12. leht 227-st

Postitatud: 16 Juun, 2009 12:09
Postitas Henn
Qtec kirjutas: Isegi kui kõik toimubki väga kiiresti, suudetakse välja töötada konsensuslik otsus partnerriikide vahel ning tuleb kiire käsk - võtab nende siia jõudmine aega 5-10 päeva. Kardan, et arvestades meie praegust kaitsevõimetust on ka see liiga pikk aeg...piisab kui valida vaid sobilik rünnakuaeg, kus meil kasarmud hoopiski tühjad.
Siit küsimus, vaenlane on koondanud meie piiridele 50-75 000 mehelise soomustatud väe, koos raskerelvadega. Olemas on toetus õhust ning blokaad mere poolt. Mida peame meie tegema, et seda massi 10-15 päeva üksi kinni pidada ning , et 30-40 päeva pärast veel olemas olla koos NRF'i esmaste abiüksustega, kui saabuvad ülejäänud jõud?
Kõik õige, kuid isegi venelane ei suuda oma vägesid meie piirile koondada nähtamatult ja ühe hetkega. Seega on meie käsutuses olev aeg siiski veidi pikem.

Postitatud: 17 Juun, 2009 7:29
Postitas hillart
Ärge nüüd hakake jälle võimlemisharjutusi tegema! Ennegi igat masti asjade peale silda visatud, kuid pärast on ikka välja tulnud, et sooritus ei kvalifitseerund.
Kui ikka seda nn. esmast iseseisvat kaitsevõimet pole, siis pole midagi ning ei aita meid ei püssi-, ega ussirohi, kui me (pean silmas ikka kodanikke laias plaanis, mitte vaid foorumlasi) ise enesekaitsevõtteid ei harjuta. :roll:

Postitatud: 17 Juun, 2009 7:47
Postitas Kapten Trumm
Lisaks, et teadaolevatele julgeolekuohtudele nagu üks tsentristlik kremlisõbralik populismipartei Eestis ning VF relvajõud on täpselt samast klassist julgeolekuoht ka meie endi kodukamara lordrobertsonide ja vonklaussvitside (FSB terminoloogia järgi "kasulikud idioodid") mõtteviis, et NATO on rehepapist eestlasele kui üks kaval biznis-plan, millega saab teiste arvelt raha kokku hoida ja ise vähe lille liigutada. :roll:

Vahepeal tundus lausa, et tarbimisuimas pööbel lasebki lollused läb...aga ei, alahinnati seda va manipuleeritava massi võimet lärmi lüüa.

Majanduskriis tuleb kahtlemata kaitsetahtele vaid kasuks, tullakse liisingumasdadest ja laenu-kipsonnidest tagasi reaasele maarjamaa murukamarale ja saadakse taaskord aru, kui õhuke võib see eksistents siin olla.

Siinkohal tsiteeriks mälusopist ühte ammust juudiriigi stateegia põhipunkti. Iisraeli armee ja riik ei suuda pidada pikaajalist sõda ülekaaluka vaenlasega. Seega tuleb vastane purustada ja sõda võita nii kiiresti, et sõja kulud ei omaks märkimisväärset majanduslikku mõju. 8) See on ka põhjus, miks juudiriik vaatamata sõdadele endiselt majanduslikult õitsval järjel on. Palju see nädal aega paugutamist ikka lisakulu tekitab.

Uudis kindlasti tervitatav. Lähima viie aasta plaanis peaks sisalduma ka üks praktiline harjutus, nt Kevadtormile ühe pataljoni amphibious assault. Näitaks bütsantsiriigile kah telekast, et Estonia means business. Iga vähegi vormi kandnud inimene mõistab, et see staabivärk ja paberplaanid kehtivad kuni esimese kahuripauguni. Siis tuleb hakata improviseerima ja selle tegevuse edu sõltub küll täiesti praktilistest kogemustest.

Postitatud: 17 Juun, 2009 8:18
Postitas kaur3
Personaalselt kpt Trummile üks illustreeriv graafik kaitsekulutuste kohta.

Pilt

1 arvamuslugu CSTO kiirereageerimisüksuste kohta.
Бумажная армия

Идея КСОР изначально была декларативной: никто не собирается защищать чужих диктаторов
http://www.novayagazeta.ru/data/2009/063/11.html

Postitatud: 17 Juun, 2009 10:30
Postitas Kapten Trumm
Eesti oma haleda 0,2 tuhande per nase kohta (ka siin on aluseks 5 miljardiline eelarve ilma kärbeteta) siin kahjuks pildile ei mahu.

Postitatud: 20 Juun, 2009 2:19
Postitas Qtec
Ajan oma rida edasi...mida teha või tähendab, mida peaksime saavutama, et peatada vaenlane, kes on koondanud meie piiridele 50-75 000 mehelise soomustatud väe, koos raskerelvadega. Olemas on toetus õhust ning blokaad mere poolt. Mida peame meie tegema, et seda massi 10-15 päeva üksi kinni pidada ning , et 30-40 päeva pärast veel olemas olla koos NRF'i esmaste abiüksustega, kui saabuvad ülejäänud jõud? Millised peaksid olema meie minimaalsed jõud eesliinis, eesliini toetavad jõud ja ka tagalas koos logistikaga?

Postitatud: 21 Juun, 2009 20:16
Postitas kert122
Qtec kirjutas:Ajan oma rida edasi...mida teha või tähendab, mida peaksime saavutama, et peatada vaenlane, kes on koondanud meie piiridele 50-75 000 mehelise soomustatud väe, koos raskerelvadega. Olemas on toetus õhust ning blokaad mere poolt. Mida peame meie tegema, et seda massi 10-15 päeva üksi kinni pidada ning , et 30-40 päeva pärast veel olemas olla koos NRF'i esmaste abiüksustega, kui saabuvad ülejäänud jõud? Millised peaksid olema meie minimaalsed jõud eesliinis, eesliini toetavad jõud ja ka tagalas koos logistikaga?
algatuseks vöiks kuidagi törts Gustavi moona saada, õhutörjevõimekuse võiksime saavutada et vainlase hävitajad meie suurtykke sodiks ei laseks kohe, sissidest peaksid metsad kubisema, koguaeg seatakse üles miine, kotitakse TT-ga, kuidagi peaks hoidma vastast pinges.
suurtykid peaksid ainult laulma, ja pidevalt liikuma.
ei tea küll, kuidas see mereblokaadi värk käib, aga päris kindlasti ei jää vastane suu ammuli merele passima, kindlasti üritab dessanti paisata, ja ma ei teagi millega 30mm dessandikaatri pyssile vastu seista.
ja ega ei oska ka esimese pauguga pommitajate vastu arvata.
nii et järjelikult on meil vaja tuhandeid tonne moona, tuhandeid tonne süüa, kindlat sidet,kaudtuld ropult, miine ja peidikuid tuhandeid.
rääkimatta kütusest, ja kõigest muust põnevast.

Postitatud: 23 Juun, 2009 15:49
Postitas kaur3
Qtec küsis:
Ajan oma rida edasi...mida teha või tähendab, mida peaksime saavutama, et peatada vaenlane, kes on koondanud meie piiridele 50-75 000 mehelise soomustatud väe, koos raskerelvadega. Olemas on toetus õhust ning blokaad mere poolt. Mida peame meie tegema, et seda massi 10-15 päeva üksi kinni pidada ning , et 30-40 päeva pärast veel olemas olla koos NRF'i esmaste abiüksustega, kui saabuvad ülejäänud jõud? Millised peaksid olema meie minimaalsed jõud eesliinis, eesliini toetavad jõud ja ka tagalas koos logistikaga?
Kui vastaspoolel on toetus õhust ja blokaad mere poolt, siis peab NRF need rajad siia tulemiseks puhastama. Kõige suurema tõenäosusega teeb ta seda õhuväe toetusel. Juhul kui õhk on puhas, siis peaks olema järgmiseks sammuks 50-75 000 vastalise üles leidmine ja sellist hulka mehi on suht raske EV pinnal ära peita. Sellega peaks samuti hakkama saama õhuvägi (näiteks JSTARS'i abil). Edasine käik peaks meelde tuletama Lahesõdade esimesi nädalaid, kui koalitsioon pealetungi alustas.

Mida tegid sellise armee rünnaku vastu 10-15 esimest päeva eelmised väikearmeed? Paistab, et meil on raske nende käest midagi õppida.

1. II Tšetšeenia sõda http://www.globalsecurity.org/military/ ... chnya2.htm

2. II Lahesõda http://www.acig.org/artman/publish/article_213.shtml

3. Viimase aasta sõda VF-Gruusia vahel kahjuks ei kvalifitseeru, kuna puudus selline hulk vastalisi.

Selle lühikese jutu peale ei oska ma Qtec sulle kahjuks midagi vastata. Tuleb välja, et targutasin niisama :cry:

Postitatud: 24 Juun, 2009 11:40
Postitas Madis22
Kapten Trumm kirjutas:Eesti oma haleda 0,2 tuhande per nase kohta (ka siin on aluseks 5 miljardiline eelarve ilma kärbeteta) siin kahjuks pildile ei mahu.
Pisike arvutusviga - 5 miljardit jagada 1,4 miljoni elanikuga teeb ca 3.5 tuhat krooni inimese kohta. Võrreldes Hollandi või Taani 8-9 tuhandega on seda küll pisut vähe, aga mitte lootusetult vähe.

Postitatud: 10 Juul, 2009 10:14
Postitas Qtec
Kui enne eelmist sügist puudusid NATO'l üldse plaanid meie kaitseks, siis nüüd leitakse, et tehtud plaanid on liiga lahjad...
http://www.epl.ee/artikkel/473168

Postitatud: 10 Juul, 2009 19:18
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Qtec kirjutas:Kui enne eelmist sügist puudusid NATO'l üldse plaanid meie kaitseks, siis nüüd leitakse, et tehtud plaanid on liiga lahjad...
http://www.epl.ee/artikkel/473168
...aga areng ikka silmaga näha, on ju :wink: :wink: :wink:

Postitatud: 16 Juul, 2009 9:39
Postitas Lemet

Postitatud: 24 Juul, 2009 22:11
Postitas teddybbeer
olgu, võibolla on see vale koht aga ikkagi.

mind on juba pikemat aega painanud küsimus, milline on Eesti panus siis kui sõda läheb lahti mingi nato riigi ja kolmanda riigi vahel?

et näiteks hüpoteetiline versioon: iraani peamulla astub õllekorgile ja selle tulemusena kangastub temale allahi vaim, mis käsib konstantinoopoli pyha pärsia riigi rüppe tagasi tuua. selle tulemusena peamulla kuulutab jihaadi välja ning Iraan tungib kallale Türgile (kes on NATO liige)

mind huvitab, milline on siis Eesti panus sellesse konflikti.. mobiliseeritakse meie ainuke brigaad? afgaanis olevad kompaniid visatakse tyrki kaitseliinile? riiigkogu teeb yhisavalduse ala "aiaiai pahapaha iraan"?

et sellest pole nagu minuteada mitte kuskil räägitud... kõik natojutud on olnud ainult sellest vaatevinklist, et meile tullakse kallale ja siis küll nato tuleb ja päästab nagu Suur Tõll omal ajal.

Postitatud: 24 Juul, 2009 22:19
Postitas nokkloom
Eesti, Läti ja Leedu poolt saadetaks Türgi toetuseks BALTPAT.

Vähemalt teoreetiliselt peaks see nii olema.

Postitatud: 24 Juul, 2009 22:59
Postitas Lemet
Pole ju reaalselt olemas seda üksust veel. Plaanid olid ta 2010 aastaks toimima saada. Kui... Nii et mulla peaks oma astumise kuskile helesinisesse tulevikku lükkama :wink: