www.militaar.net

denis23 ja Kapten Trumm kas te juhuslikult olete tähele pannud mis on foorumi pealkiri? Teie vaidlusi on küll huvitav lugeda aga Eesti Õhuväega ei ole neil küll midagi pistmist. Mul omal ka nii mõnestki asjast oma arvamus aga parem ei topi oma nina teie vastastikuse tatipritsimise vahele. . . .

Noh...sorry aga kas pole asi ikka nii et EV õhuväega seoses kõik mida osapooled tahtsid öelda on juba öeldud. Aga adminnid võivad otsustada teistmoodi ning näiteks tõsta osa sellest teemast "vene hävituslennukite" alla.

Eesti Õhuväega veel ikka muresid küll - ei ole lendurite, tehnikute koolitus süsteemi ja kõigest puudus . . . Lendurid saaksid vist igaüks omale isikliku istme millele keegi teine ei istu ja mõne djäävad tühjakski.
Plaanid uue tehnika soetamiseks . . . olematud

Aga mina olen juba öelnud, et olukorras kus sõjaväel puuduvad kõige vajalikumad asjad ning noor ohvitser teenib kaks kuni kolm korda vähem ehitustöölisest, on kuritegelik ning vastutustundetult soetada kallid "staatuse" mänguasjad mille rakenduslik väärtus on null. Mina jään oma seisukoha juurde. Hea näide: relvi ex-DDR arsenaalist kõlbas osta kaasa arvatud sellistele sõjaliselt arenenud riikidele nagu Rootsi ning Türgi. Eestile näiteks ei sobinud. Kas sellepärast et sellega ei kaasnenud väljaõpe kuskil soojal maal või et polnud võimalust sellega väikest pensioonilisa teenida olematu hinna tõttu?

DDR i varade jagamise ja müümise ajal ehk olid siin maal muud ja hetkel tähtsamad mured kui sõjatehnika muretsemine. Kahtlane kas kõike siis müüdudki oleks, oli Iisrael vist ainuke või üks vähestest kes Eestile üldse nõustus relvi müüma. Tänapäeval jah on hoopis teine seis nii maailmapildis ja asjadest arusaamises. NATO riigile ehk jah müüdakse soovi korral ka päris uus transpordilennuk kui ikka osta tahetakse.

Nende DDR varade asja ei maksaks väga üle dramatiseerida.

Näiteks kui Luftwaffe võttis üle kaks Mig-29 eskadrilli, siis ülevõtmise ajal olid need praktiliselt lahingukõlbmatud, sest suures ühinemiseufoorias ei olnud neid keegi hooldanud, tööriistad laiali tassitud, jupid ei tea kus.

Isegi Saksamaa rahaliste võimaluste juures kulus 2-3 aastat ning ligemale 100 miljonit marka, et need 22 või 24 lennukit võis lugeda lahingukõlbulikuks jõuks.

DDR Mig-21 saatus oli vanaraud ja muuseumid (enamikul lennutunnid täis) ning Mig-23 ja Mig-23BN peaks olema tänaseni konserveerituna kuskil laos nö igaks juhuks.

Kujutan vaid elavalt ette, mis olukorras olid DDR relvad, kui nad aasta peale DDR lagunemist said üle loetud ja arvele võetud.

Bundeswehr võttis endale igatahes väga vähe vaid kõige uuemad.

Üksjagu DDR tehnikat sattus ka USA-sse, kus neid kasutati katsetamise eesmärgil.

denis23 kirjutas: Reaalselt, on F/A 18A kandejõud 1800 kg ning sellega on ta raadius ainult 548 km. Kusjuures all on märkus selle kohta et Desert Fox operatsioonis oli F/A-18A kandejõud veelgi madalam, ainult 900 kg.
Eks sisuliselt, võrreldes oma vanusekaaslasega Hornetiga, võtab Su-27 kaks korda rohkem pomme ning veab need 1.5 korda kaugemale.
Kusjuures!!!
Su-27 ei vaja selleks rippaake, Hornetitel peab aga kaasas olema 3500 kg kütust rippaakides (see ongi põhjus miks see ei saa eriti palju pomme võtta)

Ne sravni *** s paltsem, ütlevad venelased sellise jutu kohta.

Selle ümberlükkamiseks on vaja tegelikult väga vähe.
Esiteks võrdled sa omavahel kerget hävitajat nn raske hävitajaga. Su-27 on sama klassi lennuk mis F-14 või F-15, mitte F-18 või F-16.

Selle kunstliku võrdluse tagajärjel jõuad sa järeldusele, et suurema lennuki tonn/km suhe on parem kui väiksel. Umbes sama tulemuse saad sa kindlasti ka F-14, F-15 võrdlemisel F-18. See peabki nii olema ja on kogu aeg olnud.

Edasi jätad sa "targu" välja tabelis toodud F-14, mille "suhe" on praktiliselt sama, mis Su-27-l, kuid mis tegi esimesed lahingulennud 1975.

Ja kui sa tabelit veel uuriks, siis leiad sealt, et kõige parema suhtega on Vietnami sõja aegne A-6, mitte Su-27.

Õige tabel on ise siin:
http://www.flightjournal.com/articles/su27/su27_6.asp

Korrektne oleks muidugi mainida, et kõik USA Navy lennukid on varustatud õhus tankimise võimalusega, mida vene lennukitel on äärmiselt vähe ja peamiselt pommitajatel või katselennukitel. Igatahes Su-27 ja Mig-29 seda ei ole. Seega see "ülekaal" on vaid teoreetiline ja kergesti lahendatav õhus tankimisega.

Niiet see jutt ei näita mitte midagi, vaid Su-27 kaotab selles suhtes, mille poolest on ta "parim" isegi Vietnami-sõja aegsetele anakronismidele.

Mis puudutab F/A-18 ajalugu, siis tema kasutuselevõtt pole mitte USN "viga", vaid asjaolu, et Navy soovis Super Tomcati asemele väiksemaid, kergemaid ja odavamaid lennukeid, mida mahuks lennukikandjale 1,5 korda rohkem. Ja lahingus on vahe, kas sul on 40 või 70 lennukit.

Lennukikandja aga ei ole kummist ning ning näiteks 60 F-18 asemel mahub angaari vaid 35-40 Su-27K-d, kuna nad on oluliselt suuremad ning vajavad pööramiseks rohkem ruumi.

Samal põhjusel on soovitud ammu vabaneda F-14, sest need on väga vanad ning kuna nad on muutuvtiivaga, siis selline lennuk on fikstiivaga lennukist alati raskem ja vähema siseruumiga.

Samasse tabelisse võiks võrreldavuse huvides sisse panna ka Mig-29, mis lendab praktikas 2-tonnise koormaga 200 km kaugusele ja tagasi. Paneks i-le täpi kohe peale

Eesti õhuväe tänane mure, et proovib kuidagi Õhuväest Lennuväeks saada ja miskit moodi värskelt renditud L-39 opereerima hakata )

Eesti õhuväe tänane mure, et proovib kuidagi Õhuväest Lennuväeks saada ja miskit moodi värskelt renditud L-39 opereerima hakata )

Hea algus seegi! Kotkapojad peavad ikka ennem lendama õppima kui jahile lähevad

Kotkapoegadele kuluks minu arvamist mööda pigem miski transpordi aparaat ära millega rahusõdureid ja nende nänni tassida.

Sellest transalennukist oli juba juttu ning transalennukite omamine treeningmasinate asemel ei anna mingit eelist hävituslenduri ettevalmistamisel.

Kui transalennuki kasutus on kord poole aasta tagant viia 20 meest Bagdadi või Kabuli ning tuua teised samapalju tagasi, siis ei ole väga sügavat mõtet seda osta.

Eesti territoorium on nii väike, et transpordilennuväge kui sellist pole siin eriti tarvis ja sõja-ajal pole sellega midagi teha.

Et viia 10 meest Bagdadi, võib need hommepäev pista piirivalve L-410-sse ja teha 3-4 vahemaandumist ja kogu lugu.

Lahingulennuki rahuaegne kasutus on intensiivne väljaõpe sõja puhuks, mida tehakse minimaalselt 1 lend 2 päeva kohta.

Reaktiivtreeninglennuki mõte on lahingulendurite ettevalmistamine ning reaktiivlahingulennukitega tegelemiseks kogemuste hankimine.

L-39 oli vene ajal kõikide vene pilootide kohustuslik aste enne lahingulennukit.

See muidugi ei tähenda, et treeninglennuk lahingulennukit asendab ja seda loota on naiivne.

Kuid pool muna on parem kui tühi koor ja õhk-maa rünnakut saab ka Tsehhi masinaga õppida.

Lisaks on Eesti ala nii väike, et aasta-paariga kulub see lendurile pähe ning see annab hindamatu eelise sõjaoludes - sa tead täpselt, kuhu saad peitu pugeda ja millise maantee kohal saab kõrgete puude varjus vaikselt läheneda, maandumisest rääkimata. Mõnedes kohtades on geograafilisi nüannse nagu afgaanis

Transalennuk ei anna sõjalendurite väljaõppes mitte midagi, seal kus selle õpe lõppeb, seal L-39 oma alles algab.

Transalennukile rakenduse leidmisega mujal on see küsimus, kas me peaksime oma vähesest eelarvest kuskile Ugandasse toiduainete veoks lennuki ostma, kui see meie õhuruumi kaitseks midagi ei anna.

Samas on kõik ÜRO lennud suht kahtlastes kohtades, kus on suur võimalus endale Stinger mootorisse saada ja oma kallist masinast ilma jääda. Meenutame kasvõi Sarajevosse tehtud humanitaarlende, kus abi vedanud masinad risikisid iga päev allatulistatud saada.

Samas tähendab lennuki kasutamine ÜRO missioonideks, et tegu peab olema vähemalt kapitaalremonditud või veel parem uue lennukiga, sest lennutunde koguneb seal tohutult.

Praegu üritatakse lihtsalt USA lennukitega tasuta vedamist saada ja odavaid/häid asju pole olemas. Tellige endale tsarterlennuk, viiakse kohale ja see ei maksagi nii tohutult, kui reisibüroodel kannatab 5000-kroonise tuusikuga 50 turisti Egiptusse vedada.

Mina vaataks asja mitte hinna/kasuteguri vaid hinna ja Eesti riigi otsese kaitse kasuteguri suhtega.

Seda enam, et 100M makstakse ainuüksi selle teadmise eest, et 4 lennukit kuskil Leedus olemas on, kes jõuavad kohale alles pool tundi hiljem.

Mõjust ajateenijate ja muidu rahva moraalile ei ole mõtet rääkidagi, kui ikka omad kõrvulukustava mürinaga üle polügooni tuiskavad ning ning "ründavast vaenlasest" tulemeri järgi jääb. Kaovad paugust need jutud, et ega me rootsi püssidega tehnika vastu saa.

Kui Soome Eduskunta hääletas Hornetite ostmist, siis otsustati see praktiliselt ühehäälselt. See oli siis Talvesõja ning Mig-21 mürina mõju. Liigseid küsimusi ei esitatud.

Kui uskuda andmeid, et hävitaja lennutund maksab ca 5000 dollarit (70 000 krooni) -vabandage kui on valed andmed ja parandage-, siis eskadrill 10 masinat läheb 250 tundi/a korrutada --70 000 *10*250= 175 miljonit krooni jooksvateks kuludeks (seal siis tööjõud, kütus, kulumaterjalid). Vahest väristada kätt, et NATO onud kingivad ühe 2000 tunnise ressursiga eskadrilli ja aitavad õpetamisel?

Summa igatahes ei tule oluliselt üle 300-400 miljoni ja see on võimalik, kui riigieelarve kasvab mitu miljardit aastas.

Kujutasin juba ette, kuis meie kotkapojad TallinnTartu maantee kohal madallendu harjutavad...

madallendudeks on määratud alad ja mujal ei tohi.

Enne hävituslennunduse loomist olekski vaja transalennundus paika saada. Need kes lendavad transadega ei ole kuidagi seotud hilisema hävituslendurite koolitusega. Rääkimata sellest,et istuvad kord ühes kord teises masinas.

Transalennuki kasutus saaks olema suht aktiivne arvestades seda riigi poolt võetud kohustust oma 8 protsenti vägedest väljaspool piire hoida mis eesti tingimustes teeb ligikaudu 350 meest keda on vähemalt 2 korda aastas vahetada ja neile kogu varustus viia. 10 meest jah võiks L-410 sisse toppida kui nad ei vajaks nii palju varustust - koos relvade ja laskemoonaga kaalub üks rahusõdur oma 300 kg ja L-410 laseb 3 tonni peale jalad laiali, õhkutõusust ja Bagdadi viimisest rääkimata.
eesti puhul ei oleks esialgu vaja mitte reaktiivlennukit sõja pidamiseks vaid eelkõige oma õhuruumi kontrolliks ja valmisolekuks 24/7 väljalennata tuvastamaks kes ja millega piiri rikub.
On olemas punktiarvestus süsteem NATO siseselt kus loetakse kasulikke tonne ja miile ja arvestatakse need ümber - mina vean su kraami ja sina tagad mulle õhuruumi kontrolli
USA veab meie rahusõdureid Iraaki täpselt nii kaua tasuta kuni see talle endale kasulik on. Afganistani transa ja kogu varustus tuleb omal hakkama saada ja see vajaliku varustuse hunnik ei ole mitte väike.
Ajateenijatele mõjuks ehk ülelendavast hävitajast rohkemgi üks üle kaeviku kulgev tank või siis 70 lahtist langevarju 200 meetri kõrguselt rambist välja pudenemas.
Lennutunni maksumus hävitajal sõltub konkreetsest tüübist ja mootorite arvust jne. suurusjärk 5000 on ok. 27/7 katmiseks umbes 30 meest vaja kes kõik ligi 200 tundi peavad aastas lendama . . .
Transad hoiaksid samas rahusõduritele kuluvat raha kokku ja ei imestaks kui nendele kuluv raha nii kütuse, hoolde kui liisingu maksete osas oleks väiksem kui praegu tsharterite tellimisele kuluv.

Transpordid võiksid muidugi olla. Neile leiaks rakendust küll. Kas just pommitajatena nagu venelastel. Lisaks oleks vaja nii merepiiri valveks patrull-lennukeid ja koptereid. On transportlennukeid millel on mitu kasutusvarianti. See Robinson on ikka rohkem tsiviilkoperdaja. Venemaal erakätes neid küll.

Minu rumala arvamuse kohaselt oleks sellel vorst-vorsti vastu mõte siis, kui need 4-5 lennukit Ämaris baseeruks ning osaleks ka kohalikel suurõppustel.

Ostetud ja enda rajatud õhukaitse vahe on see, et ostetud kaitse võib igal hetkel poliitilistel põhjustel minema lennata või lihtsalt kõrvale viilida, enda oma lennukite peremees oled ikka ise ja teed mis tahad nendega.

Seega olen ikka rumalal arvamusel, et pigem osutada õhuturbeteenust endale ise või teha seda kogemuste kogumiseks mujal.

Ega siis kuskil Iraagis pole ka maamärkide ründamise tee meie ees püsti kui seda väga tahetakse.

Mina rumal sõjaväest ja poliitikast kauge inimene -selline talupoegliku mõtlemisega - ise arvan, et kahe miinipaadi asemel võiks sama raha eest osta raketipaadid ja käia nt konvoimissioonidel kui osta miinimissiooni eest mingeid muid teeneid.

Samuti võiks transalennuki ja rahusõdurite veo asemel olla oma lahingulennukid ja nendega võiks käia praktikat kasvõi Iraagis saamas.

Kuludest veel ei tea - aga kahe variandi vahe on see, et raketipaatide ja mänguhävitajate korral on ettevalmistatud ja vajalikud kaadrid endal olemas ja need kuluvad vajadusel marjaks ära ning nende kindluses ja lojaalsuses ei ole põhjust kahelda. Miinipaatide ja transalennukitega pole endal hädas midagi peale hakata.

Soomes on igatahes sedapidi asjad. Pruukis vaid peaministril viisakalt köhatada, et me võime ju "meetmeid" ka rakendada kui igasugune kino õhupiiril lõppes päevapealt.

Näiteks Lahesõjas olid osad NATO liitlased kaunis kasutud, küll ei osatud õhus tankida ja küll tuldi mingite vanade lennumasinatega kohale. konkreetsed näited olid Itaalia Tornadod, kes ei saanud tankimisega hakkama ning Inglise Tornado F-3, millel keelati Iraagi õhuruumis kolamine, kuna kardeti selle allapõrutamist.

Kui see vorst-vorsti vastu on mitu korda odavam, on iseasi, kui aga mitte, siis kahtlane.