www.militaar.net

Madis22 kirjutas:Samas 15m laia tee mineerimine ulatuses, mis garanteeriks tankilindi miinile sattumise, nõuab parajat pingutust. Variant on paigaldada suuremad laengud ja lõhata distantsilt, kuid isegi kiirusel 40 km/h läbib 6m kerepikkusega tank üle 10m sekundis, ehk 150-200m kauguselt varitsedes on raske tabada õiget momenti, mil tank on laengu kohal. Igal juhul tuleb leida võimalus sundida tanki kiirust vähendama enne laengule jõudmist. Või paigaldad ühte varitsuskohta 3-4 suurt 50kg laengut antenn detonaatoritega? Tankist on nähtavus halb, ehk antenne ei märgata. Siis aga kulub oluliselt rohkem lõhkeainet.

äkki saaks paigaldada mingi tähistuse, midagi pealtnäha tähtsusetut kuid vaadeldavat binoklitega? tank sobivas kohas -> tuld.

Madis22, äkki seletad natuke lahti enda plaani. Sinu teine positsioon on ilmselgelt valitud sellepärast, et kohates takistust, üritab vaenlane sealt kaudu ringi minna. Kas loodad enda alumise varitsusega nii kaua kinni pidada, et vaenlane sellise manöövri teeb? Miks peaks vaenlane valima just selle tee aga mitte mõnda teist? Kas nad üldse viitsivad teisi teid leida - võibolla pigem niisama saadava mingid jõud, et teha ümber haarang. Peatee jaab ikkagi peateeks ning peamiseks sihiks - minu loogika järgi. Lisaks, kui vaenlane näeb, kust tuleb tuli, siis tea, et sinu esimese positsiooni selja taha on suhteliselt lihtne ja kiire jõuda lähimalt haruteed mööda kiiresti üle põllu ja läbi väikese metsatuka (vahemaa selja tagusest haruteest sind varjava metsatukani vaid 900m). Seda ei karda? Seal ju vastas nagu aru saan vaid ÕT - see mõte on kantud jällegi kaalutlusest, et sunnid vaenlast ringi minemist ja haaramist katsetama.

Võtaks nüüd mõlemad esitatud plaanid ette ning äkki leidub mõni professionaalne sõjaväelane, kes ei karda analüüsida antuid lahendusi meie foorumi avarustes rangelt ülesande kontekstis.

Rääkides tee truupidest - võimaldavad igasuguste puurimisteta paigaldada lihtsalt lõhkelaenguid. Kas arvate, et vaenlane seda ei tea? Tee truupe ei ole nii meeletult palju ning enamusi neist saaksid nad edukalt eelnevalt kontrollida!? St. kas tee truubid omaksid suurt tähtsust ootamatu rünnaku jaoks või sobivad vaid eelnevalt tee purustamiseks lõhkeainega?

Medusa kirjutas:Aga tekkis selline küsimus: ütleme et sõidab miski toiduvoor järgi, kui siis IED-ga nt viimased paar sõidukit õhkida, mis siis juhtub? Ülejäänud annavad gaasi ja tõmbavad uttu, või hakkavad toimuvat uurima?

Miks peaks nimelt viimased õhkima?

Üldiselt Vene taktika järgi kolonn peab kinni kui pauk käib. Hakatakse tulistama ümberringi ja kammima maastikku tee ääretelt.

Aga mis siis kui tõmbavatki uttu - iga hävitatud tagalaveok tähendab probleeme lahingüksustele. Kui teostatakse piisavalt varitsusi, nii sinna Tallinna ringtee kanti ei jõua esimestki tagalaveoki. Lahingüksustel on raske vallutada Tallinnat ilma laskemoona ja kütust.

Kasutajanimi kirjutas:

Madis22 kirjutas:Samas 15m laia tee mineerimine ulatuses, mis garanteeriks tankilindi miinile sattumise, nõuab parajat pingutust. Variant on paigaldada suuremad laengud ja lõhata distantsilt, kuid isegi kiirusel 40 km/h läbib 6m kerepikkusega tank üle 10m sekundis, ehk 150-200m kauguselt varitsedes on raske tabada õiget momenti, mil tank on laengu kohal. Igal juhul tuleb leida võimalus sundida tanki kiirust vähendama enne laengule jõudmist. Või paigaldad ühte varitsuskohta 3-4 suurt 50kg laengut antenn detonaatoritega? Tankist on nähtavus halb, ehk antenne ei märgata. Siis aga kulub oluliselt rohkem lõhkeainet.

äkki saaks paigaldada mingi tähistuse, midagi pealtnäha tähtsusetut kuid vaadeldavat binoklitega? tank sobivas kohas -> tuld.

Üldiselt miin (või IED), mis õhitakse kaugjuhtimisel, paigaldatakse samale liinile mingi orientiiriga (näiteks post, korstna, eriline puu, põõsas). Kui vaenlane orientiiri kohal vajutatakse nupule.

Qtec kirjutas:Tee truupe ei ole nii meeletult palju ning enamusi neist saaksid nad edukalt eelnevalt kontrollida!? St. kas tee truubid omaksid suurt tähtsust ootamatu rünnaku jaoks või sobivad vaid eelnevalt tee purustamiseks lõhkeainega?

Tee truupid on teada jah. Aga need saa mineerida nii, et kaugemalt seda pole näha. Vaevalt saadetakse üksikvõitlejat truupi jalgsi kontrollima.

Truupi loomulikult jälgitakse pidevalt ja kui paistab, et vaenlase luure avastab laengu, nii selle võib õhkida koos luurega. Parem väike kaotus vaenlasele kui õhkida truup nii sama.

Ülesande situatsioon hetkel

Ülesande olukord on juba hea.
Mitu taktikalised printsiipid ovad juba kasutusel plaaneis.
Oleme läinud paar sammu edasi.

Aga veel on palju asjad arutelematu, näiteks järgmised:

1. Kui palju leiakse head tee katkestuse asukohteid ja kus neid on?
2. Kas oleks võimalik ära tunda staabi sõidukid? Millised tundemärgid nendel on?
3. Kas oleks vajalik paluda oma pataljoni kommanderilt veel üks kohalik sissijagu?
Kui jah, nii mis seda võiks kasutada, kus oleks selle tegevusala (3-4 km)?
4. Kus oleks head varitsusalad (5...6 tükki)?

Tee, silla või troopi õhkimise jaoks ei ole vaja kasutada ainult TNT või heksotol.
Heksotol on kallis. See plahvatab suure kiirusega.
See sobib hästi roomiku ja konteineride vigastamisele ja külgmiinile.
TNT on odavam aga ka natukene kallis. Plahvatuskiirus on aeglasem, aga piisav mitu kasutusel.
Siis on veel amatol. See on tõenäoliselt kõike odavem.
Selle plahvatuskiirus on aeglane, aga see sobib hästi maa, kalju, silla ja troopi õhkamisele.
Olen päris kindel, et seda valmistatakse Eestis Sillamäes.
Tõenäoliselt Sillmäes ka valmistatakse TNT, millal amatolis on ka TNT.
Pataljoonis seda võib olla. Kui palju maksab Eestis 1000 kg amatoli?
Amatol ei säili hästi pika aja laos (niiskus).

Eestis on laialdaselt kasutatud ammoniiti, mis on aeglane aga sobib näiteks teetruupide õhkimiseks. Kaevanduses kasutatakse moodsamaid lõhkeaineid, mis valmistatakse ka Eestis (vorstidena). Nad sobivad ka hästi. Ammoniumnitraadi (väetis) juurde natukese alumiiniumpulbrit ja ongi hea lõhkeaine teetruupide jaoks olemas.

Pärast esimese pataljoni kasti löömist hakkab igat metsatukka tabama korralik kahurituli.........

Incc kirjutas:Pärast esimese pataljoni kasti löömist hakkab igat metsatukka tabama korralik kahurituli.........

Jah, aga see aeglustab vaenlase liikumist oluliselt. Kui veel sissid hävitavad logistika, nii mürskudest tuleb puudus.

hakkasin mõtlema, et kõige paremini sobiks minu ja Madis22 varitsuse kombinatsioon. Idee oleks selles, et kolonn lastakse truubi kohal pooleks siis kui sinna jõuab kõige tõenäolisemalt staabi masin. Külgmiinidega tekitataks kummagile poolele võimalikult palju kahju. Lisks avatakse üle järve korraks kergrelvade tuli ja siis kohe võssa. Mineeritud peaksid olema mõlemad teed, mis varitsuseni viivad. Kustmehed oleksid hoopis ida pool teed eesmärgiga anda tagant tuld varitsusgruppi jahtima minevale soomusele.

Kilo Tango kirjutas: Idee oleks selles, et kolonn lastakse truubi kohal pooleks siis kui sinna jõuab kõige tõenäolisemalt staabi masin.

Kahjuks minul ei ole käes veel piisavalt head Eesti kaardi.
Kui pikk kaugus on järve üle teele?
Kas kergerelvade ja gusti tuleulatus on piisav?
See idee on ka võimalik kasutada, et tee katkestus toimub mõningal määral keskel kolonni, ei ainult kolonni tippis.

Unto Pulkkinen kirjutas:

Kilo Tango kirjutas: Idee oleks selles, et kolonn lastakse truubi kohal pooleks siis kui sinna jõuab kõige tõenäolisemalt staabi masin.

Kahjuks minul ei ole käes veel piisavalt head Eesti kaardi.
Kui pikk kaugus on järve üle teele?
Kas kergerelvade ja gusti tuleulatus on piisav?
See idee on ka võimalik kasutada, et tee katkestus toimub mõningal määral keskel kolonni, ei ainult kolonni tippis.

Mine aadressile regio.delfi.ee. Seal on parim avalik Eesti kaart (kui maanteeameti oma välja arvata) ja joonlaud on kah olemas. Üle järve on u. 4-500 m. Mõtlesin jah, et katkestus võiks toimuda siis kui MBT-d on juba kaugel ees.
NB! Kustid ei laseks üle järve, vaid alles hiljem ida poolt teed metsa servast varitsusgruppi jälitavat soomust.
Kui soomus jälitama ei lähe, siis ei lasegi.
P.S. Kasuta sõna tippis asemel sõna tipus.

OI kurja, et ma seda teemat varem ei ole märganud....

Vastase taktikast siis.
Esijärgu pataljon peaks edenedes liikuma c 5-10 km laiusel rindel, kasutades kahte kuni kolme paralleelset teed. Esijärgu pataljoni käsutuses on lisaks koosseisulisele MP patareile tõenäoliselt polgu/brigaadi suurtükiüksus; kui on moodustatud PAG/BAG, siis kõige karmimal juhul kuni kolme 122/152mm STV pataljoni toetus. Enne lahingukontakti ja täpsemate andmete kogumist vastase kohta määratakse marsruutidele valvesihtmärgid, kuhu vähemalt pooled kasutuses olevatest relvadest on pidevalt suunatud. Need sihtmärgid on kardiluure põhjal oletatavad vastupanupunktid. Antud sihtmärkidesse ning nende lähemase ümbrusesse on tuleavamine võimalik kümnekonna sekundi jooksul. Ülejäänud pooled relvad paiknevad ümber uutele positsioonidele (liiguvad edasi).
Kui tulekontakt saavutatakse, ja leitakse see vajalik olema, hakataksegi võimalike vastupanupunkte "läbi laskma", laskemoonaga ei koonerdata.

Esijärgu pataljonil ei ole kaasas staabi ja toetuselemente, pataljoniülem istub samamoodi BMP/BTR/BMD-s, mis on teistest eristatav vaid pardanumbri järgi (siinkohas peaks paluma abi mõnelt kotolaskurvägede veteranilt, kes selgitask masinate numerdamise süsteemi). Resursside ammendumise korral pataljon peatub ning vastutuse võtab üle järgmine üksus, liikudes neist lihtsalt läbi (on ka vastupidiseid näiteid, kus eesmisel üksusel lastakse ees liikuda, kuni teda veel alles on).

Diviis liigutab peale tungides esimese ešeloni polke kõrvuti, polk võib liigutada kahte esijärgu pataljoni kõrvuti. Kui üks kahest peatatakse, siis kõigepealt teostatakse haaramine, seejärel rajatakse läbipääs.

Järelveo teostamise detailide kohta täpselt ei tea, kuid oleks see minu teha, siis ma:

valiks välja toetusala ning kontrolliks/julgestaks selle. Julgestajaks võib olla seesama endine esijärgu pataljon. Toetusalaks sobib nt mõni suurem keskus keset lagedat, et meditsiini jms saaks majutada, varustuse autodelt maha tõsta ning samuti katuse alla paigutada, oleksid olemas vb kohapealsed remondivõimalused (vene tehnika ikkagi).

Kontrolliks põhjalikumalt log. marsruudi, kasvõi kahtlasemate kohtade läbikammimisega.

Kolonnile paneks juurde lahingumasinad/tankid, kui vähegi saab, ka kopterid soojuskaameratega.

kangelaspioneer kirjutas:OI kurja, et ma seda teemat varem ei ole märganud....

Arutelus on olnud puudus pioneeriteadmiseis.
Meie eesmärk ja raskuspunkt selles arutelus on väike võitlusgruppi taktikas päris elementaarsel tasemel.
Kunas vaenlane on ikka ülekaalukas ja soomustatud, on tähtis kasutada odavaid ja mõjukaid metoodeid,
nagu tee katkestus suure lõhkeainemääraga.
Lõhkeaine on ju üks kõike odavem relv.
Sellel viisil on samas võimalik hävitada MBT’eid (soomustankeid).
Mõeldud relvad (kerged granaadiheitjad, kerged külgmiinid) ovad mõjukaid APC ja IFV tankeid vastu, aga ei hästi MBT’eid vastu.
Järelikult on olnud natukene probleemi, kuidas võiks teed katkestada truupi lisaks kus tahes asukohas.
On esitadud näiteks väga huvitav ja praktiline masina, mis puurib pika auku tee asfalti alla lõhkeaine jaoks.
Tähtis asi on ka leida igasuguseid uueid leidlikuid metoodeid (improviseerimine) ja vahendeid vaenlase massiivseid jõudude vastu.
Ka hajutatud võitlusviis on vältimatu, niisiis näiteks sissitegevuse metoodit.
Nüüd oled teretulnud arutelule ja usun, et sinul on palju teadmiseid ja nõuandeid arutelu osalejaile pioneeritegevusest.

kangelaspioneer kirjutas:Vastase taktikast siis.

Meie ei saa kahjuks olla kindel ei vaenlase strateegiast ega ka taktikast.

Ma arvan, et vaenlase eesmärk on vallutada Tallinn väga kiiresti üllatuskallaletungiga, et NATO-liitlased ei jõuaks reageerida. Nad lihtsalt asetataks fakti ette.

Seega ma arvan, et Pihkva suunast tuleks üks tervik pataljon (koos oma logistilise toetusega, jne.) teed Tiilike-Vastseliina-Võru-Tartu-Tallinn.

Teine pataljon läbi Läti Pihkva-Ape-Mõniste-Võru-

Kolmas pataljon Pihkva-Ape-Mõniste-Valga-Elva-Tartu. Kõige kiiremini saab ikka sõita neid suuri häid teid pidi. Neljas pataljon läheks Valga-Viljandi-Rapla-Tallinn.

Juhul kui see pataljon mis pidi sõitma läbi Vastseliina peatatakse võimsa tõkkega nii see läheb läbi Haanja või Rõuge - aga püüab minna tervikuna, mitte hargneda roodudeks. Pataljon on kõige väiksem üksus millele antakse iseseisev ülesanne. Pataljoni juhtimine läheb keeruliseks juhul kui roodud seiklevad eraldi väikestel teedel.

Ma arvan jälle, et pataljon lihtsalt saadab ühe rühma eelluureks (nagu lahingumäärustik näeb ette) kaugel kaugel pataljoni ees ja juhul kui seal on hästi ettevalmistatud tõke (puud risti rästi teel, mineerimine, varitsus) nii see rühmaülem teatab pataljoniülemale olukorrast ja püüab läbida varitsuse. Seega pataljon saa teada kui tugev vastane on ja teha otsuse kas püüda iga hinna eest seda suuremat teed mööda (tõenäoline) või vahetada väiksemale teele (vähetõenäoline - sest käsk on sõita suure kiirusega Tallinnani). Nagu teame kahurilihast pole puudu ja kaotused ei tähenda mitte midagi.

Arvatavasti lennukid kopterid luuravad ka tee enne rännakut. Kui seal on puud risti rästi teel, nii pataljoniülemal on see teada juba enne kui luurerühm saadetakse teele.

Tee number kaks on hea ja lai. Selle tõkestamine nii, et mehhaniseeritud pataljon selle tõkkega kinni pidada on väga keeruline ja aeganõudev ülesanne - isegi pioneerirühmale KL VG:st räägimata.