www.militaar.net

Üle pika aja sai jälle laua taha istutud ja pooleliolevalt 222 tolm pealt puhutud. Mõnus üle pika aja liimi lõhna tunda ja näppu lõigata

Seoses selle istumisega tekkis ka küsimus targematele, kas selline suunanäitaja on veenev? ICM on igaksjuhuks selle üldse tegematta jätnud aga piltidel on vähemasti konkreetsel masinal ta omajagu uduselt näha.


pilt on tegelikult üsna mannetu aga vast saab aru.

Kas see kolmejalaline konstruktsioon vasakus poordis?
Tolle ajastu sõiduautodel pruugiti tihti mehhaanilist nn. semafortüüpi suunanäitajat. Militaarmasinatel pole veel trehvanud.
Ajaloolist pilti eksponeerida ei kannata?

Mudel siis juba värvimiskonditsioonis. Kas servad on pintsliga tumedaks võõbatud?

See kolmejalgne moodustis oli ilmselt semafori kaitseks mõeldud. Mehhaanilisi suunanäitajaid oli päris mitmel saksa soomusmasinal. Õigem vist öelda et pea kõigil varasematel väljalasetel. 222 puhul oli ka variant et ta paiknes noteki kõrval poritiival.

pilti saab ikka, sellel lingil esimene pilt, see peakski see masin olema mis ICM karbikaanelt vastu vaatab. Kahjuks ei ole ka paremat fotot sellest leidnud. Kui kellegi on, .... aitähh juba ette
http://www.achtungpanzer.com/leichte-pa ... kfz222.htm


Servade mustamine oli sedapuhku tamiya vildikaga.

Levar

Servade mustamine oli sedapuhku tamiya vildikaga.

panid mõtteile endale ka see hankida...

Ja mis on vildika eelis näiteks pintsli või aerograafiga servade mustamisel? Või küsin teistpidi - milleks siis juba osta spets Tamiya oma kui saaks ka tavalise vildikaga? Või ei? Harige tühma

Vildika eelis... kork maha > tõmmad juti > kork kinni ja teema unustatud Kiirus, eriti kui sul aerograafi püsiinstalli pole toanurka tekitatud.

Miks just tamiya spetvildikas, sellele on juba keerulisem vastata, saab ka tavalist lahusti baasil markerit pruukida ja mõnd asja ma sellega teengi. Kui aga on vaja mattpinda, siis ei ole tamiya vildikale vastast veel leidnud. Antud juhul pruukisin teist nö krundina, üsna palju soomuse servi on pahtliga teravaks aetud.

Mulle tundub, et vildikas jätab liiga terava joone ja see hakkab pärast värvi alt paistma.
Aerograafiga varjutades jääb asi "elavam".
Aga see puhtalt minu arvamus...

Eilaõhtane kurbnaljakas juhtumine, vaja oli läbipaistvalt plastilt vana värv/põrandavaha eemaldada. Noh harjunud liigutusega toruloputusvahend purki ja .... siis tuli midagi vahele. Kui rahmeldamine rahmeldatud oli juba kell palju ja vaatasin et ega õhtal enam viitsi, a no panen ööseks likku siis hea hommikul kiirelt vana hambaharjaga üle käia ja voilaa..
Plastiga ei juhtu midagi, testitud.

Säuh purki ja kaan kinni, hommikul vaatan et oot ott kuhu ma nüüd siis selle klaasi pistsin?? Klaasi netu. Njah, toruloputusvahendi kõrval oli teine samasugune potsik , revelli pintslipesuvedelik natuke häguseks muutunud ....... Ju siis õhtal kiiruga läks sassi. Tegin veel kiire katse , läbipaistva plastserva jupp revelli pesuvedelikku ja ennäe imet, juba 5 min pärast oli teine kuidagi pehmeks muutunud ja vaikselt lahustuma hakanud...

Vat selline väärt kogemus, revelli pintslipesu vedelik sööb lihtsalt plasti ära, lakk ja põrandavaha pole tema vastu miskid tegijad.

Kergitan natike omi vidinaid. Üle pika aja sai natuke aega näpistatud ja üks kergemat sorti soomusmasin ära lõpetatud. Või no peaaegu lõpetatud. Paar elementi on veel puudu. Tegemist on siis ICM firma 1:48 mõõtu sd.kfz 222-ga, esimesed aafrika korpuse masinad, kenasti tankihallid. Peaks sobituma Liibüasse 41 aastal. Päris paras tegemine oli et karbist enamvähem välismusega aparaadi valmis saaks. Semaforid, semafori kaitsmed tuli ise teha, labidas ja veel paar vidinat on "varuosakastist" Aluseks ikka seesama foto
http://www.achtungpanzer.com/leichte-pa ... kfz222.htm
Kleepsude nahkaminemise tõttu tuli kiri küljele käsitsi maalida, kaugelt vaadates polegi väga hull.

Ja mis peaasi, lõpuks õnnestus ka ühele masinale ämber külge riputada Tahtsin sinna ka kobara banaane sisse pista, aga hea sõber laitis mõtte maha. Polevat sellele piirkonnale, kus see massin ringi kimada võis, iseloomulik .



Siin pildi peal koos Citröeniga, no ei ole see sidrun nii pisike auto midagi...

Kui juba Citröenist juttu tuli siis paar pilti sellest kah. Tamiya 1:48 pisike prantsuse kaunitar Sellel mudelil mul esiklaas ära sulaski, sai uus tehtud. Kojameeste puudumine on praeguse legendi järgi seotud sellega, et keski kurinahk nad lihtsalt seisuplatsil olevalt autolt ära virutas.... Tegin ta meelega prantsuse värvidesse, minu arust palju kenam kui sakslaste tankihall.




rohkem näeb siit:
http://album.ee/album/296223/50146373

see roheline auto on äge

kift! Kõige olulisemad ongi number ja ämber

Väga lahe masin.

Tolmu ja kakat just parasjagu, et ehedalt mõjuks. Võitleja on samuti hästi õnnestunud. Pahatihti kipuvad lõustad kaameks jääma, aga siin on mõnusalt päikesepruuniks päevitatud. Aga binokkel on ilma rihmata jäänud, või ei pidanuki olema?

Erilist heldimust tekitab ahtris kõlkuv ämber. Kas omalooming?
Sang tundub küll tiba jäme ja üldmulje on veidi roostene, aga ju siis selline pidi olema. Muidu väga äge.

Teostus on mõlemal küll selline, et ega vahet ei tee, kas mõõtkava on 1:48, või 1:35. Väga uhke.

Ämber täitsa omalooming, tehtud von mansteini juhtnööride järgi. Sangaks panin alguses peenema traadi, aga see vajus lihtlabaselt läbi. Binokli rihm... tegelikult hea tähelepanek, saab tehtud.
Tolmuna sai sedapuhku katsetatud rootsist ostetud AK firma poolt toodetud aafrika tolmu nimelist plöksi. Tegelikult täitsa hea, kuigi sama tulemuse saaks ilmselt ka pastellidega mässates.

Sangaks panin alguses peenema traadi, aga see vajus lihtlabaselt läbi.

Nii kipub olema, kui kasutada vasktraati. Etem oleks võtta sobivas läbimõõdus trossikiud ja probleem laheneb.

Vaba käega kirjutis on väga proffessionaalne. Kas õnnestus kohe esimesel korral ja mis värvi tarvitasid?