www.militaar.net

Läks lammutamiseks:

kõnealusel juhul pole tegu muinsuskaitsealuse objektiga,» ütles Laur. «Eesti on täis väga huvitavaid ehitisi, aga neist mitmetegi pidamine olukorras, kus need käsu peale püsti ei seisa, isegi mitte muinsuskaitseameti käsu peale, ei ole jõukohane. Võtta neid kohustusi juurde olukorras, kus eesmärk ei ole selge, ei ole väga õige.»

https://tartu.postimees.ee/6549860/vide ... -kopa-alla

Kopeerin ka ühe põneva kommentaari postimehest:

Mina olen tolles lennujuhtimiskeskuses ja tornis 1990-ndate keskel käinud, kui olin Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige. Toona oli seal kõik ligadi-logadi, nii nagu oli Venemaa impeeriumi armee lahkumisest saadik jäänud. Lennutornis veldeles põrandal ohvitseri tolmunud furaška, toolid olid pikali, laual läbisegi hunnikus lennukaardid jm paberid. Seinal oli suur Euroopa kaart. kuhu olid Tartust Raadilt veetud suured punased nooled, milliseid linnu ja milliste jõududega peaksid Tartus baseeruvad kaugpommitajad vajadusel pommitama. Päris agressiivne värk! Käisin seal koos külalistega Soomest - neile jättis see kustumatu, hoiatava elamuse.

Tere!

Mina olen see anonüümne kodanik, kes mingil kummalisel ajendil tõusis hilisõhtul diivanist ning suundus otseteed Raadile. Sisetunne oli õige ja leidsingi õhtuhämaruses poolenisti lammutatud hoone. Kaua ei passinud, teavitasin tuttavat reporterit ning saatsin ka smsi vastavale ametnikule. Järgmisel hommikul olin varakult platsis ja palusin kopamehel tööd peatada. Väga vastutulelik lammutusfirma oli ja suureks rõõmuks lammutamine peatati. Informeerisin arengutest ka Antsu, kes maja pikaaegne valvur . Korraks oli lootus, et kõik jääbki nii ja kohale tõtanud muinsuskaitse kortsustas kulmu ning ei suutnud uskuda, et selline isetegevus kõnealuse objekti kallal ilma igasuguse teavituseta käis. Hiljem muidugi selgus, et vald oli kordi kaks ametilt küsinud, et mis saab, aga eks see ole juba pikem teema, sest hoone oli vakantne ja "laokil" aastast 1993. Sain veel päästa mõned olulised detailid, pööningult piimapudeleid ja lihakonservikarpe. Leidus ka temaatilist kraami ja need on oma kindla koha leidnud minu muuseumi riiulitel.

Hoidkem ajalugu!

Mul tekkis küsimusi tolle "pilpaküla" kohta, mis on lennuvälja kõrval. Lahmakas territoorium, ulatub lennuvälja kõrvalt kuni Rõõmu tee puukoolini. Mis ajal see üldse sinna tekkis ja millal oma suurimad mõõtmed saavutas? Olid seal vaid sõjaväelinnaosa aiamaad või said sinna maatükke muud linnaelanikud? Igasugused tiigid seal on looduslikud või inimtekkelised? Kes seal lehmi karjatas? Üks suur taraga piiratud plats oli seal lehmade jaoks.

Veel millenniumivahetuse aegu see koht veel elas. Peale seda, kui linn tegi plaani sealt Vahi tänava läbimurre läbi tuua, hakkas koht hääbuma. Praegu on vanu ja kasutuses olevaid peenramaid alles vaid garaazidest Ida tänava jooneni ja sealgi on need hõredaks jäänud. Puukooli-poolsel osal laiutab Tartu Maheaed, seal on alles vaid mõned vanad peenramaad, mida Maheaed ei ole hõivanud.

Vene tuumarelva käsutamise ja kasutamise tsentraliseeritust arvestades on vähetõenäoline, et tuumalaengud seal Engelsis lennuväljal olid.
Tavaliselt rahu ajal asuvad need tsentraalsetes hoiubaasides (objekt S) vastava kindralstaabi peavalitsuse (vanasti oli see peavalitsus nr 12) valve ja kontrolli all. Tuumasõja ohu korral valmistatakse need ette ja viiakse laiali kasutajate juurde, kus neid hoitakse PRTB-des ehk liikuvates remondi-tehnika baasides, mis väljendub tavaliselt Pantsiri või muu taolise eraldi valvega hoidlas. See on suhteliselt väike ja kõrge vastupidavusega objekt, milles mingi radiatsiooni lekkeks, tuleb saavutada sinna otsetabamus.

Laengud asuvad kanduritel või on kasutaja käeulatuses ükses alalise valmisolekuga üksustes nagu strateegilised raketiväed või tuumaallveelaevad. Sellel, et NSVL-s juhtus märkimisväärselt vähe õnnetusi võrreldes USA-ga (kes alatasa mingeid pomme kuskile maha poetas) on väga lihtne põhjus-laengud asusid luku taga ja neid niisama pulli pärast ringi ei solgutatud - vene armees tuleba alati arvesse võtta idika faktorit, ehk mida vähem on ohtlikke relvi käes, seda vähem õnnetusi.

Päris kindlasti jälgib UKR sõja ajal USA satelliitluure eriti hoolikalt neid allesjäänud tuumarelva keskhoiubaase ja küllap venelased ka seda teavad.

Samas pole olemas maad, kus kirjutatud seadused, reeglid ja instruktsioonid ja tegelik elu nii vähe puutepunkte omaksid kui Venemaal. See, et puukuuri peale on kirjutatud kolmetäheline sõna ei tähenda, et seal oleks antud riistade hoiukoht. Ja minul kehtib Venemaa suhtes vana hea NKVD tava järgi süülisuse presumptsioon- seega nad peavad tõestama, et pole midagi teinud, öelnud jne.

Kapten Trumm kirjutas: ↑26 Mär, 2025 11:37 Vene tuumarelva käsutamise ja kasutamise tsentraliseeritust arvestades on vähetõenäoline, et tuumalaengud seal Engelsis lennuväljal olid.
Tavaliselt rahu ajal asuvad need tsentraalsetes hoiubaasides (objekt S) vastava kindralstaabi peavalitsuse (vanasti oli see peavalitsus nr 12) valve ja kontrolli all. Tuumasõja ohu korral valmistatakse need ette ja viiakse laiali kasutajate juurde, kus neid hoitakse PRTB-des ehk liikuvates remondi-tehnika baasides, mis väljendub tavaliselt Pantsiri või muu taolise eraldi valvega hoidlas. ...

No ei olnud karmil NLiidu ajal kõik nii roosiline, miks peaks praegu parem olema?

Ma ei väida, et seal Engelsis (täpsustus lisatud) oli tuumalaenguid, kuid näide elust -
1) Raadi lennuvälja ja tuumalaengute hoiukoha vahemaa oli 8km;
2) tiibrakettide ettevalmistuskompleksi (mittehoolduse oma) ja lennujuhtimistorni vahe 600m. (Praegu asub samas kohas Estfield OÜ)

mart2 kirjutas: ↑27 Mär, 2025 10:52
1) Raadi lennuvälja ja tuumalaengute hoiukoha vahemaa oli 8km;

Kus nad siin Tartus olid ka?

OT algab.

Magnet kirjutas: ↑28 Mär, 2025 6:57

mart2 kirjutas: ↑27 Mär, 2025 10:52 1) Raadi lennuvälja ja tuumalaengute hoiukoha vahemaa oli 8km;

Kus nad siin Tartus olid ka?

Hoidla asus Luunja vallas Sirgu külas Akimetsas. Seal oli vastav varjend ning oli Haki-Savikoja tee hoidlast lennuvälja tagumise värava juurde, kust pidi toimuma transport.
Peale vene vägede lahkumist oli seal mõnda aega päästekompanii ning nüüd on brigaadistaap.

PS. Tiibrakettide ettevalmistusala ei tohi segamini ajada hooldusalaga, kus tehti nende "remonditöid". Viimane asus kahes Roosi tänava äärses ennesõjaaegses kaarhallis.

Kõigest sellest on siinses foorumis juttu olnud.

OT lõpp.

Siin teemas ei ole OT

mart2 kirjutas: ↑28 Mär, 2025 9:33

Magnet kirjutas: ↑28 Mär, 2025 6:57

mart2 kirjutas: ↑27 Mär, 2025 10:52 1) Raadi lennuvälja ja tuumalaengute hoiukoha vahemaa oli 8km;

Kus nad siin Tartus olid ka?

Hoidla asus Luunja vallas Sirgu külas Akimetsas. Seal oli vastav varjend ning oli Haki-Savikoja tee hoidlast lennuvälja tagumise värava juurde, kust pidi toimuma transport.
Peale vene vägede lahkumist oli seal mõnda aega päästekompanii ning nüüd on brigaadistaap.

Seda kohta ma tean, tänan

Magnet kirjutas: ↑28 Mär, 2025 12:27 Seda kohta ma tean, tänan

Mul tekkis küsimus, et: "Ja kas siis veel eelmist küsimust esitades (veel ehk) ei teadnudki või?"
"Avalik saladus" ju oli see Tartus... Ja peale veneaega oli ka sellest objektist ju küllalt juttu, kes aga ise otsida ja lugeda soovis.

Enne kärknat läks üks raudtee paremale, seal oli miski sõjaväe värk. Kütusehoidla lennuväljale vms.
Seda Luunja oma ma tean tänapäevast, käisin sinna aknid paigaldamas 10a tagasi.
Aga et seal tuumarelvad olid nõuka ajal,. seda ei teadnud.
Miks armastate arooniaid? Keskeakriis?

Puberteet?

Magnet kirjutas: ↑28 Mär, 2025 14:29 Enne kärknat läks üks raudtee paremale, seal oli miski sõjaväe värk. Kütusehoidla lennuväljale vms.
Seda Luunja oma ma tean tänapäevast, käisin sinna aknid paigaldamas 10a tagasi.
Aga et seal tuumarelvad olid nõuka ajal,. seda ei teadnud.
Miks armastate arooniaid? Keskeakriis?

Kärknas oli suurem kütusehoidla (lisaks Raadi kohapealsele) ning Maramaal tavapommide ladu. See siis nüüdse Hoidla tee (endine raudtee harutee) lõpus.

Kas Kärknast mitte torujuhe Raadile ei läinud?