Kaitseuuringute keskuse teadur Henrik Praks: ,,Zapadi peamine probleem on selles, et Venemaa pole olnud õppuse osas avameelne ja läbipaistev. Kas või numbrid, et õppusel osaleb alla 13 000 sõjaväelase. Tegelikult kõik sõltumatud vaatlejad on öelnud, et õppustel osalejate arv on tõenäoliselt üle 100 000, mis teeb selle üldse suurimaks Venemaa õppuseks Lääne suunal pärast külma sõja lõppu. Samuti õppus ei toimu ainult Valgevenes. Fookus on paljuski Valgevenes, aga õppus toimub kogu Venemaa lääneosas, sealhulgas aladel, mis on otseselt meie piiri taga. Ajalooliselt on olnud probleem ka selles, et Venemaa on õppusi kasutanud ettevalmistuseks hilisemateks sõjalisteks sammudeks, näiteks 2008. aastal Gruusia puhul. Venemaa koondas 2014. aasta veebruari lõpus, märtsi alguses Krimmi annektsiooni ajal Ukraina idapiirile märkimisväärse sõjalise kontingendi, mis osutas Ukrainale sõjalist survet sel hetkel. Sellest räägitakse palju, et kas õppuse lõpus Vene väed üldse Valgevenest lahkuvad või osa lahkuvad, aga mitte kõik. Valgevene on Venemaa sõjaline liitlane muidugi, õppus toimub ju Valgevene ja Venemaa sõjalises koostöös. President Lukašenko üritab balansseerida ja ei ole lubanud Vene sõjaväebaasi teket Valgevenesse. Selge on, et Venemaa ei luba Valgevenel eemalduda Venemaast, aga samas on hetkel võib-olla vähetõenäoline, et soovitakse otsest kriisi või konflikti Valgevenega. Kindlasti annab õppus Valgevenele signaali Venemaa sõjalisest võimsusest ja näitab Valgevenele seda, kuivõrd sõltuv ta Venemaast on."
http://www.err.ee/618637/teadur-zapad-n ... -venemaast
Leedu-Valgevene piiril Medinikai-Kamennõi Logi piiripunktis oli 14. septembri ennelõunal Leedu pool ootamas mõned autod. Leedu piirivalvurit huvitasid autodokumendid ja sõidukis olijate passid. Leedu piirivalvur käskis auto pardakaamera esiklaasilt eemaldada, kuna Leedus on see seade keelatud. Leedu poolel võttis piiriületus aega mõned minutid ning pärast formaalsuste täitmist avanes tõkkepuu. Valgevene poolel oli järjekorras ootamas paar autot. Esimese tõkkepuu juures tuli oodata kümmekond minutit, enne kui autode juurde tuli Valgevene piirivalvur, kes ulatas autoaknast sisse migratsioonikaardi blanketid. Migratsioonikaart peab olema igal Valgevene piiri ületajal ja see tuleb täita kahes eksemplaris, millest üks jääb piirvalvele ja teine iseenda kätte. Autoga Valgevenesse sõitjad peavad kindlasti ületama piiri punase koridori kaudu, kuna seaduse järgi tuleb Valgevenesse sisenedes oma auto tollis deklareerida. Ilma sõiduki deklaratsioonita võib Valgevenest autoga väljumisel tekkida probleemid ja halvimal juhul võidakse auto üldse konfiskeerida. Paberite vormistamine ja ootamine võttis Valgevene poolel aega kokku üle tunni. Autoga Valgevenes sõites tuleb arvestada, et suur osa teid on tasulised ja teemaksu tasumiseks tuleb hankida BelTolli elektrooniline aparaat. Elektrooniline vidin tuleb paigutada esiklaasile ning see reageerib pärast iga teemaksupunkti läbimist automaatselt piiksuga. Teemaksuväravaid on Valgevene maanteedel palju. BelTolli teemaksuaparaadi hankimiseks tuli maksta piiripunktis 50 eurot ning selle eest saab sõita Valgevenes tasulistel teedel 620 kilomeetrit. Aparaadi saab riigist väljudes tagastada ning kui ettemaksud raha ei ole täies mahus kulutatud, antakse see tagasi.
Valgevenelane Igor: ,,Kas olete Eestist?"
Postimehe ajakirjanik: ,,Jaa."
Igor: ,,Olen endine sõjaväelane ja teenisin nõukogude ajal aastaid Tapal sapöörina. Ega teil juhuslikult Tallinna või Ekstra sigarette kaasas pole, need olid päris head."
Ajakirjanik: ,,Eestis enam ammu sigarette ei toodeta."
Igor: ,,Olen pettunud. Neljapäeval alanud Zapadi õppus on minu jaoks uudis. Zapadist olen ma muidugi kuulnud ja pean normaalseks, et armee õppusi korraldab. Olge rahulikud, mingit sõda NATO ja meie vahel ei tule."
Pildistada Igor ennast ei luba.
Valgevene põhimaanteed on heas korras ja neil sõita on hea, kuna teedel liigub autosid vähe ja liiklus on hõre. Vaid Minski läheduses muutib liiklus tihedamaks. Juhid peavad üldjuhul liikluseeskirjadest kinni ja sõidavad lubatud kiirusega. Kahe päeva jooksul oleme jõudnud märata vaid kahte BMWd, mis 90 km/h kiirusepiirangu alas meist kiirusega 110-120 km/h mööda tuhisesid. Minski tänavapildis annavad tooni uued autod ja Eesti tänavapildist suurt ei erine. Maanteedel võib sageli kohata palju vanu Zil-tüüpi veoautusod ja Paz busse. Valgevene maanteede ääres võib iga paari kilomeetri järel näha seenekorvidega inimesi.
Valgevene endine president Stanislav Suškevits Minski kesklinna lähedal asuvas Mustamäge meenutavas paneelmaja korteris: ,,Pärast riigipea ametist lahkumist oli mul eripension ja muud endisele riigipeale ette nähtud hüved, kuid Aljaksandr Lukašenka tühistas need kõik. Viimased kümme aastat ei ole ma saanud Valgevene riigilt mingit pensioni. Pean enda elatamiseks tööd tegema."
Valgevene endisel presidendil tööd siiski jätkub, kuna tunnustatud teadlasena kutsutakse teda sageli esinema rahvusvahelistele konverentsidele. Ka Postimeest vastu võttes teeb ta pausi kohvrite pakkimisel, kuna ta on minemas konverentsile Lõuna-Koreasse.
Suškevits: ,,Kindlasti osaleb õppusel palju rohkem sõdureid, kui ametlikult välja öeldud ligi 13 000 inimest. Samas ei usu ma, et õppus eskaleeruks millekski suuremaks. Küllap lähevad vene sõdurid pärast õppusi Valgevenest oma baasidesse tagasi."
http://maailm.postimees.ee/4244301/post ... aneelmajas
Valgevenes ja Eestis ei müüda täpselt samu kaupu. Võrdluseks valisime Maksim Bogdanovitši tänaval asuva poe nimega Universam Rubljovski. Poe valisime välja juhuslikult. Üks euro on hetkel väärt umbes 2,2 Valgevene rubla. Odavaim pooleliitrine premium-klassi õlu A. Le Coq Premium maksab Eestis 1,1 eurot. Valgevene premium-klassi analoogiks valisime pooleliitrise õlle Žiguljovskoje, mille hind on 1,35 rubla, eurodes teeb see 61 senti. Erinevalt Eestist ei lisandu Valgevenes õlle hinnale pandimaksu. Kõige odavam õlu maksab Eestis 58 eurosenti. Valgevene kaupluses on kõige odavam õlu Alvarija, mis maksab ühe rubla ja 18 kopikat. Eurodes teeb see hinnaks 53 senti. Odavaim pooleliitrine viin Viru Valge maksab Eesti poes 7,99 eurot. Valgevene poes Viru Valget ei müüda, seega valisime analoogiks tuntud kaubamärgiga pooleliitrise viina Nemiroff, mis maksab 8,17-8,26 rubla ehk 3,71-3,75 eurot. Kõige odavam viin maksab Eesti poes 6,36 eurot. Minski kaupluses on odavaim viin 5 rubla ja 83 kopikat ehk 2 eurot ja 65 senti. 500-grammine pakk kohvi Löfbergs Lila saab Eestis kätte 3,6 euroga. Valgevene kaupluses seda marki kohvi müügil ei olnud. Valisime analoogiks 450-grammise kohvipaki Žokei, mis maksab kliendikaardiga 9 rubla ja 51 kopikat ehk 4 eurot ja 32 senti. Üheliitrise paki tomatimahla saab Eestis kauplusest kätte 53 sendiga. Minski poes maksis üheliitrine tomatimahl 1,82 rubla ehk 83 senti. Odavaim üheliitrine rapsiõli maksab Eestis 1,64 eurot. Odavaim toiduõli maksab Minski poes 2,64 rubla ehk 1,2 eurot. 500-grammine pakk makarone maksab Eestis 53 senti. Minski kaupluses maksab sama suur pakk makarone 2,12 rubla ehk 96 senti. Ühekilone pakk nisujahu maksab Eestis 53 senti. Minski poest leidsime ühekilose nisujahupaki, mis maksab 1,1 rubla ehk 50 senti. 200-grammine pakk Estrella kartulikrõpse maksab Eestis 1,32 eurot. Minski poes me sellise kaubamärgiga kartulikrõpse ei näinud, samuti ei olnud müügil sama kaaluga kartulikrõpse. Valisime analoogiks 225-grammise Laysi kartulikrõpsu paki, mis maksab 3,38 rubla ehk 1,54 eurot. Eestist saab 530-grammise purgiseljanka kätte 2,39 euroga, Valgevenes maksab sama toode 2,12 rubla ehk 96 senti. Eesti poodides saab 10 muna kätte 87 sendiga. Valgevene kaupluses on odavaim hind 10 kanamuna eest 2,4 rubla ehk 1,09 eurot. 470-grammine pakk röstsaia maksab Eestis 80 senti, Minski kaupluses maksab 500-grammine röstsaia pakk 1,41 rubla ehk 64 senti. Valgevenes on suitsetajate elu tunduvalt lihtsam kui Eestis. Sigaretipaki hind jääb enamasti 2 rublast allapoole. Näiteks pakk Camelit maksab Valgevenes 1 rubla ja 90 senti ehk 86 eurosenti. Eestis maksab pakk sigarette 3-4 eurot.
http://tarbija24.postimees.ee/4246193/h ... kui-eestis
Endine valgevene president Stanislav Šuškevitš: ,,Mul ei ole konkreetset infot, kui palju Vene sõdureid siia tulnud on, aga ma arvan, et neid on palju rohkem, kui on ametlikult öeldud. Olen täiesti veendunud, et Venemaa tahab õppusega demonstreerida NATO piiride lähedal oma sõjalist jõudu ja seetõttu valisid nad õppusekohaks Valgevene. Õppuse Zapad 2017 korraldamine Valgevenes on Venemaa kindralite ja mõne Valgevene kindralikese ühistööna välja mõeldud projekt. Sõdurid tulistavad polügoonidel ja näitavad, mida nad teha oskavad. Pärast seda lähevad nad Venemaale oma paiknemiskohtadesse tagasi. Kui Venemaa jätaks õppuse ajaks siia toodud sõdurid Valgevene territooriumile, oleks see väga suur rahvusvaheline skandaal, milleks Venemaa praegu valmis ei ole. Venemaa istub tohutult suurte rikkuste otsas, kuid ei suuda sellegipoolest tagada omaenda kodanike heaolu. Ametliku statistika järgi elab 20 miljonit venelast alla vaesuspiiri. Nad ei suuda oma majandust hallata nii, et inimestel oleks hea elada. Nad ei suuda tagada oma inimestele sellist töötasu, nagu on Eestis, Lätis või Leedus. Ka näiteks Valgevenes on ametliku statistika järgi keskmine palk kolm korda väiksem kui Eestis. Seetõttu peabki Venemaa rääkima, et meil on vaenlased – sisemine vaenlane on opositsioon ja välisvaenlane NATO. Venemaa tahab näidata oma inimestele, et suudab nende vaenlastega toime tulla."
Miks on üldse tarvis varjata, kui palju sõdureid õppusel osaleb?
Šuškevitš: ,,Seda on raske öelda. Venemaa võimudele on omane öelda üht ja teha teist. Nad ei tunnista siiamaani, et see, mille nad Krimmis korraldasid, oli agressioon. Kogu maailm peab seda agressiooniks, aga ise nimetavad nad seda kingituseks Krimmi inimestele. Venemaa põhiline relv on inimelu, neil ei ole oma inimeste elust kahju, Ukraina inimeste elust veelgi vähem. Venemaa on alati olnud valmis oma eesmärkide saavutamiseks ohverdama inimelusid ja see traditsioon jätkub. Nii on toiminud Ivan Groznõi, Peeter Esimene ja Jossif Stalin. Nüüd jätkab seda traditsiooni väike Napoleon Vladimir Putin. Ma arvan, et ta jätkab Ida-Ukrainas seda, mida on siiamaani teinud. Krimmi annekteerimise peale läks ta selleks, et taastada oma kahanema hakanud populaarsust Vene rahva seas. Venemaa alustas propagandakampaaniat, et Krimm on alati olnud Venemaa osa ja jääb selleks. See trikk Putinil õnnestus ja nüüd tuleb tal seda liini jätkata. Venemaa küll üritab väita, et Ida-Ukrainas toimuv on riigisisene konflikt ja Venemaal pole sellega mingit pistmist. Nad võivad rääkida Donetski ja Luganski rahvavabariigist ning Malorossijast, aga kõik see on jama."
Ukraina on avaldanud kartust, et Venemaa võib kasutada õppust Zapad 2017 ära Valgevene kaudu põhja poolt Ukrainasse tungimiseks. Kas selline stsenaarium on võimalik? Venemaa on ka varem kasutanud õppusi agressiooni alustamiseks, näiteks 2008. aasta augustis Gruusias.
Šuškevitš: ,,Ma arvan, et selline asi ei ole võimalik ja isegi Lukašenka ei läheks sellise asja peale välja. Valgevenelaste ja ukrainlaste suhted on alati olnud väga head ja selline stsenaarium ei tundu mõeldav."
Kuidas teile tundub, kas Lukašenka isegi ei armasta eriti Putinit?
Šuškevitš: ,,Ta võib Putinit mitte eriti armastada, aga ta on Putinile kuulekas. Lukašenka võib Putinit isegi vihata, kuna Putin on teda korduvalt avalikult solvanud. Lukašenka allub täielikult Putinile. Valgevene president võib ju rääkida iseseisvusest, aga mis iseseisvus see selline on? Iseseisvus on see, kui kehtib põhiseadus. Lukašenka rikub juba pikemat aega põhiseadust, mis ütleb, et Valgevene on neutraalne riik. Seega ei tohiks Valgevene põhiseaduse järgi korraldada Venemaa relvajõududega ühiseid õppusi, kuid Lukašenka teeb kõike, mida Putin nõuab."
Kui kaua Lukašenka režiim Valgevenes veel kestab ja mis peaks juhtuma, et võim vahetuks?
Šuškevitš: ,,See kestab nii kaua, kuni Venemaa Lukašenkat toetab. Seni jätkub Lukašenka käe all Valgevene venestamine. Ebaseaduslikult, valimistulemuste võltsimise abil võimul püsiv president on anti-valgevenelane ja tema tegevusele on väga raske vastu seista. Kuni Venemaast ei saa demokraatlikku riiki, on väga vähe lootust, et Valgevenes poliitiline režiim muutuks, kuna meie gigantne naaberriik toetab seda režiimi. Meil on Venemaaga avatud piir, mis on 1560 kilomeetrit pikk. Venemaa mõjule on väga raske vastu seista. Seetõttu peab Lukašenka olema Putini ori. Vaadake kasvõi õppust Zapad 2017. Normaalsetes riikides saavad kõrgeid auastmeid sõjaväelise hariduse ja pikaajaliste kogemustega ohvitserid, aga meil Valgevenes käib mingi tsirkus.
Lukašenka andis kindrali auastme kõigile kuberneridele. Nüüd panevad nad õppuse ajal oma mundrid selga ja mängivad näitemängus oma osa. Läänele on tarvis näidata, et Valgevene on rahuarmastav, sõjaliselt tugev riik, kes on valmis NATO-le vastu astuma. Lukašenka on korduvalt öelnud, et Valgevene aitab kaitsta Venemaad NATO eest. Ta ei ole ilmselt NATO kohta mingeid dokumente lugenud ja teda pole sellel teemal briifitud. Lukašenka ei saa isegi aru, mis asi NATO on. NATO on olnud ju loomisest peale kaitseorganisatsioon, mille peamine põhimõte on, et agressiooni mistahes NATO riigi vastu peetakse agressiooniks kogu alliansi vastu."
Šuškevitš: ,,Ma usun, et Lukašenka toetajaid on väga vähe, aga aktiivselt astub talle vastu samuti vähe inimesi. Enamik valgevenelastest üritab võimu unustada ja tahab tegeleda oma maiste asjadega. Inimesed hoiavad oma töökohtadest kinni ega taha poliitikaga tegeleda. Ma usun, et kui see enamik astuks aktiivselt praeguse režiimi vastu, võiks olukord Valgevenes kiiresti muutuda. Valgevenes oli seitsme aasta eest veelgi suurem väljaastumine kui Ukrainas Maidanil. Pärast 2010. aasta valimisi kogunes Minski kesklinnas meeleavaldusele 70 000 inimest, seda on palju rohkem, kui oli Maidanil. Kuid kogu süsteem oli Valgevenes selleks valmistunud. Miilitsad ajasid meeleavalduse laiali. Kas te teadsite, et Valgevenes on praegu miilitsaid ühe elaniku kohta seitse korda rohkem, kui oli nõukogude ajal? Miilits oli valmis, inimeste vastupanu suruti maha, meeleavaldajaid peksti ja nad viidi minema."
Mõni päev tagasi toimus Minski kesklinnas meeleavaldus Zapadi vastu. Miilits oli küll kohal, aga meeleavaldajatega ei tehtud midagi ning neil lubati vabalt ära minna. Mida näitab selline leebe suhtumine meeleavaldajatesse?
Šuškevitš: ,,Meeleavaldus läks rahulikult, kuna see toimus lääne diplomaatide silme all. Pealegi, tegemist ei olnud väga rahvarohke üritusega. Võimudel on teistsugused meetodid, alati ei peagi meeleavaldajaid kohe laiali peksma. Miilitsad pildistavad meeleavaldusel osalejaid ja nendega tegeletakse pärast individuaalselt. Hea näide on üks Valgevene opositsiooni juhte Mikola Stankevitš, kes pannakse alati vangi, kui opositsioon midagi korraldab. Selline on Valgevene meetod opositsiooniga tegelemiseks ja kahjuks toimib see süsteem hästi."
Elate üsna tagasihoidlikus korteris. Millised on Valgevenes endiste presidentide sotsiaalsed garantiid?
Šuškevitš: ,,Endistel riigipeadel on sotsiaalsed garantiid tsiviliseeritud ühiskondades. Ka Valgevenes oli varem endistele riigipeadele seadusega ette nähtud suur pension, mis võimaldas muretut äraelamist. Kuid Lukašenka lasi selle seaduse tühistada.
Lukašenka on väheharitud inimene, kes langetab otsuseid emotsioonide ajel. Viimased kümme aastat ei ole ma saanud Valgevene riigilt sama hästi kui mitte mingit pensioni. Mulle antakse tavalist baaspensioni, millest ei ole võimalik ära elada. Kuni mul tervist jätkub, ei ole mul probleeme, kuna saan välismaalt pidevalt pakkumisi, ma annan loenguid ja käin konverentsidel esinemas. Näiteks homme (reedel, 15. septembril – toim) sõidan esinema Lõuna-Koreasse."
Kas Valgevene võimud lubavad teil vabalt liikuda?
Šuškevitš: ,,Mulle on kehtestatud igasuguseid keelde. Näiteks justiitsministeerium lõi mõne aasta eest mu vanasse passi templi, millega keelati minu väljasõit riigist. (Šuškevitš võtab sahtlist passi ja demonstreerib riigist lahkumist keelavat templit – A. E.) See tempel löödi mulle passi 2012. aastal, kui olin just saanud Kommunismiohvrite Mälestusfondilt Trumani-Reagani Vabadusmedali. Pidin medali vastuvõtmiseks sõitma Ameerika Ühendriikidesse, kuid passi löödud templi tõttu oli mu liikumisvabadus tõsiselt piiratud. Kuid Venemaa ja Valgevene vaheline piir oli avatud ja ma sain takistusteta sõita autoga Venemaale ja sealt edasi Lätti. Sealt sõitsin Vilniusse, kust sain lennukiga edasi. Pärast USA reisi hakkasin avalikult uurima, mis põhjusel mulle riigist lahkumise keeld oli kehtestatud. Selgus, et justiitsministeerium oli templit lüües seadust rikkunud, kuna inimesele saab riigist lahkumise keeldu määrata vaid kohus, kuid justiitsministeerium ei olnud algatanud mingit kohtumenetlust. Pärast selgitati mulle, et tempel löödi mu passi arvuti andmebaasis tekkinud vea pärast."
Te räägite avameelselt ja kritiseerite president Lukašenkat. Kas Valgevene võimud teile sellise jutu pärast ebameeldivusi ei tekita?
Šuškevitš: ,,Ma avaldan oma arvamust ja seda garanteerib mulle Valgevene põhiseadus. Kui ma esitaksin faktiväiteid, siis peaksin oma väiteid vajadusel kohtus tõestama. Aga ma avaldan lihtsalt oma arvamust. Ka meie vestluses avaldan praegu oma arvamust. Aga Valgevene võimud tekitavad inimestele palju ebameeldivusi nii või teisiti. Oodata võltsingutel püsivalt režiimilt ja presidendilt ausat käitumist oleks palju tahetud. Kuid Valgevene inimesed on töökad ja distsiplineeritud ja kui meil oleks aus ja demokraatlik valitsus, jõuaksime veel kaugele. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli kõigil endistel liiduvabariikidel ühine stardipositsioon. Valgevenes olid sel ajal majandusnäitajad paremad kui Eestis, Lätis, Leedus või Poolas. Praegu on Valgevene väga kaugele maha jäänud ja see on meie võimude tegevuse tagajärg. Valgevene propaganda üritab näidata, kui halb on elada Leedus ja kui õnnetud on sealsed inimesed, samal ajal kui Valgevene on üks jõukas ja õnnelik riik. See on ju täielik jama."
http://maailm.postimees.ee/4246563/valg ... putini-ori
