Produktiivsus on igatahes hämmastav - respekt!
Mis ajaloolisse tausta puudutab, kuulub see isend mööndustega gruppi "Aadu märg unenägu".
Nagu muidugi ka E100 ja Maus.
Oleneb mida sa sellega silmas pidasid - kui seda, et Aadu lükati enne kõiksugu kurjade plaanide realiseerumist uppi, siis jah. Ent kõik need kolm masinat olid ju reaalsuses mingis valmidusastmes täiesti olemas, erinevalt paljudest E-projektidest. Kasvõi seesama Panther II, selle veermik, mida kaunistab küll G -versiooni torn, seisab ju Fort Knox -i ekspositsioonis. Mis puudutab projektis ettenähtud "Schmalturm" -i, koos 88 mm kahuriga, siis reaalsuses selleni vist ei jõutudki, ent 75 mm kahuriga torn eksisteeris vähemalt kolmes eksemplaris. Kusjuures kaks neist olid täiesti valmis tankidele monteerimiseks (või siis olid nad mingil põhjusel äsja maha monteeritud) ning ühele oli isegi kamo peale joonistatud.
Ja juba selle torni konstruktsioon oli liitlaste jaoks üsna mõtlemapanev: esiprojektsiooni pindala suudeti vähendada, välistati võimalus mürsu rikošetiks allapoole ning suurendati esiplaadi paksust 120 mm -ni. Kusjuures see oli korralik valtsitud teras, mitte 100 mm paksune valatud mask (valtsitud soomusteras on reeglina palju mürsukindlam, kui valatud), nagu G - versioonil. Massiivsest valatud maskist loobumine võimaldaski ilma kaalu suurendamata tõhustada torni soomuskaitset, mis külgedel ja taga jõudis 60 mm - ni (endise 45 mm asemel), torni lael 40 mm -ni (endine 16 mm). Kahuri mask oli sarnane Pz VIB - kasutataval, selle paksus küündis 150 mm -ni, töö käis kahuri stabilisaatori kallal, ette oli nähtud stereomeetriline kaugusmõõtja, mis küll tootmisse ei jõudnudki, ent potentsiaal oli kõikidel sellistel uuendustel nii vägev, et see andis pärast sõja lõppemist nii vene, kui ka ameerika spetsidele tööd veel mitmeks aastakümneks.
Nii et ilmselt õnneks, kuid Aadu jäi oma soovunelmatega vähemalt pool aastat hiljaks.
Mis Mäuschen -it (just nii sakslased seda kutsusid - hiireke, Maus on võitjate hilisem meelevaldne leiutis) ja E-100 puudutab, siis nende reaalne lahinguline väärtus on seniajani vaidluste objektiks, kuigi vaekauss kipub tavaliselt selliste monstroossete projektide kahjuks kalduma. Ent need eksisteerisid sellegipoolest reaalis, mistõttu päris unenägudeks lugeda ei saa.
Aga olgu see projekt kasvõi veidi unenäoline, ent siiski on tegu päris kurja riistapuuga, nii et ootan järge.
Urmas.
(kuulda on kätehõõrumist ja elevust saalis), seega on oodata huvitavaid reportaaze otse sündmuskohalt! Millise graafiku oled planeerinud tehnika lahinguküpseks vormimisele 
No et teaksin lugemiseks aega varuda ... 
