TUVASTADA tükk tehnikat
See joonis on pärit ajakirjast "Modelist Konstruktor" 1981/9 ja roomikulüli graafika kujutab endast väljavõtet umbkaudu 1933 a. T-26 manuaalist. Kuid sama ajakirja 1999/5 numbris on samuti artikkel T-26 kohta, kus on ära toodud koonilise torniga masina joonised (kui neid muidugi nii võib nimetada), mis on pärit 1939 a. manuaalist ning ka hilisemat tüüpi roomikulüli graafika. Muidugi mingit tohutut erinevust ei ole - lüli laius ja samm on samad, kuid kujus on siiski väikesed erinevused.
Iseasi muidugi, kas ma oma postingus ka õige diagnoosi panin, et "hiline" - võisin muidugi ka eksida, tegemist on siiski üsnagi roostetanud asjandusega, mis ei ole pildil veel täielikult puhastatud, samuti ei ole kaadreid erinevate nurkade alt.
Iseasi muidugi, kas ma oma postingus ka õige diagnoosi panin, et "hiline" - võisin muidugi ka eksida, tegemist on siiski üsnagi roostetanud asjandusega, mis ei ole pildil veel täielikult puhastatud, samuti ei ole kaadreid erinevate nurkade alt.
No kui kahtlused vaevavad, siis tasuks heita pilk üle lahe: http://www.andreaslarka.net/ps164032/ps164032.html , eriti just sellele pildile: http://www.andreaslarka.net/ps164032/16403226.jpg ja võrrelda nende roostetanud asjandustega, usun et siis kaovad ka viimased kahtluseriismed 

täiesti õige arvamus, traktori veoratas, arvatavalt Stalinets tüüpi traktori oma, võrdlemise mõttes panin ühe pildi üles: http://pilt.ee/photo/539891/12193684/
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
odot.., kui õige täpsustaks veidi? Et missuguste "kolakatega" need NLiidus toodetud masinad õige ringi uitasid?
Siin on täiesti õigesti märgitud, et tegu on T-34 või selle baasil toodetud liikursuurtüki roomikuga, T-34/76 (arutu hulk erinevaid modifikatsioone, erinevatel ajahetkedel võis erinevate tehaste toodang detailides päris tugevalt lahkneda), T-34/85 (samuti päris palju "alaliike").
Liikursuurtükid T-34 baasil:
SU-122
SU-85
SU-100
Need kõik olid tootmises, lisaks tehti vähesel määral ka vedukeid pihtasaanud tehnika evakueerimiseks: T-34T, üks selline on Lagedi muuseumis täiesti töökorras.
Ja kõik need masinad liikusid sarnaste roomikute peal, millede pildid ugandiklubi postitas, ülejäänud tankidel/liikursuurtükkidel oli hoopis teistsugune käiguosa ja roomik
Siin on täiesti õigesti märgitud, et tegu on T-34 või selle baasil toodetud liikursuurtüki roomikuga, T-34/76 (arutu hulk erinevaid modifikatsioone, erinevatel ajahetkedel võis erinevate tehaste toodang detailides päris tugevalt lahkneda), T-34/85 (samuti päris palju "alaliike").
Liikursuurtükid T-34 baasil:
SU-122
SU-85
SU-100
Need kõik olid tootmises, lisaks tehti vähesel määral ka vedukeid pihtasaanud tehnika evakueerimiseks: T-34T, üks selline on Lagedi muuseumis täiesti töökorras.
Ja kõik need masinad liikusid sarnaste roomikute peal, millede pildid ugandiklubi postitas, ülejäänud tankidel/liikursuurtükkidel oli hoopis teistsugune käiguosa ja roomik
Tsiteerin:
Traktoritel ja tankidel on küll üldjoontes sarnane veermik, kuid mõeldud on nad täiesti erinevate ülesannete täitmiseks, mistõttu projekteeritakse nad juba erinevalt. Kuigi on fakt, et tankide sünni algusaegadel kopeeriti käiguosa tihti traktorilt. Hiljem asjalood siiski muutusid.
Roomiktraktoril on eesmärgiks reeglina suure veojõu saavutamine, kiirused on üsna väikesed, mistõttu võivad veoratta hambad olla suhteliselt madalad, tiheda asetusega ja ka üherealised - järske pöördeid tehakse madalate kiiruste juures, samuti on tavaliselt piisavalt aega roomiku õigeaegseks pingutamiseks.
Tankide juures on lood hoopis teised - tankid on ette nähtud ekstreemsetes tingimustes toimetamiseks, seal ei ole tihtipeale aega õigel ajal tehn. hoolet teha, järelikult ei tohi roomik väikese venimise korral hakata kohe maha tulema. Kiirused on projekteeritud samuti nii maksimaalsed, kui konkreetse masina soomuse kaal ja mootori võimsus lubavad, jõuülekanne peab võimaldama töötamist ka võimete piiril, mistõttu leiab üherealisi vedavaid tähikuid ainult kergete tankide juurest, keskmistel ja raskematel tankidel on tähikud tavaliselt kaherealised, erandiks võivad olla teist tüüpi hambumisega veermikud.
Kui nüüd vaadata pildil olevat tähikut, siis on ju ikka paras ront küll? Suhteliselt massiivne, järelikult mõeldud suure jõumomendi ülekandmiseks väikese kiiruse juures, hambad on madalad ja tihedad, jälle jõumomendi asi - korraga on hambumises paljud lülid, moment jaotub ühtlaselt.
Olen oma varasema postingus oleva pildi osanud "ära kaotada", püüan viga parandada: http://www.pilt.ee/photo/553586/13070975/
Hmm..., no saab ikka küll kindel olla, ainult et tuleb veidi teoorias sonkidaSemos kirjutas:Siis, kui seal lähedal ei ole mingeid asulaid siis see oli sinna viidud!
Ja ei saa 100% kindel olla et see oli traktori oma. Ma mõtlen et, samad jublakad võivad olla ka tankidel!

Roomiktraktoril on eesmärgiks reeglina suure veojõu saavutamine, kiirused on üsna väikesed, mistõttu võivad veoratta hambad olla suhteliselt madalad, tiheda asetusega ja ka üherealised - järske pöördeid tehakse madalate kiiruste juures, samuti on tavaliselt piisavalt aega roomiku õigeaegseks pingutamiseks.
Tankide juures on lood hoopis teised - tankid on ette nähtud ekstreemsetes tingimustes toimetamiseks, seal ei ole tihtipeale aega õigel ajal tehn. hoolet teha, järelikult ei tohi roomik väikese venimise korral hakata kohe maha tulema. Kiirused on projekteeritud samuti nii maksimaalsed, kui konkreetse masina soomuse kaal ja mootori võimsus lubavad, jõuülekanne peab võimaldama töötamist ka võimete piiril, mistõttu leiab üherealisi vedavaid tähikuid ainult kergete tankide juurest, keskmistel ja raskematel tankidel on tähikud tavaliselt kaherealised, erandiks võivad olla teist tüüpi hambumisega veermikud.
Kui nüüd vaadata pildil olevat tähikut, siis on ju ikka paras ront küll? Suhteliselt massiivne, järelikult mõeldud suure jõumomendi ülekandmiseks väikese kiiruse juures, hambad on madalad ja tihedad, jälle jõumomendi asi - korraga on hambumises paljud lülid, moment jaotub ühtlaselt.
Olen oma varasema postingus oleva pildi osanud "ära kaotada", püüan viga parandada: http://www.pilt.ee/photo/553586/13070975/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline