www.militaar.net

kindlasti on väheteadlik tollitöötaja hirmas tuhinas et proovida kas on deaktiveeritud granaat või ei ole

k2sna kirjutas:Tere
Selline omamoodi loll küsimus, et kas sportpüssi omamiseks on vaja ka luba?

Jah spordipüssi jaoks on relvaluba vaja. Ja ka püstoli jaoks.

Ei hakanud uut teemat tegema, aga sain täna postimajast üllatuse osaliseks.
Uus hinnakiri. Kui ennem sain kiivri ära saadetud 33kr-ga, siis täna läks 51-ga.

Loodame ,et siis töölistele palka ka juurde pannakse.

http://www.post.ee/?id=5452

Lihula kaitseliitlast ja kirikuõpetajat ähvardab kriminaalkaristus relvakogu eest. Vaevalt keegi peale pooletoobiste DELFI ja ajalehtede kommentaatorite võtab tõsiselt seda, et neid relvi koguti kuritegelikul eesmärgil(osalt tegu ajalooliste relvadega) Kaido Saak on pigem jäänud silma oma meelsuse poolest, oli ju tema ka osaline Lihula mälestussamba "saagas". Nii et? Ehkki tegu on JOKK ettevõtmisega - juriidiliselt on kõik korrektne.
Vahelduseks võiksime ka meie meelde tuletada relvaseadust ja eriti noorematele foorumlastele ja muudele asjaosalistele meelespidamiseks rääkida: milliseid lube ja kuskohast taotleda jahirelvade või sõjarelvade kogumiseks. Millised on deaktiveerimise nõuded? Kas Põhjasõja-aegne muskett peab olema deaktiveertiud( see oleks juba muinsuseseme rikkumine)?

http://wlex.lc.ee/list/RelvS.htm siin kõik ilusti kirjas

Relvaseaduses ei leidnud ma sõnakestki ajalooliste tulirelvade kohta. Nii et - Plettenbergi aegne kahur, XVII sajandi püstol, XIX sajandi alguse meistri poolt valmistatud jahipüss? Võrdselt ohtlik uusimate tulirelvadega? Deaktiveerimine oleks muinsuseseme rikkumine. Deaktiveerimata jätmine aga kuritegu.

Üldiselt seadus seaduseks, kuid keegi kes on deaktiveerimise protsessi läbinud võiks seda punkt punkti haaval kirjeldada nagu. Alustada võiks sellest, et mis hakkab toimuma kui relvaloata isik läheb oma läbiroostetanud vindivrakiga politseisse ja tahab seda nagu ametlikult endale jätta.
Ja kust leida neid volitatud deaktiviseerimisloaga isikuid?

Ülekohtuste ja ebainimlike kohtupidajate kohta ütles vanarahvas meie kandis - mis teab siga seadustest või koer kohtukirjadest.

relvaseadus, § 2. Seaduse kohaldamisala, lõige 2 (Käesolevat seadust ei kohaldata:enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona

§-des 19 ja 20
(4) Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on:

1) gaasipüstoli- ja -revolvripadrun, mis sisaldab närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet
2) soomustläbiv laskemoon
3) lõhke-laskemoon
4) süüte-laskemoon
5) õõnsaotsalise kuuliga püstoli- ja revolvripadrun;
6) eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon.

see, mis boldis kirjutasin, tekitab kahtlusi. miks ei peaks SAAMA tulistada, kui kaliiber sobib?

hmm...musta püssirohuga seega võib kärtsutada? kas samas pole ka must püssikas tiba keelatud?

püssirohtu võib relvaloa omanik omada iga tulirelva kohta kuni 1 kg, kuid kokku mitte rohkem kui 5 kg!

OI-OI-OI!!!
Kriminaalne lugu.
Kangesti värskelt, ja seega ka väga valusalt, on veel meeles, kui ma tunduvalt väiksema hulga kaugest ajaloost pärit samalaadsete nn. tapariistade eest 10 000 EEK trahvi ja kogu terariistade pundi konfiskeerimise ning hävitamise välja teenisin.
"Inimesed, olge valvsad!" Ja tundke Eesti Vabariigi kehtivat karistusseadustikku.

Hmm,miks ta kriminaalne on,kas eestis ei tohi siis tääke müüa?Minul peaks see üksköik olema ,sest pole eesti kodanik ja Saksamaa on selle suhtes leebem,aga eks need kes tellivad need peaks teadma mis teevad ja mis seadused neil kehtivad.

Ei, noh, sinul muidugi kama kõik. Saad lihtsalt raha kätte ja asi sirge, kuid see mees kes Eestist neid kergeusklikult ostma hakkab, võib pahaaimamatult suurde jamasse sattuda.
Mina näed alles hiljaaegu sattusin. Kangeste valusad vermed veel tagumendil. Seepärast kiunungi. Kokku hävisin oma 30 tuhandega. Ja ma pole mitte miljonää-ääride killast poiss.
Seega, kui sa juba küsisid. Eestis ei või jah, vastavalt seadusele, tääke-mõõku müüa ega osta. Seda küll tehakse suisa avalikult, kuid, kui kellelgi tekib vajadus küsimus üles tõsta, siis võib asja kuni rootsi kardinateni välja viia. Teoreetiliselt muidugi.
Praktikaga aga puutusin suisa isiklikult kokku. Hää, et niigi läts.

Minu meelest oli selle RK lahendi peamine probleem siiski tollieeskirjade rikkumine mille eest trahv määrati (kui räägime ikka ühest ja samast asjast). Reaalselt on väga raske määrata karistust selle eest, et keegi kodanik X saatis kodanikule Y postiga täägi. Halvimal juhul tääk lihtsalt konfiskeeritakse. See kõik kehtib muidugi vaid juhul kui Y täägi tellimist ise omaks ei võta kui teadlikku seduskuulmatut tegevust .