www.militaar.net

Peterburi maantee Tallinna lähedal on tõesti problemaatiline külgmiiinide kasutamiseks - aga vana pioneeride tõde: kui kuidagi ei saa, nii kuidagi ikka saa - tasub meeles pidada.

Lisaks sellel teel on häid sildu ja teetruupe õhku lasta.

Selle magistraali jaoks peab olema ka tankitõrjerakette (mingil määral on ka).

Neid külgmiine ja igasuguseid IEDsid tasub kasutada Eesti riigikaitses laialdaselt.

-----

Aga teemaks on see "külm ja nälg". See on ikka tõsine probleem. Ühe nädalaga kurnab sissi ära kui ei saa sooja sööki ja jooki ning peab külma käes magama. Riidet lähevad ka niiskeks ja peaks saama kuivatada - lõket aga ei tohi teha.

See termokilega telk töötab üllatavalt hästi, ei maksa peaaegu mitte midagi ja on kerge kaasas tassida. Viimaks katsetasin kolmandat prototüüpi Kaukasuse mägedes.

vahepeal käis läbi suusateema, meie üksuses on suusad olemas, jah, on puust ja neid tuleb tõrvata, kuid niikaua kuni uusi pole, niikaua kasutame vanu, sest talvel eriti sumbata ei ole sissil küll energiasäästlik viis.

Kas kellegil on olemas isiklikke kogemusi pikemaajalisest sissimisest a "kaks nädalat metsas". Ma ei pea silmas jaotelgis olesklemist vaid "päris sissimist", kus tuleb magada kuuse all ja juua laukavett. Millised on tähelepanekud (mentaalsed ja füüsilised)?

Tere toon näited oma kogemusest.
Mai.1998 Hamina

10 päevane planeeritud üksuse hajutatud tegevuse harjutus. Toitlustamine kuivmoonaga. Kuu: mai, aasta: 1998. Ilmastik: ilm selge või vahelduva pilvisusega, päeval +12 kuni +15, öösel +2 kuni +4 kohati -1. Seoses kuivmoona tarbimisega ja liikumisega oli veetarve suur, hindasin uriini värvuse järgi ja kui palju ma olin võimeline vett korraga ära tarbima. Planeeritud, hajutatud ja kanistritega peidikutesse pandud veest piisas ainult minimaalseks veetabimiseks, seega kasutasime ka loodusliku vett, mida keetsime ja jahutasime. Esimene 3 ööd ööbisime ringkaitses magamiskottides ja telkmantli all. 9 mehelise jao sisstelgi panime peidukusse koos ahjuga.
Esimene 3 päeva: füüsiline suutlikus kõrge, hea meeleolu ja normaalne stresstaluvus.
4 päev: võitlejatel toimus järsk meelolu langus (see oli individuaalne), suhetes jaokaaslastega hakkas omavahel tekkima närvilisus, nääklused ja vajalikke tegevusi hakti tegema lohakamalt.
Füüsiline olek: kurk oli kuiv, kare ja valus, silmad kergelt paistes ja punased ning tunne oli et, käenahk on kuiv ning, et sõrmeotsad on kergelt krobelised ja valusad. Võimalusel soovisime kogu aeg magada ja olla päikese käes soojas.

Peale 4 päeva saime RÜ-t käsu lõpetada eksperiment a`la "ranger". Rajasime klassikalise tugikoha koos haakide, julgestmise ja tugikoha teenistusega. Paigaldasime telgi ja kütsime ahju ning kuivatasime niiskunud riideid. Vee tarbimine toimus edaspidi jägnevalt: ahjuvalve hoidis kogu aeg soojas 1-2 katelokki (trangiat) sooja ja magusa teega. Mehed kes, tulid julgestamast, varitsusest või läksid tugikohast välja olid kohustatud kõigepealt jooma midagi sooja. Mäletan, et viskasin ahju kõik joogivett maitsestavad energia pulbrid, mis olid kuivtoidu pakis kaasas, sama tegid enamus kaaslasi. Sest tuntava kulutatud energia kompensatsioon asemel tekitasid need hoopis janutunnet. Vett tarbisme ainult puhtalt võis siis teena, korra sussitasime vaarikavartest ka mingit tõmmist, mida jõime ilma suhkruta. Loodusliku vett keetsime ja tegime teeks. Ööbimine ja ka viibimne köetavas ning soojas telgis parandas enestunnet, telgis kuivatasid ja parandasid riided, kaaslased hakkasid üksteisega paremini jälle läbi saama. Hoolmata tihedast graafikust õnnestus ennast soojas telgis ka välja puhata.

Kokkuvõttes kinnitan köetava sissitelgi vajalikkust vähemalt 10 kuu jooksul meie kliimas.
1.Temperatuuride kontrastid päeval ja öösel mõjutavad füüsilist võimekust, stressitaluvust ja enesetunnet. Ööbimine köetavas telgis ka maikuus ja juunis võimaldab vähendada temperatuuride kontrasti, kuivatada riideid ning sõjaolukorras hoida ka haavatud soojas
2.Joogivee puudus või vale kasutamine mõjutab suutlikust. Kui teil on kasutada mingi kogus puhast joogiveet, siis seda ei tohi solkida. Loodusliku vett tuleb võimalusel keeta ja seda võib maitsestada erinevate ainetega või keeta teed või kohvi.
3.Riiete kuivatamine on küsitav, higiniisked või kastesed ja ka mustad riided mõjuvad halvasti enesetundele. Ainuke võimalus on riideid kuivatada köetavas telgis.
4.Tervis, kui olete vanuses kuni -30 võite endaga ekperimenteerida ja magada, kas või lumes kui teie varustus seda kannatab. Vanuses 30+ hakkavad paari öö pärast peale õues magamist külmast ja niiskusest tulevad tervisehädad tundma andma, eelkõige seljavalud, liigesed köha, nohu jms. Köetavas telgis soojas olemine aitab seda vältida.

Isiklikult arvan, et kui minna esmaspäeval metsa TOP 10 varustusega ja viibida seal reedeni ning, siis naasta kasarmusse või tunduda muidugi naljakas, miks mõned teo kombel oma kodu seljakoti külge kinnitatuna kaasas kannavad ja seal sees öösel ahju kütavad.

Tänud Heigole hea sissiloo eest.

Köetav telk on muidugi suurepärane asi rahuajal - aga sõjaajal see ahju kütmine reedab sisside asukoha välja.

Veelgi soovitan, et sissid magaksid selles termokilega telgis ja ka keedaksid selle telgi sees endale sooja sööki ning jooki. Kui sissi saa sooja sööki ja sooja jooki ning heas magamiskotis magada selles külmas termokilega telgis, nii kuidagi tuleb toime. Sissid pole pidevalt oma laagris vaid ka liiguvad ringi, aitab ka püsida soojana.

Lõpmatuseni nii ikka ei saa. Peaks olema juba rahuajal valmis ehitatud punkrid ja peidikud. Talusid Eestis muidugi on, aga jälle tuleb sõjaolukorras häda, et vaenlane leiab sissid üles.

Heigo tõstis üles ka selle elutähtsa asja - peab olema piisavalt vett tarbida. Mul on endal väga kurb kogemus sellest kuidas elu on p:ses kui pole piisavalt vett tarbida ja peab aga rügama edasi raske koormusega. Keegi ei tahaks palju vett kaasas tassida, siss on niigi nagu ülekoormatud kaamel. Aga kuidagi on vaja lahendada see vesiprobleem.

Ka minu poolt Heigole suur aitäh oma kogemuse jagamise eest. Sõjategevuse tingimustes oleks sissiüksuste varustamine toidu ja joogiveega tõeline väljakutse. Kui teiselt poolt rinnet üle Laadoga logistikakolonnid tulevad, siis on muidugi teine asi

Ühelt poolt meeste väsimine ja teiselt poolt geograafilised piirangud (talvel lehed maas, metsamassiive vähe jne) sissilaagrite sisseseadmisel viivad vähemalt minu mõtted tõdemuseni, et Eesti võitlejatele tuleb alates väikeüksustest kätte anda relvad, mis tekitavad vastasele lühikese aja jooksul kaotusi, mida ta ei suuda pikemalt taluda. Külgmiinidega läheb see tegevus liiga pikaks ja meie mehed tulevad enne metsast välja, kui vastane on koju läinud.

kaur3 kirjutas:Külgmiinidega läheb see tegevus liiga pikaks ja meie mehed tulevad enne metsast välja, kui vastane on koju läinud.

Ma olen veendunud, et nimelt need külgmiinid on võidu võti.

Esiteks nendega tekitatakse kaotusi vaenlase lahingüksustele mis püüavad võimalikult kiiresti sõita Tallinnani. See aeglustab vaenlase edenemist ja ta raiskab oma laskemoona ja kütust.

Järgmises faasis nende külgmiinidega varitsustes hävitatakse vaenlase logistika nii, et Tallinnat ümberpiirava vaenlaseni ei jõua tilkagi kütust, ei laskemoona, ega ka toitu.

Kui vaenlase eest on hävitatud kõik tanklad jms. nii ta ei saa ka varastatud kütust.

Selge!

Ma olen veendunud, et nimelt need külgmiinid on võidu võti.

Juhani, ma ei ole Sinuga nõus.

Kui Sa kirjutaksid näiteks: Ma olen veendunud, et nimelt need külgmiinid on ÜKS meie edu VÕTMETEST", siis oleksin ma nõus

terv
o

Siit tuleb ikka pöörduda klassikute poole-Alfred Käärmani raamat ütleb ju ära, et sissil peavad olema oma varustuse hoiukohad ja puhkekohad. Muidu on siss nagu koormahobune ja kergesti tabatav. Võib ju ka liikuda 100-130 liitrise seljakotiga. Aga kes ja kaugele jõuab sellega liikuda? Soome sissiüksustele tehti eraldi varustuse hoiukohti ja neid tehti juurde teiste poolt, kes said ülesande sissiüksustele neid teha.

Putkineni miinimajandus on õige teema, kuid seda ei saa põhiliseks pidada. Miinid mõjuvad muidugi piisavalt, kui neid igalepoole topitakse. Oma küsimus on ka miinide valikus. Sest siis saab hukka hulgaliselt tsiviilisikuid, kes ennast varjavad. Kindel on ka see, et Hillarti räägitud meditsiini temaatika kerkib eriti valusalt üles. See mõjub moraalile, kui ümberringi on vigastatud ja nende eest peab hoolt kandma nii palju kui oskab.

Mina peaks põhiliseks võidu võtmeks usku ja veendumust oma õiguses ning sellega seoses, vastupanu iga hinna eest. Lisaks väljaõpitud ja treenitud inimesed, rahuajal läbitöötatud tegevuskavad ja tagavarad. Kui vastasel on teada, et riigis on piisavalt inimesi, kellel on midagi kaotada ja kes kindasti asuvad vastu tegutsema siis paneb see mõtlema tugevalt. Siit tuleb välja ka reservarmee tugevus võimalikult palju väljaõppega inimesi välja koolitada.

Käärmanni raamatut peab tsiteerima veel mitmeid kordi. Arvestada tuleb ka veel sellega, et täiemahulise konflikti korral saab üsna kiirelt otsa söök ja palju neid reaalselt kriisiolukorras ennast ülevalpidada suutvaid talusid on? Juurde, on raske uskuda, et piisavas mahus tuleb. Suur osa inimesi on harjunud sellega, et toitu saab igapäevaselt poest. Mis oli põhiline idee 40 ja 49 aasta küüditamistel? Kaotada toetuspind rahva hulgas ja varude täiendamise kohad. Need, kust midagi saada on langevad ka vastase rünnaku alla mingi aja jooksul kindlasti. Mõelge ka sellele, et päris paljud maakohad on täiesti tühjenenud ja sealt ei ole mingit varustust/toitu enam saada. Sõjaline konflikt viib rahva veelgi rohkem liikuma ja kindel on, et tekivad omaette rüüstajate grupid. Kui ikka midagi maalt saada pole siis on raske sissida. Arvestage toidu kogust, mida on ühel inimesel vaja nädalaks ajaks? Muidugi saab loodusest palju, kuid teatud piirideni. Millega söödetakse 5-10 mehelised grupid?

Kindel on see, et vastu tuleb hakata.

Miinidest veel:

1. Külgmiin + raadio teel distantslõhkeseade tähendab, et miin aktiveeritakse sissi poolt nii, et see tekitab kaotusi vaenlasele - mitte tsiviilisikutele.

2. Suundkildmiin + distantslõhkeseade samuti.

3. Jalaväevastased IED:t vms. paigaldatakse kaitsma sisside laagrit või aeglustama sisse jälitavaid vaenlasi. Neid pole mõeldud toppida igale poole tootma kaotusi tsiviilisikutele.

ruger kirjutas: Arvestage toidu kogust, mida on ühel inimesel vaja nädalaks ajaks? Muidugi saab loodusest palju, kuid teatud piirideni. Millega söödetakse 5-10 mehelised grupid?

10 meheline grupp vajab nädalas u. 30kg kuivaineid, 12kg kuivikleiba ja küpsiseid, 18kg liha ja kala konserve ning 7kg maiustusi (so. 3000 kcal inimese kohta päevas). Lisaks puu- ja juurviljatooteid, mis toitu natukenegi mitmekesistaksid, teed, kohvi, joogipulberid. Kui aga toit koosneb nö. "märgadest" konservidest nagu chilli con carne, makaroniroog hakklihaga, juurviljahautis kartulitega jms., siis võib toiduvaru kaalu külmalt kahekordistada. Viimased aga külmuvad talvel läbi ning nende üles sulatamine võtab aega.

Raske aru saada, et vesi (selle puudus) võiks olla probleemiks - aga selle peale on vaja mõelda.

Eestis põhimõtteliselt on igal pool vett olemas - aga kui on sõda ja vaenlased otsivad sisse üles, nii polegi tagatud vee ohutu kättesaamine.

Mina arvasin, et Kaukasuse mägedest ikka on leida vett, mida saaks tarbida - aga selle ma arvasin valesti. Igast kohast polegi vett leida sellest sõltumata, et nendest mägedest saavad alguse jõed milles üldiselt on vet täitsa olemas - üldiselt jah. Aga vahepeal vet pole ja jõed on praktiliselt kuivad.

Ka see vesiasi on vaja korda teha juba rahuajal - nagu peidikud ja punkrid.

Kuivtoidu pakist 1998 Soomes teatan nii palju, et 75% selles olid kuivained (pudrud jne+kuivikleib) ülejäänud olid 2 konservi ja midagi magusat ning pulbrilised kakao, kohvi ja teepakid ning taskurätikud ja tikud. Toidupakke oli 3 eri sorti, sisu eirines ainult konservide tüübi poolest, ainult ühes pakis oli esindatud lihakonserv ülejäänutel oli miski pasteet.
Ehk kuivtoidu paki ülesehitus sundis meid toiduvalmistamiseks kasutama vette ja seega seda ka tarbima.

Soome pakkides on tihtipeale ka mingi supkonservi - aga ka sellesse on vaja vett juurde lisada.