www.militaar.net

Lemet kirjutas:Hall Hunt. Adolf Hitleri põgenemine. 1. Peatükk. Metsalise toitmine

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/k ... d=65408596

Kommentaarides on ridamisi üles loetud ainuüksi ses väheses sisalduvat jama. Üks näide...

milline soga!
14.12.2012 18:21
Kriegsmarine (Saksa mereväe) koodid murti aga lõplikult lahti alles pärast masina
ja kasutusjuhendite kättesaamist vaenlaste allveelaevalt mais 1941.

Krüpteerimisaparaat Enigma oli 1930tel aastatel vabamüügis ja seda tunti ka Eestis. Britid oleksid vabalt võinud selle osta mõnest neutraalsest riigist kontoritarvete kauplusest.

No kõik ei ole ka kuld, mis solgitorus nimega delfi välja kallatakse

Enigma kommertsversioonid erinesid oluliselt hilisematest sõjaväe jaoks toodetutest. Neis puudus detail nimega "reflector" (või kuidas seda iganes saksa keeles nimetati) ning nende omamine ei oleks (ning ei aidanudki) kuidagi koodi murda.

Omakorda Kriegsmarine versioon Enigmast erines ka maaväe omast. Seal oli üks lisa hammasratas. Mis omakorda ei võimaldanud brittidel algul lugeda saksa mereväe koodi. Samal ajal kui näiteks lennuväe oma nad juba lugesid. Alles mereväe masina kättesaamisel avastati see erinevus ning õpiti ka Kriegsmarine koodi murdma...

Lemet kirjutas:Hall Hunt. Adolf Hitleri põgenemine. 1. Peatükk. Metsalise toitmine

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/k ... d=65408596

Kommentaarides on ridamisi üles loetud ainuüksi ses väheses sisalduvat jama. Üks näide...

milline soga!
14.12.2012 18:21
1942. aasta augustis kehtestas USA valitsuse poolt koostatud Dawesi plaan reparatsioonidele moratooriumi

Reparatsioonide maksmine peatati kindlasti ammu enne 1942. aastat.

Siin on ilmselt tegu lihtsa näpukaga. Dawesi plaan või seadus võeti vastu 1924. a, mitte 1942. Mille eest Dawes muuseas sai 1925. a. Nobeli rahupreemia.

Ja tegelikult - Dawesi plaan ei kehtestanud reparatsioonidele moratooriumi. Vastupidi - see võimaldas Saksamaal neid maksta.
http://en.wikipedia.org/wiki/Dawes_Plan

see on tõesti tõlkija näpukas. ilmselt pole keegi teksti enne trükkimist kordagi üle kontrollinud ega toimetanud. nii nad raha kokku hoiavad

Tegelikult ei olnud sellel Enigmal mitte lisa hammasratas, vaid aparaadi sees olid telje otsa aetud kindlas järjekorras ja kindla paigutusega krüpteerimiskettad (nii, nagu päevakood ette nägi), mille kontaktid vastavalt skeemile omasoodu pööreldes omavahel kokku puutusid jne. Ma olen venelaste Enigma edasiarendatud poolelektroonilise aparaadiga nõukogude armees töötanud, kuigi tööpõhimõtteid meile muidugi ei tutvustatud. Allveelaevalt ei saadud kätte mitte tegutsemisinstruktsiooni, vaid koodivihikud. Vene sõjaväes meenutasid need natuke bussipiletite vihku, millel olid pisikeses šriftis tähe- ja numbrigrupid, mille järgi kettad konfigureeriti. Kui ma õigesti mäletan, tuli koodi vastavalt instruktsioonile vahetada vähemalt kord päevas, tähtsamatel puhkudel ka eraldi iga teadet kodeerides. Vihje kasutatavale koodile anti vist esimeses grupis - siis dekodeerimisel teati, kuidas kettad paigutada.

Isand Sulbi Raul annab meile PM teada, et...

Täna toimusid kaitseväe keskpolügoonil Suurtükiväepataljoni 122mm haubitsate otselaskmised...

Siiani teadsin, et võidakse üle lasta, aga vaat otse lasta... Järsku mõeldi ikka "otsesihtimisega"?

http://www.postimees.ee/1138232/suurtuk ... ubitsatest

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=65692528

Sedapuhku on padrunisalvest saanud kuul...

(EDIT: Paistab, et žurnalist sai lõpuks oma eksimusest haisu ninna ja teostas väikese parandamisaktsiooni).

Eks need gebirgsdivision ja granatenwerfer võivad ühe lillelise seelikuga humanitaari kimbatusse ajada küll. Esimese vaste peaks eesti keeles olema tegelikult mägijalaväediviis.

Kas seesama asi ei ole mitte "Alpiküttide" nimetust kandnud

Mägijalaväediviis vast õigem jah, kuid ma siiski ei rõhutaks "jalaväge".. Maitse asi, muidugist.

Venelased on selle ammuilma leiutanud, nende keeli kõlab see "gornostrelkovõje voiska" või "gornõije strelki".
Ehk siis mägilaskurväe(osa)d või mägilaskurid.
Arvestades, et nt "motolaskurväeosad" või "motolaskurbrigaad" on Eesti sõjanduskeeles täiesti ametlikult kasutusel, siis vahest võiks seda "mägijalaväge" mitte kasutada.
Probleem on selles, et "motolaskurväeosa" ei ole relvaliik, küll on seda jalavägi (laskurid), suurtükivägi, tankivägi, pioneerid jne mis seal motolaskurväeosas on.
Mägilaskurväeosad ei koosnenud puhalt jalaväest, vaid seal olid analoogselt "motolaskuritega" esindatud ka muud relvaliigid (venelastel tundub, et mägisuurtükiväge polnud, neil piirdus asi miinipildujate ja pioneeridega).

Tegelt on ju lausa olemas V.Vare "Sõjanduse sõnaraamat", mul on see kuskil maal kolakambris, mismoodi seal see termin täpselt on?

Vene või saksa keeles võid raamatut lugeda ikka päriselt asjasse süvenedes ja naudinguga,

Vene sõjanduskeele terminid on juba aastakümneid paigas (nende eesti keelde tõlkimiseks on ka eelpool viidatud sõnaraamat olemas).
Meil tundub vist mingit taolist preisi ornungit pole - ikka ja jälle on näha (mitte ainult tõlkes, vaid ka õppematerjalides) igasugu sõna-uroode nagu näiteks "õhukid".
Vanasti oli kasutusel "õhuründevahendid" või "lennuvahendid". Saan aru, et preisi militaarsüsteemi kopeerimisel ühe asjana tekkinud vene terminoloogia (koos selle Vare raamatuga) on paha-paha ja kommunistlik jama, aga lähtuks nt parema puudumisel siis sellestki, oli ka Vare ikkagi haritud mees ja vast matsu jagas.

Ma lähtusin mägijalaväe puhul analoogiast merejalaväega. Peale selle on ju ajaloost teada ka mägiratsaväe- ja mägisuurtükiväe üksused.
Hillarti jutule kirjutaks kahe käega alla.

Hillart küsis:

On keegi kursis, et kuidas ja mis mehhanismiga on suudetud seal (näiteks Venemaal ja Saksamaal) sellist tõlkekvaliteeti tagada?

Kõik pole kuld, mis hiilgab!
Kohati on seal ikka selliseid asju, et hoia kahe käega peast kinni. Tegelesin mõned aastad tagasi ühe raamatuga pisut. Erinevatel põhjustel vaatasime ka teistesse keeltesse tõlgitud trükiseid. Mul jäi suu lahti...
Sellest ajast saadik püüan teadusliku teksti koostamisel ikka originaalkeeles raamatu kätte saada.

Aga mehhanismist rääkides tuleb meenutada, et sõjaväetõlkide arv naabritel on ikka veel suur ja süüa tahavad nemadki...

terv
o

Vabandust, et teemat solgin natukene (aga selle mõne sõna pärast ei tahtnud uut kah tegema hakata). Mingi hetk peale "Briljantkäe" vaatamist küsis elukaaslane, et mida see :"Budu bit okkuratno, no silno" täpselt tähendab? Hakkasin siis ise kah mõtlema, kuidas see Eesti keeles täpselt kõlama peaks . Ettevaatlikult, kuid tugevasti? Ei see pole see. Täpselt, kuid tugevasti? Ka see pole see. Vene keeles oleksid teised vasted nendele sõnadele. Oskab keegi minu küsimusele õige vastuse anda, endal nagu rohkem lahendusi pähe ei turgatanud?

Järsku "korralikult, aga kõvasti"? Samast valdkonnast, nagu dieedipidajale soovitus "... süüa palju, aga tihedalt..." või tuntud hüüdlause "...pigem vähem ja paremini, pea-asi, et rohkem ja kiiremini..."

"Budu bit okkuratno, no silno"

Eks see konkreetne tõlge sõltu ka kontekstist, kuid võiks olla näiteks selliselt - "Peksan korrektselt, kuid valusalt.", kusjuures peaks aru saama, et mõndagi öeldakse ka nö. ülekantud tähenduses.