Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Madis22]

Miks peaksid nad seda tegema siis siin Eestis, kus märkimisväärse osa elanikkonnast moodustavad Venemaa enda kodanikud? Kus venekeelse elanikkonna (Keskerakonna valijate) osakaal ühiskonnas pidevalt kasvab ja eestikeelne kahaneb?

Faktiline täpsustus. Statistikaameti andmetel on eestlaste osakaal rahvastikust viimase 25 aasta vältel kasvanud 61,5%-lt 69,1%-ni. Tõsi viimase rahvastikuloenduse järgselt on eestlaste osakaal 0,09% langenud, aga seda ei saa mitte lugeda pidevaks trendiks.

[HeiniR]

Härrased, te tõesti usute, et VF hakkab Eestit "njuukima"?

Ma ei tea neist tuumarelvadest suurt midagi, aga minu isiklik arvamus on alljärgnev:

1) Trummi näide laengu plahvatusest 10 km kõrgusel - kas sellisel juhul ei saaks saastatud ka kogu Skandinaavia, sh. Soome ja tuule sobivusel ka lõunapoolsemad riigid nagu Saksamaa jms?
2) Venemaal on Eesti piiri läheduses ka mõned tuumareaktorid, mille võiks samuti keegi siitpoolt ette võtta?
3) Kas preventatiivse meetmena tuumarelva kasutamisel on tagatud laskja poolne kindlustunne (eriti VF-s), et see startiv rakett stardihetkel ei plahvata? Kas laskja võib olla kindel, et ta oma enda raketist viga ei saa?
4) USA avalikkusele müüdi Jaapani tuumalitakad maha sellega, et kui tuumarelva ei kasutata, on Jaapani kapituleeruma sundimine võimatu, arvuliselt oli Jaapanil veel sõja lõpus välja panna miljoneid mehi. Kui neid miljoneid oleks mindud elavjõuga "kummitama", poleks USA avalikkus seda iial ära söönud, sest kaotused elavjõus oleksid olnud tõsiselt julmad, ja siiski oleks olnud suur võimalus, et eesmärke ei saavutata. Nüüd kui panna kõrvuti Eesti/Baltikum vs VF, kes esimest/esimesi njuukima asub, mis on selle njuukimise põhjendus? Lihtsalt see, et laseme pilbasteks ja ähvardame? Seda paska ei söö enam vene inimene ka ära kui kuulevad, et VF on Baltikumi pommitanud kõnealuse moona valikuga. Milline häbi kui 140 mln riik njuukib paari miljoni elanikuga piirkonda ja veel enda piiri lähedal.
5) Pean tõenäoliseks, et isegi hetkel kui VF oma ballistilisi jms vahendeid katsetab, siis kogu see katsetuste info jõuab siiski ka kuskile liitlaste lauale, sest vastasel korral viimased lihtsalt ei tea, kas startiv rakett (mida kindlalt pidevalt jälgitakse) on "sõbralik" või on mõni väikemees jälle jätnud rohud võtmata. Kui selline etteteatamata rakett siia poole teele pannakse, siis ei ole väga kindel, et keegi Lääne pool selle mõne minutilise lennu jooksul samuti ei pruugi närve kaotada ja oma "joysticku" käiku lasta.
Olen siiski veendumusel, et venelastel peaks seis ikka väga väga si** olema, et sellise asjaga mängima hakata. Selline tegu võib viia selleni, et kõiksugu väiksed banaanivabariigid lõpuks teevadki kõik, et saavutada tuumarelvavõimekus.

[Kapten Trumm]

Külma sõja ajal oli osapooltele teada, et VLO soomusvägede massi oleks peatatud tuumarelvadega. Lääs poleks vastu muidu saanud.
Täna on olukord vastupidine, kui lääs võtab asja tõsiselt kätte, siis peksab ta VF maaväe suhteliselt kiiresti puruks - pannes venelased samasse seisu, mis ise olid kunagi.

1) Trummi näide laengu plahvatusest 10 km kõrgusel - kas sellisel juhul ei saaks saastatud ka kogu Skandinaavia, sh. Soome ja tuule sobivusel ka lõunapoolsemad riigid nagu Saksamaa jms?

Mõned kilod tuumamaterjali, mis kantakse laiali suurtele aladele. Efekt võib olla sama, mis Tsernobõl meile omal ajal tõi.
Oht saada endale kaela Mendelejevi tabeli alumist otsa ei saa siin kindlasti eriliseks heidutusteguriks relva kasutamisel.
Pigem on mängus muud kaalutlused (eelkõige eskaleerumise oht).
Tsenobõlis taevasse lennanud radioaktiivsete ainete kogumassi hinnatakse 6 tonnile.

[Kilo Tango]

Eemaldatud kui ebaoluline.

[Kapten Trumm]

Mulle õpetati, et saastet tekitab plahvatusel aurustunud ja lendunud pinnas, mis seguneb radioaktiivse materjaliga, annab neile "raskuse", mistõttu see jama sajab kõik päris kiirelt alla tagasi.
Aine või substants ei muutu plahvatuse füüsikaliste protsesside tõttu kuidagi radioaktiivseks, vaid radioaktiivseks muudab selle segunemine radioaktiivse materjaliga. Õhuplahvatuse korral muutub pommi materjal üliväikesteks osakesteks, mis hõljuvad päevi ja nädalaid atmosfäris, mille käigus nad kaotavad oma radioaktiivsed omadused (pommi jääkmaterjal on üldiselt lühikese elueaga).
Vastasel juhul tekiks radioaktiivne hapnik või lämmastik, sest õhk konkreetselt ioniseeritakse plahvatuskohal küll.

[Poti soldat]

Tuumarelvade kasutuse ainus realistlik stsenaarium on olukord kus 3. maailmasõda juba käib ja üks pool hakkab alla jääma. Ehk meie võime litaka saada kui on tekkinud olukord kus NATO koondab siiakanti massiivseid jõude Peterburi ründamiseks ning Venemaal pole lootust neid muude vahenditega kahjutuks teha.

[Kapten Trumm]

Arvan, et sa eksid.
Vene pool on selgelt deklareerinud, et jätab õiguse esimesena kasutada.
Külma sõja ajal keegi nii julgelt ei öelnud.

[Poti soldat]

Mis see asjasse puutub? Tuumarelva kasutatakse ainult juhul kui muudest vahenditest ei piisa. Keegi ei hakka Ämarile tuumakat viskama niikaua kuni neil on vaheneid selle konventsionaalsete relvadega kergesti kahjutuks muutmiseks. Kui Vene relvajõud siinkandis puruks pekstakse ning olukord hakkab Moskva vaatepunktist meeleheitlikuks muutuma siis võib muidugi kõike juhtuda.

[Kapten Trumm]

Küsimus pole ainult konventsionaalsete relvadega kahjutuks muutmises, vaid ja siia venelaste jaoks soovimatute sõjajõudude saabumise "keelamises". Mitte ainult lennuväljale, vaid laiemalt, ka sadamatesse, raudteed mööda. Sõjalennuvälja funktsionaalsus peale tavarelvadega ründamist on üldjuhul taastatav (kui tegu pole päris räige betooniläbiva moonaga pommitamises, misjärel pole stardirada taastatav). Selliste rünnakute kahju, nagu tehti Gruusia lennuväljadele, taastab pioneeripataljon paari tunniga.

Eskalatsioon võib toimuda sedasi:
1. VF hoiatab sekkumise eest ja ähvardab tuumarelvaga
2. NATO jätkab tegevust
3. VF näeb seda jätkumist
4. Hoiatuseks tehakse pauk ära minimaalsete kahjudega

Mina isiklikult pean jutte sellest, et liitlaste saabumist heidutatakse taktikalise tuumarelvaga, täiesti usutavaks.
Taoline rünnak nagu ma kirjeldasin (20 kt 10 km kõigusel) jätab selle lennuvälja üsna terveks (ja vajadusel vastasele kasutatavaks).

[herman30]

Mina isiklikult pean jutte sellest, et liitlaste saabumist heidutatakse taktikalise tuumarelvaga, täiesti usutavaks.

Kas tõesti arvad et venelased nii lollid on? Pärast seda on ju Venemaa ise tuumarünnaku all. Ega Nato sellist tegu karistamata jätta saa.

[Roamless]

Trumm maalib siin tõesti Venemaast mingit müütlist kangelasriiki, kes hoolimatult paneb esimesena nätaka ära ning kellel vastusest sügavalt savi on. Tegelikkuses kaalutleb ka Vene pool väga kainelt, tuumarusikas läheb käiku viimase meetmena. Vaevalt, et taktikalise tuumarelvaga "esimesena litaka ära panemise" stsenaarium kehtib teise suure tuumariigi puhul ning samuti ei kehti ka mõjuvõimsasse sõjalisse organisatsiooni kuuluva riigi puhul, mille territooriumil siblivad usinalt ringi teise suure tuumariigi liitlassõdurid. Kas tõesti arvate, et ameeriklased jäävad vaikselt kodus kotile istuma ja tõmbavad väed välja, kui Venemaa on just tuumarelvaga kasti saatnud enamiku nende mõnest soomusdiviisist rünnates veel esimesena. Enam kui kindel võib olla, et paremal juhul saavad venelased ka mingi lokaalse tummapommi näiteks Kaliningradi ja sitemal juhul täiemahulise tuumasõja, mida, erinevalt oma raketikilpi arendavatest ameeriklastest, poleks neil ka teoreetilist võimalust üle elada.
Kui Baltimaid tahetakse ära võtta, siis üritatakse pigem siin mingit nn hübriidsõja versiooni, mitte taktikalist tuumalööki.

[Lemet]

Vaadates Venemaa käitumist viimase aasta jooksul on ratsionaalsus ja kaalutlemine küll viimased asjad,mida neile süüks panna...

[swatest]

Lõpetaks teema risustamise Härra Trummi tuumapaanikaga...

[mutionu]

Ma ka ei saa aru mida ta sellega taotleb.

Aga siis loe Trummi kirjutisi ja mõtle.

Minu arvamus on:
1. Venemaalt mingit ratsionaalsust oodata on natuke liig;
2. tuumarusikas(megatonnid siia ja sinna) ja taktikaline tuumarelv(kilotonn nii, et 100km kaugusel ei juhtu suurt midagi) on kaks, väga erinevat, asja;
3. kui Venemaa on võtnud endale õiguse kasutada taktikalist tuumarelva esimesena siis on nad mõelnud ka tagajärgedele(piltlikult öeldes, n kilotonni Ämari kohal toob kaasa mõni tuhat hukkunut(kas just kohe aga ajapikku ikka), see pole aga põhjuseks panna sama n kilotonni põlema Moskva kohal. Üks on mõni tuhat laipa, teine aga kordi enam. Rahvusvaheline üldsus on asja nimeks);
4. Venemaa saab aru, et ta on "kääbus hiiglaste seas" ja kõvatab, kõvatamise käigus aga võib särk rebeneda ning midagi halba juhtuda.

Lihtsalt minu 2 senti.

[Lemet]