www.militaar.net

See joonis on pärit ajakirjast "Modelist Konstruktor" 1981/9 ja roomikulüli graafika kujutab endast väljavõtet umbkaudu 1933 a. T-26 manuaalist. Kuid sama ajakirja 1999/5 numbris on samuti artikkel T-26 kohta, kus on ära toodud koonilise torniga masina joonised (kui neid muidugi nii võib nimetada), mis on pärit 1939 a. manuaalist ning ka hilisemat tüüpi roomikulüli graafika. Muidugi mingit tohutut erinevust ei ole - lüli laius ja samm on samad, kuid kujus on siiski väikesed erinevused.
Iseasi muidugi, kas ma oma postingus ka õige diagnoosi panin, et "hiline" - võisin muidugi ka eksida, tegemist on siiski üsnagi roostetanud asjandusega, mis ei ole pildil veel täielikult puhastatud, samuti ei ole kaadreid erinevate nurkade alt.

Mis neisse roomikulülidesse pildil ja joonisel puutub, siis neis on väike erinevus lülide ühenduskohtades... mis roomikutega tegemist, ei oska aga pakkuda.

No kui kahtlused vaevavad, siis tasuks heita pilk üle lahe: http://www.andreaslarka.net/ps164032/ps164032.html , eriti just sellele pildile: http://www.andreaslarka.net/ps164032/16403226.jpg ja võrrelda nende roostetanud asjandustega, usun et siis kaovad ka viimased kahtluseriismed

täiesti õige arvamus, traktori veoratas, arvatavalt Stalinets tüüpi traktori oma, võrdlemise mõttes panin ühe pildi üles: http://pilt.ee/photo/539891/12193684/

Sõltub mis kohas on leidud või täpsemini, kui kaugel selles jublakast asub mingi, mingi asula, kus inimesed möllavad või möllasid n: Vana Kolhoos

Võib ka САУ-100-ja oma olla!

САУ-100 oligi tehtud T-34 baasil , siin erinevad roomikud mida kasutas T-34

Auvere asub sellest kohast umbes 8km. Aga mis 60.ndatel selles kohas asus,sellest ma ei tea midagi.Hetkel seal ümberringi mets ja soine pind.

Tegemist traktori T-100 või C-100 veotähikuga

Siis, kui seal lähedal ei ole mingeid asulaid siis see oli sinna viidud!
Ja ei saa 100% kindel olla et see oli traktori oma. Ma mõtlen et, samad jublakad võivad olla ka tankidel!

Sihukesed kolakad olid paljudel NSVLiidu masinatel!

Sihukesed kolakad olid paljudel NSVLiidu masinatel!

Ehk täpsustad millised masinad veel kasutasid selliseid roomikud , peale T-34 baasil tehtute .

Huvitav siis millisel ????

odot.., kui õige täpsustaks veidi? Et missuguste "kolakatega" need NLiidus toodetud masinad õige ringi uitasid?
Siin on täiesti õigesti märgitud, et tegu on T-34 või selle baasil toodetud liikursuurtüki roomikuga, T-34/76 (arutu hulk erinevaid modifikatsioone, erinevatel ajahetkedel võis erinevate tehaste toodang detailides päris tugevalt lahkneda), T-34/85 (samuti päris palju "alaliike").
Liikursuurtükid T-34 baasil:
SU-122
SU-85
SU-100
Need kõik olid tootmises, lisaks tehti vähesel määral ka vedukeid pihtasaanud tehnika evakueerimiseks: T-34T, üks selline on Lagedi muuseumis täiesti töökorras.
Ja kõik need masinad liikusid sarnaste roomikute peal, millede pildid ugandiklubi postitas, ülejäänud tankidel/liikursuurtükkidel oli hoopis teistsugune käiguosa ja roomik

Tsiteerin:

Semos kirjutas:Siis, kui seal lähedal ei ole mingeid asulaid siis see oli sinna viidud!
Ja ei saa 100% kindel olla et see oli traktori oma. Ma mõtlen et, samad jublakad võivad olla ka tankidel!

Hmm..., no saab ikka küll kindel olla, ainult et tuleb veidi teoorias sonkida Traktoritel ja tankidel on küll üldjoontes sarnane veermik, kuid mõeldud on nad täiesti erinevate ülesannete täitmiseks, mistõttu projekteeritakse nad juba erinevalt. Kuigi on fakt, et tankide sünni algusaegadel kopeeriti käiguosa tihti traktorilt. Hiljem asjalood siiski muutusid.
Roomiktraktoril on eesmärgiks reeglina suure veojõu saavutamine, kiirused on üsna väikesed, mistõttu võivad veoratta hambad olla suhteliselt madalad, tiheda asetusega ja ka üherealised - järske pöördeid tehakse madalate kiiruste juures, samuti on tavaliselt piisavalt aega roomiku õigeaegseks pingutamiseks.
Tankide juures on lood hoopis teised - tankid on ette nähtud ekstreemsetes tingimustes toimetamiseks, seal ei ole tihtipeale aega õigel ajal tehn. hoolet teha, järelikult ei tohi roomik väikese venimise korral hakata kohe maha tulema. Kiirused on projekteeritud samuti nii maksimaalsed, kui konkreetse masina soomuse kaal ja mootori võimsus lubavad, jõuülekanne peab võimaldama töötamist ka võimete piiril, mistõttu leiab üherealisi vedavaid tähikuid ainult kergete tankide juurest, keskmistel ja raskematel tankidel on tähikud tavaliselt kaherealised, erandiks võivad olla teist tüüpi hambumisega veermikud.
Kui nüüd vaadata pildil olevat tähikut, siis on ju ikka paras ront küll? Suhteliselt massiivne, järelikult mõeldud suure jõumomendi ülekandmiseks väikese kiiruse juures, hambad on madalad ja tihedad, jälle jõumomendi asi - korraga on hambumises paljud lülid, moment jaotub ühtlaselt.
Olen oma varasema postingus oleva pildi osanud "ära kaotada", püüan viga parandada: http://www.pilt.ee/photo/553586/13070975/