Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

[hillart]

[Hjalmar Nelk]

Siin on kõvasti teoreetilist mula produtseeritud.
Räägime praktikast

kui lubate kpt Trummi kasutada.

Esiteks ei ole siin foorumis veel üleüldse räägitud ühiselamupindadest. Need on just needsamad "rotatsioonipinnad", millest kogu aeg räägitakse. Ühiselamupinnad ei tähenda (suures osas) üleüldse kasarmupindasid (mida kah seal sees on), vaid ikka mitmetoaliseid kortereid. Palun - rotatsioon on tagatud. Rohkem ühiselamupindasid äkki? Ja muuseas - ühiselamutes kipuvad inimesed ikka kah aastate kaupa sees elama.

Aga räägime nüüd nendest roteerimistest äkki kah? Kokku on ehk 3000 kaadrikaitseväelast (koos kaitseliiduga). 1000 ohvitseri, 1700 allohvitseri ja 300 sõdurit? Selliseid numbreid on vist avaldatud.

Milline roteerimine näiteks mereväes toimub? Palju seal inimesi on ? 200-250? Alles jääb siis 2800. Õhuväe roteerimine? Tallinn, Ämari. Ja siis veel need radarid üle Eesti. Kuid seal on ju elamispinnad olemas. Maaväes on meil milline roteerimine? Palju reaalselt inimesed liiguvad väeosade vahel? Palju see näiteks puudutab allohvitsere? Võtame ka spetsiifilisemad relvaliigid. Sideväelased? Õhutõrjujad? Pioneerid?

Minu mõte on, et tegelikult see roteerimise jutt on paljuski ülehinnatud ja -arvatud. Me räägime üksikutest vajajatest (äärmisel juhul kümnetest), kuid mitte mingil juhul ei ole tegu sadade/tuhandete inimeste liigutamisega üle Eesti.

Hoopis teine küsimus on korter/elamispind, kui palgalisa. Ja see on koht, mida Lemet, Trumm ja Hillart puudutavad. Mina isiklikult ei oleks nõus sellega (ja siin erinen tõenäoliselt paljuski teistest foorumlastest), et keegi hakkaks minu eest otsustama, et kuhu minu kodu tuleks rajada. A la 1700 korterit ehitada. Aga kui ma ei taha korteris elada? Aga kui mulle ei meeldiks elada "väeosa lähedal sõjaväelaste linnakus"? Kas ma seda korterit maha võin müüa? Millal ma selle endale saan?

Mina arvan, et ametikorterid on just väiksemates kohtades tõsine turu solkija. Kuidas saab keegi hakata võistlema riigi poolt doteeritava üüripinnaga?

Ühesõnaga - saate isegi aru, et minu liin oleks rohkem palka ja vähem igatsugu soodustusi.

[Lemet]

Ühesõnaga - saate isegi aru, et minu liin oleks rohkem palka ja vähem igatsugu soodustusi.

See eeldaks siis päris massiivset palgatõusu...samas kui hetkel veeretatavad jutud on kuskil 7-10%. Loomulikult oleks parem, selgem ja lihtsam, kui kaitseväelane saaks sedapalju raha palgapäeval, et saaks sooritada korteriostuks sissemakse ja jaksaks selle liisingmakseid tasuda. Aga vasta endale ise ja ausalt, kuivõrd reaalne see on. Ja see turusolkimise teema jääb ka pisut segaseks- kuidas saavad vaid KV siseselt liikuvad pinnad turgu solkida? Panevad võimalikud korteriostjad kaaluma kutselise sõjaväelase ametit?

[Hjalmar Nelk]

Ametikorterite soodustuse kaotamine puudutab vaid väiksemat osa kaitseväelastest. Oli neid kortereid natuke üle 600? See on ju ca 20% kaitseväelaste üldarvust. Ja pange tähele, et ametikorterite puhul räägitakse viimisest turuhinna tasemele. Mis turuhinda saab Jõhvis/Tapal/Võrus olla? Seal ju turg olematu. Niisiis korterite üürihinna turutasemele viimisega ja palgatõusuga ei võidaks 20% nii palju, kuid 80% võidaks. Kas see on ebaõiglus? Või on praegune olukord ebaõiglus, kus osad kaitseväelased saavad soodustust, mida teistele ei ole võimalik pakkuda?

Ja tasuks üürihinna ning palga võrdlemisel jääda ka reaalsuse piiridesse, ning mitte võrrelda (nagu ühes postituses) laotöölise palka üüriga. Kas laotöölisele on vaja ametikorterit pakkuda? Tõsiselt. Selle saab ju nö tänavalt sisse osta. Või toimub laotööliste roteerimine? Absoluutselt ironiseerimata. Kui kaua käib ühe laotöölise väljaõpetamine? Räägime ikkagi ohvitseridest ja (vanem)allohvitseridest. Ja sealgi ainult teatud osast.

Igasugused fantaasiad sõjaväelinnakute ehitamisest riigi poolt jäägu ikkagi fantaasiateks. Enam ei ole nõukogude aeg, kus valikuid ei olnud ja riik hoolitses sinu eest. Aga kui inimene ei taha selles korteris elada? Vangilaagris on ka pehmem voodi suur luksus, ja natuke rohkem suhkrut. Mis ei tähenda, et samasugust "premeerimist" saab ka väljaspool traataeda jätkata. Minu arust, aga kindlasti eksin.

Ja lahinguvalmiduse jutt ei ole praegu eriti tõsiseltvõetav. Olen täiesti veendunud, et vajadusel suudavad meie kaitseväelased kasvõi telgis elada oma "lahinguposti" kõrval. Aga kas seda peab kogu aeg tegema? Ikka siis, kui vaja on. Kui eelhoiatus ei tööta, siis pole ka kogu aeg postil elamisel mõtet. Niikuinii midagi ei tea ja mõne aja pärast meeled nüristuvad.

Turusolkimise all mõtlesin üks-üheselt seda, et kui meil näiteks Tapal ja selle ümbruses elavad nii 200-300 kaadrikaitseväelast, siis osa neist teenivad seal ehk lausa terve teenistusaja. Mõtle, milline potentsiaalne turg oleks see ühele kinnisvara-arendajale. Ja ma ei mõtle siinkohal neid soss-seppasid. Aga palun - tervete külade kaupa võiks ju sinna neid arendusi teha. Maju, ja ridaelamuid ja kortereid ja mida tahes. Aga riik ju "solgib" turgu oma ühiselamutega. Miks riik sellist asja ise teha ei võiks? Kaks vastust - esiteks ei ole senini sellega hakkama saanud (ehk ei oska raha maast üles noppida). Teiseks - riik ei saa olla erainimesele kinnisvara-arendaja. Seda ei taha meie praeguses riigis maksumaksjad.

Aga kindlasti on see üleval olev jutt elukauge, teoreetiline jms ning õige oleks praeguse olukorra jätkumine, kus üheltpoolt on olemas ametikorterid, kuid roteerimiseks neid kasutada ei saa ja riik maksab kogu aeg raha peale, et teatud hüve saaksid kasutada vaid väiksem osa mingi eluala asindajatest?

[Hjalmar Nelk]

jäi vastamata

kuidas saavad vaid KV siseselt liikuvad pinnad turgu solkida? Panevad võimalikud korteriostjad kaaluma kutselise sõjaväelase ametit?

1. Panevad võimalikud korteriostjad kaaluma korteri mitteostmist ning odaval üüripinnal edasi elamist 2. panevad võimalikud korteriehitajad kaaluma korteri mitte-ehitamist. Kokkuvõttes - isegi, kui tahaks midagi muud, siis pole kuskilt midagi võtta. Surnud ring.

Kuid kui ettepanekutega edasi minna, siis ühiselamute korterid võiksid kindlasti jääda ja las jääks ka see roteerimise asi sisse (niikaua, kui omavalitsused oma laiska tagumikku liigutada ei viitsi). Näiteks uude kohta roteerimisel võiks teatud aeg (noh, nii kolm aastat) olla soodusüür ja siis turuhinnale üleminek. Viie aasta pärast visataks korterist välja.

[Kapten Trumm]

Hoopis teine küsimus on korter/elamispind, kui palgalisa. Ja see on koht, mida Lemet, Trumm ja Hillart puudutavad. Mina isiklikult ei oleks nõus sellega (ja siin erinen tõenäoliselt paljuski teistest foorumlastest), et keegi hakkaks minu eest otsustama, et kuhu minu kodu tuleks rajada. A la 1700 korterit ehitada. Aga kui ma ei taha korteris elada? Aga kui mulle ei meeldiks elada "väeosa lähedal sõjaväelaste linnakus"? Kas ma seda korterit maha võin müüa? Millal ma selle endale saan?

Minuarust põhimõte on/oleks üsna lihtne. Maksumaksja kulul tagatakse teatud minimaalne elamispind (nt min 40 m2, iga lisanduva pereliikmega +10 m2) koos mõningase soodustusega (maksab ainult kommunaale näiteks). Võibolla isegi diferentseerida nt auastme järgi. Kes seda ei soovi, võib ka enda villas elada, ainult sellisel juhul pole põhjust vinguda, et ta midagi ei saa.

Kui seda ei tagata kõigile soovijatele (selleks on meil vaja ca 1700 ühikut juurde ehitada üsna lühikese ajaga), siis tagatakse kompensatsioon, mis vastab samaväärse pinna kapitalikulule (laenumaksele) või üürimisele. See summa oleks minuarust täna ca 250 eurot. Sellisel juhul on tõesti igaühe enda asi, võta vastu ja ära kobise, osta korter või joo maha ja ela ämma juures.

See on üsna universaalne põhimõte, et riigisektoris tagatakse mitterahalisi hüvesid üsna minimalistlikul tasemel (ka autod jm), sest liialdustel või juba harju keskmist ületavatel asjadel on komme igasugu ebatervet, peamiselt ajakirjanduse tekitatud "avalikku huvi" tekitada.

Rotatsioon maaväe puhul on täiesti arvestatav teema. Oma tutvusringkonnast on enamik "kapitaguseid" tänaseks kuidagi maandunud mõnda Tallinna väeossa. Nt allohvitseride puhul on see küllalt lihtne, sest kui sul on juba D-kati luba, ADR jne, siis oled ka Tallinnas nõutud mees. ÕV ja MV on meil täna siis pisikomponendid.

Aga kindlasti on see üleval olev jutt elukauge, teoreetiline jms ning õige oleks praeguse olukorra jätkumine, kus üheltpoolt on olemas ametikorterid, kuid roteerimiseks neid kasutada ei saa ja riik maksab kogu aeg raha peale, et teatud hüve saaksid kasutada vaid väiksem osa mingi eluala asindajatest?

Ei pidanud silmas sind, vaid eespool olevat mullipuhumist kutsumusest jne.
Mis se kutsumus toidab, kui elementaarse magala paneelika korteri ostmiseks peab teenistuse alustaja 2/3 sissetulekust pangale maksma (tegelikult praktikas pank ei annagi laenu, otsid käendajad või pool raha ise).
Üsna toimiv mudel mitte eriti kindlustatud mehel elu alustamiseks (mida ise soosime) - saada allohvitseriks, käia 1-2 missil ära, saada riigi kulul igasugu juhilube ja serte ning seejärel siirduda nt rekkafirmasse autojuhiks. E-kat + ADR - iga suureb veokifirma võtab avasüli vastu, ka Soomes ja palk on allohvitseri oma korrutada kolmega. Enne kutsumusest rääkimist võtke Swedbanki laenukalkulaator lahti ja sealt selgub kiiresti "rikka naise" kontseptsiooni õigsus.

[Lemet]

Pluss veel see, et KV taustaga inimest eelistaks isegi tööjõu otsimise korral muude "kõvameeste" hulgast. Sest ilmselt on sellisel puhul märksa suurem tõenäolsus saada endale kohusetundlik ja distsipliinist midagi teadev kodanik.

[setu]

Kas mitte hiljuti ei olnud kisa ühe taadi üle, kel oli kolonelleitnandi auaste. Iga aasta sai kuppusid juurde.
Alustas papi küttepuude ja prügiveoga. Oli autojuht. Polnud tal mingit ametikooli haridustki. Sõjalisest rääkimata.
Kert esitles teda Einselnile, et vaat kus õige Eesti mees. Sealt algas tema teenistuskäik Kaitseväes. Lõppes vist aasta tagasi. Täpselt ei mäleta. Kuskil õppind ta pole ja mingit tegevuse suunamuutust pole ka karjääri jooksul teinud.

[soesilm]

Ma veidi imestan, et sel teemal pole sõna võetud aga eks arengut või arenematust või ka teiste teemade all lahata.
Rohkem paneb mind imestama, et häid asju tuuakse ikkagi väga harva välja. No võib olla on need ajakirjanduses niigi nähtavad ja pole mõtet linke kopeerida. Kuid kommenteerida on ju ikka mõtet. Meil on ohtralt spetsialiste, kes võivad lõpmatuseni esitada diagramme soomuse efektiivsusest, tankide/soomukite maksumusest apgreidituna ja vilauuena. Meil on teadjaid helikiirusest ja konspiratsiooniteooriatest. Kuid kaitseväes silme all sündivat võetakse kommenteerida vähe.
Äkki pole ma märganud aga kas on kommenteeritud Eesti osalemist 2013 NATO õppustel?
Kas on kommenteeritud Eesti territiooriumil toimuvaid õppuseid? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65866648
Kas on kommneteeritud EKV õppuseid? No Lahing Võru linnas sai mingi kommentaari.
http://www.mil.ee/et/uudised/7643/ohuto ... -sihtmarke - Eesti lastakse (Trumm!). Ja kuidas lastakse. Pean silmas lahinglaskmist, mitte niivõrd tabamisi.
http://www.mil.ee/et/uudised/7642/merev ... t-laskmist
http://www.mil.ee/et/uudised/7638/eesti ... abastamist - sakslased Eestis, kas see pole osa heidutusest? Kas siin saab rääkida eriüksuste arengust?
http://www.mil.ee/et/uudised/7633/kirde ... iks-valmis - relvaliikide koostöö, suurus, KL staapide osalemine - kas see pole areng?
http://www.mil.ee/et/uudised/7629/vahip ... vadtormiks - sama mis kirdekonnal. Üksused harjutavad pataljoni või lausa brigaadi raamistikus juba enne kevadtormi. Kas see on tarkuse ema - kordamine? Ka see on väljaõppe areng?
http://www.mil.ee/et/uudised/7617/mürsi ... e-koostööd - lisaks kõigele muule nimetatakse meditsiiniüksuste tegevust (Hillart?). No ega mina ei tea, kuid kas see kõik on siis jama? Tavapärane? Või märk mingist arengust?
http://www.mil.ee/et/uudised/7611/ajate ... kehaavadel ?
http://www.mil.ee/et/uudised/7608/lääne ... rasdraakon - remont ja hooldus on meil muidugi ... või äkki päris ei ole? Mida nad seal õppustel teevad?
Sellest mis jama RÕKidel juhtub meeldib paljudele rääkida. Kui mõni midagi kiidab siis teema soikub? või mis ...
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 25&t=29555
Mis selles liinis suuremas plaanis toimub, sellest pole keegi tahtnud rääkida
https://www.riigiteataja.ee/akt/128082012001
... või pole see mingi areng vaid hoopis suurejooneline jama?

[allatah]

Kuss, kuss. Kas austatud kaasfoorumlane pole siis veel piisavalt foorumit lugenud, et teada, kui halvasti kõik on. Ja kui midagi veel ei ole halvasti, siis kohe läheb halvaks.
Ning üldsegi Õige Eestlane peaks olema mossis, virila näoga ning riiki kiruma. Kas loobud oma liigselt positiivse suhtumise tõttu vabatahtlikult Eesti passist või pean immigratsiooniametile märgukirja saatma?

Aga ega kuskil ei müü ju positiivne uudis nii hästi, kui negatiivne.
EKV areneb, laias laastus kindlasti õiges suunas. Väikeseid probleeme on kindlasti kogu aeg, aga jätkates viimastele aastatele sarnast positiivset arengut saan mina rahulikult erialaseid oskusi edasi arendada ning ei pea kulutama aega mõtlemisele, et mis olulised asjad on EKV arengus valesti. Eks mingi nurin käib alati asjaga kaasas ja ega me sellist riiki ei tahagi, kus kõik üksmeelselt valitsuse tegevust takka kiidavad.

[soesilm]

No mulle tundub imelikuna kui tähelepanuta jäävad sellised asjad:
Saksa eriüksused, Läti ja Briti jalavägi, Leedu luurajad, Belgia õhutõrje + igasugu staape jne osaleb EKV poolt korraldatud õppustel Eestimaa pinnal. Aga ikka räägitakse et NATO on jama. Ja EKV on ka muidugi jama ... ainult et miks need kõvad siis siia õppustele tulevad?
2013 kutsutakse üle 5000 reservväelase aga meil ikka süsteem jumala mokas. Vabadussõja alguses vist nii palju kokku ei saanudki ... 2000?
Iga viimane kui pataljon teeb enne KT-d õppusi, mida juhib pataljoni staap, kuhu on kaasatud toetuse ja teeninduse elemente, kus koordineeritakse asju KLga aga ikka räägime et rühm ja kompanii on meie tase.
Ajateenijad paugutavad Milaneid ja Mistrale aga väljaõpe pidavat möga olema.
Meditsiin harjutab igasugu teatrihaavadel ja üksuste kaupa osalevad õppustel aga meditsiiniteenistusest pidid järgi olema vaid riismed.
Kõige nõrgem kiht on meil teadupärast tehnika ja selle hooldus. Seda isegi siis kui nad pataljoni koosseisus oma tegevust harjutavad?
Ahjaa siis veel õppekohad. Kup sõdib tänavatel, merevägi laseb merel 23mm, Mistral, Milan, 155mm? 122mm? no vähemalt haubitsatest lasti Eestis. Kevadtormi kolonnid SEGAVAD ajakirjanduse sõnul juba täiesti loomulikult tavaliiklust ... ja ikka ei suuda riik end õppeväljade osas kehtestada?
No mõni neist võiks ju olla positiivne areng isegi siin foorumis?

[Kapten Trumm]

Oot, kesse siin väitnud, et jummala mokas kõik on.....
See, millest kirjutad, on väga õige ja väga õiges suunas, müts maha ja lipp kätte!
Ainult see kõik pidanuks meil olema juba 10-15 aastat tagasi, mitte praegu.
Praegu peaks me juba Kevadtormil harjutama tankidega piiramismanöövreid ja koostööd oma lennuväega.
Vähemalt sõjalised tõsised tegijad väikeriikide hulgas umbes sellises tempos arenenud on.
Või mis?

Kui hästi ja halvasti asjad on, selleks on 2 skaalat
1. suhteline
2. absoluutne

Suhteliselt on kõik väga kenasti - võrreldes 90ndate, võrreldes Lätiga jne. Näiteks vahepeal Soomes ja Lätis tehtud ÕT laskmisi tehakse Eestis (lõpuks ometi).
Suhtelisel skaalal on ka rahastamisega väga kenasti (mis mõistagi ei muuda olematuks küsimust, et MIKS alles praegu?). Poliitilise toetusega (vähemalt hetkel) jne.
Absoluutskaalal aga mitte nii kenasti. Kui vaadata sarnase kaalukategooria tegijaid, siis pole me nendega võrreldes 20 aastaga suurt kuskile jõudnud. Üksainus osaliselt soomustatud brigaad, hulk üleeilse päeva relvadega jalaväepataljone ilma tõsise kaudtule ja logistika toetuseta. Nagu sa näed, on siin küllalt su kolleege, kes samamoodi arvavad. Nüüd siit see igivana küsimus, kas "hea et niigi läinud on" on hea, väga hea või ainult rahuldav tulemus?

Jään enda juurde, et teha 20 a toiminud armees aastas 2-3 sisuliselt pataljoni õppust 5000 osalejaga ja alles 20 aastat peale armee loomist saavutada olukord, kus laskmised on võimalik kodumaal läbi viia pole isegi mitte rahuldav vahetulemus. See olnuks normaalne tase 90ndate teisel poolel (reserviste oli siis täiesti piisavalt). Kui see paljuräägitud Iisraeli armee oleks samas tempos "õppinud ja arenenud", oleks see riik seal juba 50 aastat tagasi merre lükatud. Meil on ikka s***ks õnne olnud, et naabril pole taolisi tõsiseid soove veel tekkinud.

Suhteliselt on meil nt õhuruumi kontrolliga väga OK asjad, maailma parimad radarid, õppinud mehed, NATO kotkad käivad külas - võrreldes nt 90ndatega, kus siin lendas igaüks kes tahtis ja vene sõjalennukid käisid otse üle Tallinna lahe. Absoluutskaalal on aga asjad endiselt magedad, puudub tõsiseltvõetav võimalus toimuvasse sekkuda isegi rahuaja olukorras (rääkimata sõjalisest rünnakust õhuruumis), arvestades praktilisi tegevusraadiusi ja reaktsiooniaega on ka õhuturbelahendi sõjaline väärtus nullilähedane.

[tommy]

Kes on need sarnase kaalukategooria tegijad...??
Rahvastik alla 2 mln.(vastavas mastaabis siis ka majandus) ja kaitsekuludega ca.1,5% SKP-st viimase 20 -aasta jooksul.??
Kes on suutnud paremini..??

[hillart]

[Gideonic]

Kes on need sarnase kaalukategooria tegijad...??
Rahvastik alla 2 mln.(vastavas mastaabis siis ka majandus) ja kaitsekuludega ca.1,5% SKP-st viimase 20 -aasta jooksul.??
Kes on suutnud paremini..??

Sellessuhtes nõustun, et kui võtta ette Iisrael või Singapur, Taani vms väikese pindalaga riigid, siis enamikel on siiski kordades suurem rahvastik.

Samas on ka meiega sarnase rahvaarvuga ning samas kandis SKPga väikeriike, mille riistvara on ikka kordades meist parem ja mille heaolu ei sõltu peamiselt naftast, näiteks Bahrein. Tõsi Viki andmetel kulutavad nad sõjaväe peale 3.7% SKPst aga kes keelab meil seda teha ? See, et me oma kaitsmist tõsiselt pole võtnud 15 aastat on ikka peamiselt meie endi probleem (õnneks viimasel ajal ikkagi olulist paranemist näha).

Tanke saaks me endale ilmselt kohe lubada, oleks vaid tahet. Et hävituslennukeid omada ja neist ka reaalselt kasu lõigata peaks ilmselt tõstma kaitsekulutusi ~3% peale SKPst (et asi ei läheks nii nagu LAVis) aga teoorias võiks mõlemad väeliigid meil ammu tõesti olemas olla.