei ole rumalad ja teevad kõik endast oleneva, et varitseda ei saaks, k.a. raadioside mahasurumine, et ei saaks raadio teel miine lõhata. Külgjulgestuse puudumisel kasutatakse droone ja lastakse iga kahtlane koht KPdest läbi või saadetakse sinna luuregrupp kontrollima. Külgmiinide paigaldamiseks kipuvad need hekid olema päris kaugel, külgmiinide efektiivsus väheneb oluliselt kui neid mitmekümne meetri kaugusele paigaldada. Pigem ma eelistaksin tee ääres liiklusmärgipostide jne juhuslikku mineerimist, mis tähendab seda, et soomukite peal ei saa liikuda ja tuleb palju peatuseid teha kahtlaste kohtade kontrollimiseks. Efektiivseks miinisõjaks tuleb suuremad maanteed kasutuskõlbmatuks muuta ja suruda kolonnid väiksematele kõrvalteedele, kus on nähtavus külgedele oluliselt väiksem. Kuidas seda teha, on jälle eraldi küsimus, soomlased näiteks suudavad vajadusel varistada maanteede veeres olevad kaljud teede peale ja lõhata sillad, selleks on olemas plaanid ja lõhkeaine koos pioneeridega. Varitsus venelaste kolonni vastu peab olema ainult miinid + snaiprid, kui need on olemas, sest vastase ülekaal relvastuses on väga suur ning neile ei tohi anda sihtmärke. Paari-kolme miinivaritsust initsieeriva võitleja kaotus on aktsepteeritav, jao või rühma kaotamine varitsuse alalt eemaldudes on enesetapp.

Panin postituse juba Venemaa sõjavõimekuse teemasse, kuid sobib teemaarenduseks ka siia teemasse

Artikkel küberründe (ehk moodsa sõja ühe lahingupidamisviisi) võimekuse eeltestimisest:
Reuters: arvatavalt Venemaaga seotud häkkerid ründasid Balti energiavõrke http://www.err.ee/595246/reuters-arvata ... ergiavorke

(küberrünnak kombineeritud "tavalise" eriüksuste/dessantnikute sihitud rünnakuga ja/või tavaarmee pealetulekuga ning küberrünne elektrivõrkude kõrval või nende asemel muude tundlike sihtmärkide/teenuste halvamiseks)

EDIT: täna üks teemakohane sobiv uudis: Briti haiglad langesid eriti julma lunavararünnaku ohvriks, operatsioonid jäävad ära http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... jaavad-ara

Mis juhtuks Venemaa rünnaku korral?

Serious comments how NATO is outgunned in Baltics and Europe in general. Just not enough land forces ready to go.

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 8525780992
https://www.militarytimes.com/flashpoin ... Ow.twitter

Kukutusrünnaku teemas on mõnel puhul väidetud, et suurte transporteritega olevat välistatud kiire üheaegne maandumine. Juuresolev pilt kinnitab sellise jutu paikapidamatust- vajadusel maandutakse ka pinnasekattega lennuväljadel ja mitu masinat korraga. Ilmselt suudetakse ka lennata niivõrd tihedalt, et radar fikseerib grupi ühe lennukina...alles neil päevil toimusid pildil jäädvustatud õppused

Lemet kirjutas:Kukutusrünnaku teemas on mõnel puhul väidetud, et suurte transporteritega olevat välistatud kiire üheaegne maandumine. Juuresolev pilt kinnitab sellise jutu paikapidamatust- vajadusel maandutakse ka pinnasekattega lennuväljadel ja mitu masinat korraga. Ilmselt suudetakse ka lennata niivõrd tihedalt, et radar fikseerib grupi ühe lennukina...alles neil päevil toimusid pildil jäädvustatud õppused ...

Piltidel on selgelt näha lennuvälja sile ja kõva kate. Maandumisaja laiust ei oska hinnata, kuid ülemisel pildil on kaks eraldi rada vahepealse lumeribaga.
Radarid on ikka palju võimekamad kui selline eeldus, et grupp transpordilennukeid paistab ühe lennumasinana ... (ehk mõni radari spetsialist valgustab lähemalt?)

Just, just...seda ei saa olla, sest seda ei saa olla

Посадка на грунтовую полосу двух военно-транспортных самолетов Ан-22A (регистрационные номера RF-09328 и RF-09309, серийные номера 05-04 и 05-10) из состава 8-го транспортного авиационного полка 12-й транспортной авиационной дивизии Командования военно-транспортной авиации ВКС России. Мигалово (Тверь), 08.02.2018

Lemet kirjutas:Just, just...seda ei saa olla, sest seda ei saa olla

Мигалово (Тверь), 08.02.2018

https://ru.wikipedia.org/wiki/Мигалово_(аэропорт)

Мигалово — аэродром совместного базирования на окраине города Твери, вблизи микрорайона Мигалово (бывший военный городок).
Аэродром Мигалово входит (по состоянию на 12.04.2017) в Государственный реестр аэродромов и вертодромов гражданской авиации Российской Федерации[1]. Свидетельство о государственной регистрации и годности аэродрома к эксплуатации от 01.09.2011 г[1].
По состоянию на 2014 год на аэродроме дислоцируется 12-я Мгинская Краснознамённая военно-транспортная авиационная дивизия (с 2009 по 2013 - 6955-я авиационная база 1-го разряда), а также ОАО "Государственная авиакомпания «224 лётный отряд» (устарело требует поправки). В Мигалово базируется авиационная эскадрилья самолётов Ан-22, единственное в РФ структурное подразделение эксплуатирующее самолёты данного типа.
Аэродром активно используется, иногда при учебно-тренировочных полётах выполняется в день до 50 заходов самолётов на посадку. Почти все самолёты заходят на посадку над центром Твери.[2]
Вблизи Твери имеется посадочная площадка гражданской авиации «Змеёво».