A4 kirjutas: Sellised uskumused lähtuvad tegelikult alusetust teesist, et Välisministeeriumis, Kaitseministeeriumis ja Kaitseväe Peastaabis ei istu mitte ratsionaalsed ja oma riigi huvide eest seisvad inimesed, vaid vastutustundetud debiilikud, kes teadlikult ja järjekindlalt tegelevad mingi pokazuhhaga, millest ei ole Eesti julgeoleku tagamisel mingit kasu. Sest väide „NATOst pole mingit kasu“ just sellele viitab, et Eesti viimase 10-15 aasta jooksul aetud julgeolekupoliitika on täielik jama. Ja koos sellega ka kõik ametnikud ja sõjaväelased, kes kunagi seda liini on ajanud.
Seda pole keegi väitnudki, et midagi ei tehta ja debiilikud on.
Kuid päris palju istub mõnes asutuses neid, kelle ettekujutus asjast ongi selline, et maailm on muutunud, on assümmeetrilised ohud, terrorism ja politseimissioonid. Kõik muu on külma sõja taak. Kui lugeda näiteks EPL Riigikaitse lisa regulaarselt, saab nende meeleolude levikust väga hästi pildi ette. Või väidad, et kohalikud poliitikakujundajad kirjutavad seda juttu kellegi käsul, ise sellesse uskumata.
Reaalne elu on tegelikult palju päikeselisem. Julgen väita, et täna on Eesti julgeolek tänu liikmelisusele NATOs ning mitmetele positiivsetele arengutele NATO sees paremini kaitstud kui kunagi varem Eesti ajaloo jooksul.
Seda küll. Ainult küsimus on selles, kas praegune olukord on piisav. Mina arvan, et ei ole piisav. Saab teha rohkemat ja Eesti peaks ka rohkem nõudma.
Eesti-suunaline kaitseplaneerimine käib. Kui Laaneots ja kõrged Lääne kindralid ütlevad, et plaan on olemas ja meid kaitstakse igal juhul, siis ei maksa nendes sõnades kahelda.
Eks nimetatud kindralid teavad ka sisimas väga hästi (kuigi nad seda avalikult välja ei ütle - ja nad ei saagi seda teha), et kõik paberiplaanid on väga head seni, kuni olukord nende kasutamiseks tekib. Seejärel võid need plaanid ära visata, sest kui asja pole praktiliselt läbi tehtud, siis alati tekib ettenägematuid probleeme. Ei maksa arvata, et nad ei tea. Kindlasti teavad, aga ei ütle lihtsalt. Nagu ka Laaneots ei ütle üheski kõnes, et muulastest ajateenijate meelsus pole alati nagu olema peaks. Poliitkorrektsus.
Väga hea, et asi käib. Loodetavasti jõutakse varsti ja praktiliste harjutuste juurde.
Baltikumi õhuruumis toimuvad mitte ainult õhuturbe, vaid ka õhukaitseharjutused kümnete lennukite (sh tankerid ja AWACS) on saanud rutiiniks. Kui Trumm väidab, et erinevalt nt NRFi pataljoni maandamisest ei paku lennuharjutused mingit heidutavad efekti, siis ma tahaks teada, et millistel faktidel (või siis luuludel) selline ülbe hinnang põhineb? Ja küll tuleb ka aeg, mil siin maabuvad õppuste käigus ka USA või NRFi pataljonid.
Hinnang põhineb: oma kaugetest baasidest startinud, õhus tankimise jõul siia piirkonda jõudvad kümmekond lennukit on oma mahult piisav väikesemahulise ja väga piiratud õhuaktsiooni tõrjumiseks. Selleks, et saavutada reaalset õhuülekaalu, mis on eelduseks igasugu high-value asset'ite piirkonda tulekuks, peab opereerivaid lennukeid olema suurusjärk rohkem ja nad peavad opereerima ka Eestist. Sealhulgas kasutama ja improviseeritud stardiradasid, nagu Saksmaal õppustel tehtud on. Saama oma supply siit. Ei ütlegi, et see peaks korraga olema, aga täna ja praegu pole ka mitte mingit takistust paigutada nt kaks paari lennukeid Tallinna lennujaama ja opereerida nendega siit. Maapealne teenistus harjutab kriisioludeks ja lennujuhid saavad uusi kogemusi.
Loodetavasti see varsti tuleb.
USA eelpaigutuslaevade siinviibimine on samuti saanud igapäevaseks asjaks – 10 aasta eest oleks just seda võidud pidada Moskva „liigseks provotseerimiseks“.
Jällegi - võti on
praktiline tegevus. Mis segab nt Kevadtormi ajal siia saabumast USA merejalaväe kompaniid, kes teeb selle laeva ka reaalselt tühjaks ja näitab ilmarahvale, kuidas liitlasväed toimetavad. Et selline laev ka reaalselt kai peale tühjaks saada, on tükk tegemist ja probleeme. Kas Tallinna sadama töölised on üldse sellise asjaga kokku puutunud?
Ja kui keegi väidab, et abivägede saabumist Balti riikidesse pole kunagi harjutatud, siis on see lihtsalt vale. Näiteks märtsis toimus Tartus üsnagi ulatuslik staabiõppus, mille käigus mängiti läbi üsna suurte jõudude saabumine Eestisse. Ühesõnaga – töötasandil pole enam küsimus mitte selles, kas liitlased tulevad, vaid kõigest detailides, kuidas nad kõige kiiremini saaksid tulla.
Ei võrdsustu reaalse maabumisoperatsiooniga, isegi 1/10 sellest ei anna välja. See ongi NATO tugevam külg-paberite tootmine. Sest praktiliseks tegevuseks napib ressursse.
Kui Vene saadik käib Välisministeeriumis kurtmas juba ainuüksi Ämari lennuvälja ehitamise pärast (kuhu teoreetiliselt ei pruugi mingeid NATO lennukeid isegi tulla), siis ei maksa küsida, kas Venemaad praegused tegevused heidutavad või mitte.
Venemaa on selle oma survega juba saavutanud, et reaalse sõjajõu seal alaline paiknemine on vähetõenäoline.
Loomulikult leidub nii meil kui Läänes üksikuid arvamusliidreid ja isegi sõjaväelaseid, kes arvavad, et NATO on üks suur jama ja Balti riike pole mõtet kaitsta. Arusaamatu on see, miks leidub ka siin foorumis üsna palju inimesi, kes pigem usuvad neid marginaale ja bäckmanne, kui Merkelit, Bushi, Mullenit, Craddockit, Laaneotsa jpt?
Kes seda väitis?
