Kirjutan veel ühest kergelt koomilisest loost kokkupuutest ühe nende "Хозяйство"-ga.
Kremlist lõunas, kohe üle Moskva jõe oli meil üks objekt nimega "Пятницкая". Пятницкая ilmselt selle pärast, et asus Пятницкая tänava ühe põiktänava ääres. Seal oli maasse kaevatud pirakas vundamendi auk ja selle kõrval hunnikus vundamendiplokid. Sinna pidi tulema julgeoleku sidejaam. Ehitusplats oli piiratud mitmemeetrise tiheda plankaiaga ja sellel asus peale augu ja plokkide veel üks vaguntüüpi ehitussoojak. Seal objektil siis töötasid, või pidid hakkama töötama muidu tsiviilehitajad. Meie kutsusime neid kõiki Прораб (производитель работ).
Samal objektil töötas kümnemeheline "duhhide" grupp, keda mina sinna vedasin.
Umbes nädala jagu möllasid siis need soldatid seal uuel objektil meil ilma tsiviilehitajateta, mingi aeg hiljem siginesid pärast ka Прораб-id. Objekti vanemaks sinnamaani oli üks seeru.
Teiselpool planku ca neli viis meetrit aiast, oli üks vana pisike kirik (pigem kabel), kust oli veetud üle plangu pingule tõmmatud terastraati mööda meie objektile igavesti jäme toitekaabel. Kaabel lõppes "rubilnikutega" varustatud suures metallist elektrikilbis, mis oli kruvitud soojaku seina külge.
Noja need "duhhid" ajasid seal soojakus midagi totaalselt lühisesse nii, et see elektrikilp läks koos soojakuga põlema. Seeru haaras mingi veeämbri soojakust ja viskas selle täie vett kusagile peale, ning sai hea elektrilöögi ja lendas selili. Siis tuigerdas minu juurde silmad pahupidi peas ja karjus mulle На по́мощь! (mina lebotasin oma masinas teiselpool plankaeda tänaval). No ma siis lendasin На по́мощь ja käskisin duhhidel rubilniku välja lülitada kilbi küljes. Aga keegi ei julenud puudutada seda. Ma siis haarasin ühe pika plangu ja virutasin sellega rubilniku pihta. Rubilnik läks välja, aga see jäme toitekaabel, mis kirikust tuli, hakkas aurama ja siis veidi hiljem ka tossama ja siis lõi lõpuks leegid välja. Mina olin kiire poisina selleks ajaks juba vahukustutiga soojaku katusel ja mängisin tuletõrjujat
No ma karjusin nendele tegelastele seal, et minge kutsuge tuletõrje, sest kolm vahukustutit sai tulemusteta tühjaks juba lastud ja siis keegi jooksis kuhugi midagi tegema ja kutsuma. Aga see kaabli kärssamine liikus soojaku poolt kiriku poole (kirikupoolne kaabli ots oli mitu meetrit kõrgemal kui soojakupoolne ots) ja jõudis üle plankaia. No siis lendasid sealt kirikust välja mingid sinimütsikesed, prapporid, kaptenid ja majorid ja tormasid mööda tänavat ümber selle plankaia meie objektile, igasugu joptvajumatid lendasid kahte lehte. Samal ajal oli kuulda, kuidas tuletõrje masinad sireenide saatel kusagilt ülejärgmisest kõrvaltänavast meist mööda põrutasid vales suunas.
Kuna meie objektil asunud kuus vahukustutit olid tühjaks lastud juba, siis sinimütsikesed tõid joostes veel lisa.
No ma kustutasin selle putka ära lõpuks sealsamas katusel turnides. 8 vahukustutit lasin kokku tühjaks ja kaks jäi veel alles
Pärast tuli välja, et see kirik või kabel oli üks tähtis valitsusside jaam (üks nendest "Хозяйство"-test) , mille me peaaegu põlema oleks pannud ja mine tea, soodsatel asjaoludel võibolla isegi maha oleks suutnud põletada. Lisaks jätsime sidekeskuse mingiks ajaks (vbl 10 minutit) ilma toiteta, enne kui sinimütsikesed varutoite tööle said ja meid teise toitekaabli küljest lahti ühendasid.
Kui ma pärast äkšõnit katuselt alla ronisin, siis üks sinimütsike oli juba väed õuele rivistanud ja sõimas täiest hingest, et miks kümme meest vahtisid suud ammuli kuidas üks mees katusel kustutab!? Seeru sai ka nagu tuppalasknud kass, aga kui sinimütsikesed lõpuks teada ning aru said, et too on kergelt kontuužennõi ja kontaktivõimetu saadud elektrilöögist (või siis hoopis ЧП-st, selle arengust ja ulatusest, mine sa tea), siis jätsid ta rahule.
Lõpuks jõudis kohale ka tuletõrje.
Pärast tuletõrjet saabus ka meie väeosa ossobistist major ja mingi miilitsavormis tegelane.
Mulle aga avaldati tänu operatiivse tegutsemise eest
Sellest, kuidas kümme "debiilset duhhi" (kasutatud väljend muutmata) Kremli külje all valitsuside oleks peaaegu maha põletanud, räägiti väeosas veel kaua ja toodi alati õpetlikult hirmsaks näiteks, mis kõik võib juhtuda.
See oli nüüd kergelt OT muidugi, aga ehk annate andeks.
