www.militaar.net

vk1 kirjutas:teemakauge inimesena ei oska muud teha kui küsida, millest on tehtud

Varusalv 200-250 €,
Kanderihm 100 €
Relvakott 200-300 €
Relvakohver 300-400 €

et sellised hinnad tulevad? kas neid kuidagi molekulhaaval kasvatatakse avakosmoses kaaluta olekus?

maksumaksjana võtab selline asi ikka pahviks küll

mu küsimus oli, et kuidas saab sako trg-42 hinnast ca. 800-1000 eur. moodustada kanderihm (pmst. ju auto turvavöö materjalist, maks 20 eur + 2 tillukest metallist kinnitusklambrit?), salv 250.- (1 salv keerulisem, kui terve tööriistakomplekt?)
relvakott 200-300.-, kohver 300-400.-

kui keegi lihtsalt ütleks, et see on hind mida sa maksad selle eest, et tehasest onu heale kliendile vajadusel koju külla tuleb ja jullad paika keerab, ehk siis hea teeninduse eest 24/7, siis saaks ma sellest veel aru... mingil moel....vist, kuid 25% relva hinnast200gr. metalljulla eest, kahe koti eest (mida saaks kodumaal toota?) ja ümbertehtud auto turvavöö eest

Kusjuures, Sako tehase hinnapoliitika midagi sellist on. Tikka varusalv on ka ju circa 60 euri kandis. Üle mõistuse kallis jah.

See M10 jättis muidu hea mulje, kui hinnanumber ära unustada ja lihtsalt seda käes hoida ja lasta. Sellele on ikka tõsiselt mõeldud, et parandada TRG niigi häid omadusi, ning teha seda võimalikult madalal astmel modulaarseks.

See "modulaarne" on selline sõna, mida seletatakse päris erinevalt ja kes kuidas sellest aru saab. Mina olen kohanud kahte peamist jutujoont. Üks on tõesti see, et "põllu peal" raudasid vahetada, millest ma saaksin aru, kui näiteks mingis välibaasis on põhilised varuosad ja kui relvaga midagi juhtub, siis saab kohe kohapeal, ilma tehase relvameistri abita, näiteks rauda vahetada või asendada mingit juppi teisega. Hoolduse mõistes on see hea.

Teisalt logistiline jalajälg. Toota on nii lihtsam, et on vähem unikaalseid elemente ja saab maksimaalselt samade artiklitega läbi ajada. Täpselt sama point on ka 5,56 ja 300 BLK juures - erineb ju sisuliselt vaid relvaraud (TRG puhul lisaks salv ja lukupea). Lihtsustab väljaõpet, kui baasrelv on sama. Ning kui hoida oma üksustes näiteks 308 ja 338 kaliibriga relvi, siis täpselt sama teema varuosade ja kulumaterjalidega - vähem kola, rohkem sisu.

Enda seisukohast võttes on igati kergem küll, kui näiteks omada 308 kaliibriga relva, millega teha väljaõpet ja arendada ennast, ning siis kui kaliiber piirama hakkab, on odavam ja lihtsam võimalus minna suurema kaliibrile edasi. JA seda ilma relva kuhugi rauavahetusse saatmata. Ses mõttes näen mida seda igati plussina, et relvaga tehnilise majandamise osa on rohkem lõppkasutaja käes ning on sisuliselt võimalik kõik elementaarsed tehnilised operatsioonid ise ära teha, koduste vahenditega kui nii öelda. Nüüd on küsimus vaid see, et kuidas seda serveerida - kas mingi übervariant otse põllul kaliibritega majandada (ja kanda kaasas lisaks vahetuskomplektile ka teist moonakogust), või näidata seda kui võimalust olla väiksema üksusega oma tehnilises hoolduses ja relvade ülesandepõhises kohendamises võimalikult iseseisev.

Relssidest saab mõneti aru küll, nende külge saab panna näiteks iPhone'i või joogitopsi hoidja (mõlemad asjad on Picatinny kinnitusega olemas, kusjuures). Tõsisemalt rääkides ikkagi nägemise parendamise seadmed, kas siis valgusvõimendid või termo. Laserpointer või laservalgusti. Sõltuvalt ülesandest neid vajadusi mõnikord tekib, ja siis on hea, kui on see võimalus olemas ja ruum selleks.

mu küsimus oli, et kuidas saab sako trg-42 hinnast ca. 800-1000 eur. moodustada kanderihm (pmst. ju auto turvavöö materjalist, maks 20 eur + 2 tillukest metallist kinnitusklambrit?), salv 250.- (1 salv keerulisem, kui terve tööriistakomplekt?)
relvakott 200-300.-, kohver 300-400.-

Eks see sõltub ka tehase hinnapoliitikast, kes ostab "kõik ühes komplekti", sellel pole vahet, millistest osadest koosneb summa ja kes ostab ühe püssi, see saaks võib-olla nende kallitest rihmadest-kottidest loobumise arvelt odavamalt? No pane ennast ostja nahka. Üldiselt ei ole just majandusuudistest kah kuulda, et snaipripüsside tootjad ülearu raha supleks, ju siis asjad tänase kasina tellimusmahu juures maksavadki nagu maksavad...

Relssidest saab mõneti aru küll, nende külge saab panna näiteks iPhone'i või joogitopsi hoidja (mõlemad asjad on Picatinny kinnitusega olemas, kusjuures). Tõsisemalt rääkides ikkagi nägemise parendamise seadmed, kas siis valgusvõimendid või termo. Laserpointer või laservalgusti. Sõltuvalt ülesandest neid vajadusi mõnikord tekib, ja siis on hea, kui on see võimalus olemas ja ruum selleks.

Lihtsalt elust enesest - digifotokaga, sh mobiili omaga on läbi optilise sihiku võimalik päris häid pilte saada, nt auto numbrid ja inimeste näod on selgelt loetavad, tulemus sai isegi parem kui päris juraka objektiiviga digipeegliga tehes (ilmselt on fotoka suurendus selliseks ülesandeks väiksevõitu).

Piltidel kujutatu kvaliteet sõltub kasutatavatest seadmetest ja olukorrast..

Medusa jutu jätkuks. Naised saunas rääkivat, et .338 laskevõimalustega on nii Soomes kui ka Eestis kitsad lood. Saab lasta küll, kuid mitte nii tihti kui tahetakse. Kas kaliibri väiksemaks vahetamine ei aitaks natuke treenimisvõimalusi avardada?

Leo paistab hindadega kursis olevat. Kui .308 ja .338 vahe on 4 euri, siis kas vintraua vahetuse võimalus ei tasu ära peale 1000 lasku? Kui palju laske peab 1 usin snaiper aastas tegema? Kui kaua pikendab selline kahe kaliibri kasutamine .338 raua kasutamises olevat aega?

Ps minu kommentaar paistab olevat Sako müügimehe sõnum, mille leiab kataloogist lk 7

http://cdn.sako.fi/sites/default/files/ ... E_2015.pdf

See ei ole nii lihtne, et teeme trenni millegi väiksemaga.
Harjutada tuleb selle relvaga, millega sõda peetakse ja selle moonaga, millega peetakse.

Trumm, räägid seda tõsiselt? Miks lendurid peavad teatud tunnid aastas simul sõitma? Miks üleüldse kasutatakse simulaatoreid väljaõppes?

Normaalne on lasta nii, et see 1000-pdr vahe tuleb paari aastaga täis. Modulaarsuse lahenduse korral on ju tegu sisuliselt sama relvaga?

Trumm, räägid seda tõsiselt? Miks lendurid peavad teatud tunnid aastas simul sõitma? Miks üleüldse kasutatakse simulaatoreid väljaõppes?

Lendurite simulaatorid ei puutu laskeharjutuste teemal üldse asjasse.
Aga miks me ei tee Sergei või ütleme 90 mm TT kahuri lahinglaskmist alakaliibriga (AK-4)? On ju sama asi, lihtsalt tõin seepärast, et vahed oleks märgatavad.
Toome sihtmärgid nt 1 km pealt 300 m peale ja las paugutavad, ühe DOSi padrunitega saaks päev läbi harjutada nt meeskonna koostööd või liikumist.
Kui me räägime täpsuslaskuritest, kelle efektiivne laskekaugus ei ületa tavaliselt 500 m ja kes lasevad tavaliselt 300 m tiirus, pole võib-olla vahet tõesti.
Kui sa räägid 1+ km meestest, siis ainuüksi moona vahetamine mõjutab lasketulemust niipalju, et tulemuseks on möödalask. Seal lihtsalt ei tule eriti kõne alla see, et paneme SN püssi peale mingi tehnikavidina, mis võimaldab kasutada 7,62x51 täpsusmoona, harjutame sellega, teeme vahest ka pauku "pärismoonaga" ja hoiame seda pärismoona kuskil "igaks juhuks". Ja kui püss kulub sedasi 10a läbi, siis tuleb kaitseministeeriumil võtta tagataskust rahakott ning osta 10 a takka uued püssid, mitte tarida siia mingit poolkõlbmatut sodi.

Teine küsimus, et mida me harjutaks? Kui me harjutaks positsioonide hõivamist või avastatud positsiooni ründamise tõrjumist, kus reaalselt ei lasta, siis seda võib ju põhimõtteliselt teha ka harjavarrega (iseasi, mis osalised sellest arvaks). Laskeasendeid? Hingamist? Kui aga me räägime lasketehnika peenlihvist (millele tegelikult ju SN padrunid kuluvadki), kuidas saada auk 10 cm ringi asemel 5 cm sisse, siis seal ei saa sama lihtsalt midagi asendada, ratsida või vahetada, seda on vältimatu teha ühe ja sama püssiga (kasvõi seepärast, et laskur hakkaks arvestama nt relva kulumisega kaasnevat) ja sama moonaga.

Trumm, kordamine on tarkuse ema. Selleks, et vältida kogu aeg täie rauaga andmist, on tootjad mõelnud alakaliibritele. Täie rauaga andmine kulutab nii relva kui ka rahakotti. Mida rohkem treenida, seda kiiremini tasub alakaliibitamine ära. Kui trenni ei viitsi teha, siis ei tasu ära. See väljendub otse Sinu lasketulemustes. Eraisikust laskmishuvilisel jõuab see teadmine väga kiiresti kohale. Suurriikidel jõuab ka kohale, et lihtsam on pilootide oskusi lihvida simulaatoritel, kui hoida lennukeid õhus.

Alakaliiber g-3-le http://www.gunsmithshoppe.com/lstid-46872

Alakaliiber Cz-le https://www.czub.cz/en/catalog/79-pisto ... DET_2.aspx

Alakaliibrid Sigidele http://tlk.ee/et/catalog/erikaliibri-adapterid-sigsauer

Kui tahad päris kuivalt teha oma kontoris või kodus, siis saad sellised vidinad ka osta.

http://www.nextleveltraining.com

Medusa kirjutas:Normaalne on lasta nii, et see 1000-pdr vahe tuleb paari aastaga täis. Modulaarsuse lahenduse korral on ju tegu sisuliselt sama relvaga?

Kui .338-ga teha suve- ning talvelaager, hoida oma märkmetel korralikult silm peal, siis peaks laskur suutma ülejäänud aasta .308-ga oma vormi elementaarselt säilitada. Loomulikult jahib entusiastidest juhtgrupp järjekordset 100 m oma laskerekordis, kuid mõelgem ikka keskmisele mehele püssi taga.

Sa ei lugenud vist mõttega - küsimus on, MIDA sa treenid või mis on tegevuse eesmärk?
Üldist laskeoskust võib mõistagi arendada suvalise automaadiga.
Nii nagu saab Kusti sihtimist edukalt drillida 9 mm alakaliibriga.
Kontaktdrille saab edukalt ka puupüssiga harjutada.
Millise treeningu jaoks konkreetselt oleks see vahetatav raud ja odavam pauk head?
Võib-olla pole ma viitsinud piisavalt uurida ja ei valda nii hästi teemat, et sellest aru ise saada.
Ja kas isik, kes nt on edukalt sooritanud Eestis snaiprieksami, vajab jämelihvi või peenlihvi?
Võib-olla on lahenduseks see, et kui idanaaber panustab oluliselt snaipriasjandusele ja ostab enda üksustele läänest raha lugemata tipprelvastust/moona, on vajalik osta väljaspoole missiooniüksusi rohkem korralikku relvastust ja moona ja sellega tehniline probleem lahendada? SN asjandus ongi üks kallimaid jalaväe erialasid.

Kapten Trumm kirjutas:Sa ei lugenud vist mõttega - küsimus on, MIDA sa treenid?
Üldist laskeoskust võib mõistagi arendada suvalise automaadiga.
Kontaktdrille saab edukalt ka puupüssiga harjutada.
Millise treeningu jaoks konkreetselt oleks see vahetatav raud ja odavam pauk head?
Ja kas isik, kes nt on edukalt sooritanud Eestis snaiprieksami, vajab jämelihvi või peenlihvi?

Mis asi see jäme- ja peenlihv on, sest Eesti laskekirjanduses ei ole selliste väljenditega kokku puutunud?

Soome snaiprikäsiraamatus defineeritakse efektiivne laskekaugus läbi 30 cm sihtmärgi tabamise. TKIV 2000 ehk TRG-42 ehk .338 puhul on see distants 1000 m. 100 m kaugusel on see 3 cm. Isegi Galili täpsuspüssiga saab selle tiirus kätte ehk mitte midagi erilist. Kui Sa enamus aasta ajad seda natuke üle MOA täppi taga .308-ga ja siis harjutad .338-ga peale, ei peaks Sa olema ajukirurg. .308 puhul jõuab hajumine lihtsalt väksemal distantsil kätte. TKIV 85 puhul efektiivne laskekaugus nt 600 m.

Rikas on see, kel on hunnikutes hõbedat, mitte see, kel on paar ideaalset briljanti. Eesti täpsuslaskurid ja snaiprid ei vaja pärast kursuse läbimist ei jäme- ega peenlihvi, vaid regulaarset tolmust puhastamist. Palju taskukohaseid keskpäraseid annab märksa parema tulemuse, kui mõned kallilt saadud vägahead. Kas sa, Trumm, mitte suurtükinduses ise sarnast seisukohta ei pooldanud? Kui meestel saab taset hoida odavamalt, siis pole mõtet teha seda kallilt. Taset piiramatult parandada pole mõtet.

Madis22, kui valitud tahavd oma taset parandada, siis peaks seda ka igati soodustama. Need vähesed uute kaugusrekordite jahtijad on vedurid, kes oma käitumisega motiveerivad taganttulijaid. Reservarmee käigushoidmise tsükkel ei soodusta keskmisest reservistist võrdväärse laskuri kasvatamist meesveduritele, kes on täiesti omaette klass. Hästi tulistavad!