www.militaar.net

Kriku kirjutas:Alternatiiv on minna ja märkus teha, aga relv kenasti peidus hoida. Kuni ta sulle kallale tuleb

Et peidan püssi hõlma alla (kahjuks on see suurem kui kärbik)/põõsasse (jätan relva järelvalveta)? Ja isegi siis jääks politseis sõna sõna vastu - ja tundub et sellises olukorras tehakse süüdlaseks igal juhul relvaomanik? ... Peab ilmselt GoPro vms kaamera endale statsionaarselt külge istutama selliste olukordade klaarimiseks.

Vöökott nagu jänkidel.

Dr.Sci kirjutas:Ja alternatiiv oleks eluks ajaks relvaloast ilma jäämine? Et kui ma metsas olen jahil ja näen prügistajat siis kõnnin suure kaarega mööda, helistan keskkonnainspektsiooni ja politseisse - kes suure tõenäosusega jõuavad (kui jõuavad) tunde hiljem ja ei lähe ligi ning ei pildista autonumbrit üles?

Kõik oleneb ju olukorrast. Inimene, kes tegeleb aktiivselt laskmisega ja kellel on kapitäis kalleid relvi, ongi ilmselt sunnitud kohtusse minema, kui ei taha oma hobist loobuda ja relvi sundvõõrandada.
Samas teine inimene, kellel on soetatud üks rimakas Makarov, TT vms. enese ja vara kaitseks, lööbki ilmselt käega ja... ma ei taha öelda.

Inimesi on kahesuguseid. Ühed, kellele relv annabki võitmatuse tunde ja need on need tüübid, kellest me vahel Delfist loeme.
Teised relvakandjad aga hoiavadki ennast kõikvõimalikest pisitülidest eemale, kuna ei soovi, et võimalik konflikt relva väljavõtmiseni eskaleeruks.
Jah, õigus ei pea ebaõiguse ees taanduma, aga kui paljudel meist on soovi ja energiat seda õigust oma naha hinnaga taga ajada?

Ja üldse, inimesi on kahesuguseid. Ühed, kes jagavad inimesed kaheks ja need kes ei jaga.

vtl kirjutas: Samas teine inimene, kellel on soetatud üks rimakas Makarov, TT vms. enese ja vara kaitseks, lööbki ilmselt käega ja... ma ei taha öelda.

No mul on. Vara kaitseks ilmselt ei kasutaks, pealegi oleks vara kaitse relvaga hädakaitse piiride ületamine, kuigi selline formuleering relvaloal kirjas. Samas elu, tervise, au ja väärikuse kaitseks küll.
Kas käegalöömine tähendab käega löömist kogu Eestile või vaid kehtivatele seadustele?

Dr.Sci kirjutas:

Kriku kirjutas:Alternatiiv on minna ja märkus teha, aga relv kenasti peidus hoida. Kuni ta sulle kallale tuleb

Et peidan püssi hõlma alla (kahjuks on see suurem kui kärbik)/põõsasse (jätan relva järelvalveta)?

Jah, tegin hetk pärast postitamist lisanduse:

Siis, kui sa pika püssiga legaalselt metsas oled, siis muidugi on su hõlma raskem hakata...

Kui jahimees on legaalselt püssiga metsas (püss ei pea olema relvakotis) ja läheb prügistajale märkust tegema, siis mul on ka raske mõista, mida talle ette heita võiks.

Kriku kirjutas:Kui jahimees on legaalselt püssiga metsas (püss ei pea olema relvakotis) ja läheb prügistajale märkust tegema, siis mul on ka raske mõista, mida talle ette heita võiks.

Seda et 1-1 olukorras prügistaja teatab politseile et ma sihtisin teda (laetud) relvaga?

Kui relva on juba näidatud e. tekib oht et varjatud kandmise nõuet on rikutud siis tuleb selleks et EV seadused sulle hõlma ei hakkaks relv välja võtta ja korralekutsutav maha lasta. Tundub et selleni me selle ülereguleerimisega oleme jõudnud...

Walter2 kirjutas:Kui relva on juba näidatud e. tekib oht et varjatud kandmise nõuet on rikutud siis tuleb selleks et EV seadused sulle hõlma ei hakkaks relv välja võtta ja korralekutsutav maha lasta. Tundub et selleni me selle ülereguleerimisega oleme jõudnud...

Just-just. Relv ei ole vehkimiseks edvistamise, isatsemise, oma sõnadele suurema kaalu andmise või muul sarnasel eesmärgil. Relv on selleks, et äärmise vajaduse korral seda sihipäraselt kasutada. Ja kui juba kasutada, siis nii, et kohtus räägiksid vaid sina. Retsid on vanglas kõik seaduse peensused ja krutskid ülihästi ära õppinud. Erinevalt juuraüliõpilastest ei pea nad aega raiskama pummeldamisele, armuasjadele ja muule, mis õppimist takistab. Ka pole neil valetamise ees moraalseid tõkkeid, nagu tavakodanikel.
Seega inimene, kes pole vaimselt valmis hädakaitseseisundis tapma, ärgu tassigu üldse relva kaasas.

Dr.Sci kirjutas:

Kriku kirjutas:Kui jahimees on legaalselt püssiga metsas (püss ei pea olema relvakotis) ja läheb prügistajale märkust tegema, siis mul on ka raske mõista, mida talle ette heita võiks.

Seda et 1-1 olukorras prügistaja teatab politseile et ma sihtisin teda (laetud) relvaga?

Süütuse presumptsioon nõuab selle tõendamist. 1:1 jutust krim. asjaks ei aita (ei aidanud ka vtl sõbra puhul).

Kriku kirjutas:Süütuse presumptsioon nõuab selle tõendamist. 1:1 jutust krim. asjaks ei aita (ei aidanud ka vtl sõbra puhul).

Kuriteo puhul tõesti nõuab süüdistuse läbiminek kohtus vettpidavat tõendamist (mõningate reservatsioonidega).
Tõestama peab vastavalt süütuse presumptsioonile see, kes süüdistab, mitte süüdistatav.
Praktikas küll vähemalt vähemolulistes asjades (väärtegude puhul) ei peeta sellest põhimõttest kinni - kui juba süüdistatakse, järelikult ongi patune. Laimaja vastutuselevõtmine on keerulisem ning laisk ametnik läheb ikka lihtsamat teed.

EOD kirjutas:

Kriku kirjutas:Süütuse presumptsioon nõuab selle tõendamist. 1:1 jutust krim. asjaks ei aita (ei aidanud ka vtl sõbra puhul).

Kuriteo puhul tõesti nõuab süüdistuse läbiminek kohtus vettpidavat tõendamist (mõningate reservatsioonidega).
Tõestama peab vastavalt süütuse presumptsioonile see, kes süüdistab, mitte süüdistatav.
Praktikas küll vähemalt vähemolulistes asjades (väärtegude puhul) ei peeta sellest põhimõttest kinni - kui juba süüdistatakse, järelikult ongi patune. Laimaja vastutuselevõtmine on keerulisem ning laisk ametnik läheb ikka lihtsamat teed.

Kas siin pole mitte küsimus selles, et relva kandmisnõuete rikkumine ei ole karistusseadustiku mõiste kuritegu (ehk rahvekeeles "kriminaalasi"), vaid hoopiski relvaseaduse järgi väärtegu, mispuhul piisab süüdimõistvast otsusest?

Näiteks läksin punase tulega üle tee, seda pealt näinud politseinik peab mind kinni ja võtab vastu otsuse mulle määrata trahv või hoiatus. Ta ei pea foto vms. salvestusega tõestama, et ma olin tõesti sellel hetkel keset teed ja punane foorituli põles.

Mis muidugi ei välista võimalust väärteo eest süüdimõistmist omakorda kohtusse kaevata, aga siis on tõendamiskohustus juba kaebajal.

Edit: Ma ei ole jurist ja ei tea kõiki nüansse. Relvaseadust, karistusseadustikku jms. tunnen niipalju, kui relvaloa saamiseks oli vaja õppida. Omal käel väärteomenetluse seadustikku uurides sain pisut kinnitust oma ülalkirjutatud oletus(t)ele:
§ 31-3. Kohtuvälise menetleja ametnik tõendiallikana
(1) Kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

Jah, punase tulega üle tee minemise või maha sülitamise puhul see tõesti nii on. Meil kõne all olevates kaasustes aga on ikkagi teiste tunnistajate ütlused. Menetleja toimuvast midagi ei tajunud, ei vahenditult ega vahendlikult. Ka väärteo puhul vaevalt et sõnast sõna vastu piisab, et inimest karistada.

Kõige olulisem on IMHO, kuidas vastata küsimusele, et kuidas vastaspool üldse aru sai, et sul relv on, kui sa seda nii varjatult kandsid? Kui sellele ei ole head vastust (näiteks oli füüsiline kontakt, mille käigus vastaspool sind nii palju käperdas), siis näib olevat mõistuspärane järeldus, et päris varjatult ei kantud. Ei saa ju loogiliselt olla sellist varjatud kandmist, mille juures teised kantavat relva näevad. Tõenäoliselt andis sinu tuttav mingeid ennast süüstavaid ütlusi (sh. se "korra välgatas", mis ka sinu tekstist läbi jooksis).

Aga see minu jutt on muidugi ka ainult spekulatsioon.

Kriku kirjutas:Menetleja toimuvast midagi ei tajunud, ei vahenditult ega vahendlikult. Ka väärteo puhul vaevalt et sõnast sõna vastu piisab, et inimest karistada.

Jah, kõlab loogiliselt. Ametnikku põõsas pealt nägemas ei olnud.

Kriku kirjutas:Kõige olulisem on IMHO, kuidas vastata küsimusele, et kuidas vastaspool üldse aru sai, et sul relv on, kui sa seda nii varjatult kandsid? Kui sellele ei ole head vastust (näiteks oli füüsiline kontakt, mille käigus vastaspool sind nii palju käperdas), siis näib olevat mõistuspärane järeldus, et päris varjatult ei kantud. Ei saa ju loogiliselt olla sellist varjatud kandmist, mille juures teised kantavat relva näevad. Tõenäoliselt andis sinu tuttav mingeid ennast süüstavaid ütlusi (sh. se "korra välgatas", mis ka sinu tekstist läbi jooksis).

Siin võibki peituda selgitus (ametniku jaoks). Relv ja relvakandja ei ole meie maal veel kuigi sagedane nähtus. Erinevalt näiteks USA-st, kus 100 inimese kohta pidi olema 115 relva.
Järelikult kui kaebaja väidab, et nägi relva olemasolu JA uurimise käigus selgub süüdistataval ONGI relvaluba, siis suure tõenäosusega peetakse kaebaja väidet tõesemaks kui suvalist muud väidet või ettekujutust.

Siin on muidugi hulk erandeid ja variante valesüüdistuseks. Alates sellest, et kaebuse esitajale on eelnevalt teada, et mingi isik omab ja/või kannab relva. Näiteks on avalikust infost, sotsiaal- vms. meediast läbi käinud, et tegu on laskesportlase või relvahuvilisega. Lõpetades sellega, et kaebaja oletab või blufib ehku peale ning ongi lihtsalt kokkusattumus, et teisel sattus olema relvaluba.

Muide, varjatud kandmisega ei ole ka asjad lõpuni selged. Kunagi sai talitusest uuritud, kas on OK, kui suvise T-särgi alt paistab ilmselge 1911-ne kontuur. Pidi olema OK, senikaua, kuniks relva ennast näha ei ole. Samas ei võtaks ma ametniku suulist arvamust liiga autoritaarsena ning oma relvaloaga selle teadmisega riskima ei hakkaks. Ehk ma ei tea, milliseks kujuneb relvatalituse ametlik seisukoht peale seda, kui sellise kandmise peale näiteks mõni kaubanduskeskus paanikas evakueeritaks ning keegi hakkab kahjusid relvaomanikult välja nõudma.

vtl kirjutas:Muide, varjatud kandmisega ei ole ka asjad lõpuni selged. Kunagi sai talitusest uuritud, kas on OK, kui suvise T-särgi alt paistab ilmselge 1911-ne kontuur. Pidi olema OK, senikaua, kuniks relva ennast näha ei ole.

Vastupidine tähendaks suveriietega relvakandmise keeldu.

Kriku kirjutas:

vtl kirjutas:Muide, varjatud kandmisega ei ole ka asjad lõpuni selged. Kunagi sai talitusest uuritud, kas on OK, kui suvise T-särgi alt paistab ilmselge 1911-ne kontuur. Pidi olema OK, senikaua, kuniks relva ennast näha ei ole.

Vastupidine tähendaks suveriietega relvakandmise keeldu.

Noh, relva võib suvel kanda ka näiteks IWB kabuuris, käe- või vöökotis ning kasvõi särgi rinnataskus.