Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Pigem on siis just korras, palju hullem kui miskid pommiplahvatused enam uudisekünnist ei ületaks.Walter2 kirjutas:Kui juba sellised lood hakkavad uudiskünnist ületama siis on miskit mäda siin riigis..
Sierra kiirus oli 54 km/h. Soovitan uuesti vaadata,AMvA kirjutas:Ma ütleks küll, et mõttetu käitumine politsei poolt.hjl85 kirjutas:https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=91647553
Vot, mis tähendab kui patrull liikleb ja liiklusohutust tagab! Sellist tegevust olengi koguaeg silmas pidanud ja tahtnud politsei poolt rohkem.
Igati super käitumine patrulli poolt, et tagada ohutu ja sujuv liiklus.
Esiteks ei näinud ma mingit ummikut ja teiseks kui vaadata politsei kiirusnäidikut, siis selle Sierra kiirus oli 84 kmh. Kas 84 on juba Eestis NII madal kiirus, et politsei peab sekkuma?
Mis jama sa ajad? Möödasõit oli võimatu kuna liiklus oli tihe. Sellisel juhul on kohustatud aotjuht kelle taha on kogunenud kolonn laskma need mööda.davidsoniharald kirjutas:Mul ei olegi kiiret. Sellegi poolest jõuan kohale tavaliselt ennem plaanitud aega. Elu- ja autojuhi kogemus on õpetanud, et sihtpunkti jõudmiseks peab varuma piisavalt aega. Piisav ajavaru kindlustab selle, et kui teel satun mõne rumala autojuhi otsa, kes sõidabki 70kmh ja tiheda liikluse tõttu on möödasõit võimatu, siis jõuan ikka õigeks ajaks kohale.hjl85 kirjutas:Akf D. Kõige lollim argument mida yldse saab tuua. Akf Trumm vastas sulle juba-miks mitte laus 50 või äkki 20 km/h? Kuhu sul kiiret. Puudu on veel-hakka varem liikuma jms ajuvabad "argumendid". Kui tahad sõida 70 km/h aga tee teistele endast möödumine ohutuks ja vajadusel jää kasvõi seisma.
Otse loomulikult võib hambad ristis ja "kahe sotiga" möödasõite teha, sest mul on ju niiiii õigus selleks kõigeks. Või rongiga sõita, või jala käija.
Ühesõnaga akf-d, teil on tavalise rullnoka probleemid. Mis teha, mõned ei kasva kunagi suureks.
Crispy kirjutas:Pigem tekib küsimus, et kui Sierra uimas 50ga, siis miks teised mööda ei saanud? Ei usu elu sees, et vastutulev liiklus nii tihe oli ja selle pärast nii pikk saba tekkis. Traktorid venivad ju samamoodi aga kõik saavad mööda. Äkki tekkis Sierrale taha veel paar samasugust saamatut ja järgmised enam 2-3 autost korraga mööda ei saanud?
No aga siis proovi vaadata mis postitusele ma vastasin. Sierra lugu ei ole ma poole sõnagagi puudutanud. Ma siin vihjasin täiskasvanud rullnoka nutulaulule, kuidas 70-80kmh tunnis Tallinnast Paldiskisse sõitmine on nii suur takistus, et on vaja "kahe sotiga" mööda muljuma hakata.hjl85 kirjutas:Mis jama sa ajad? Möödasõit oli võimatu kuna liiklus oli tihe. Sellisel juhul on kohustatud aotjuht kelle taha on kogunenud kolonn laskma need mööda.davidsoniharald kirjutas:Mul ei olegi kiiret. Sellegi poolest jõuan kohale tavaliselt ennem plaanitud aega. Elu- ja autojuhi kogemus on õpetanud, et sihtpunkti jõudmiseks peab varuma piisavalt aega. Piisav ajavaru kindlustab selle, et kui teel satun mõne rumala autojuhi otsa, kes sõidabki 70kmh ja tiheda liikluse tõttu on möödasõit võimatu, siis jõuan ikka õigeks ajaks kohale.hjl85 kirjutas:Akf D. Kõige lollim argument mida yldse saab tuua. Akf Trumm vastas sulle juba-miks mitte laus 50 või äkki 20 km/h? Kuhu sul kiiret. Puudu on veel-hakka varem liikuma jms ajuvabad "argumendid". Kui tahad sõida 70 km/h aga tee teistele endast möödumine ohutuks ja vajadusel jää kasvõi seisma.
Otse loomulikult võib hambad ristis ja "kahe sotiga" möödasõite teha, sest mul on ju niiiii õigus selleks kõigeks. Või rongiga sõita, või jala käija.
Ühesõnaga akf-d, teil on tavalise rullnoka probleemid. Mis teha, mõned ei kasva kunagi suureks.
Mida puutub siia 200 km/h-kui ainult sedavõrd, et politsei hoidis just sellised möödasõidud ära, sest varem või hiljem keegi läheb. 90 km/h alas 54-ga sõitjal ei ole mingit õigust dikteerida seda kiirust teistele. Siin ei käi jutt 85 km/h liikuvast sõidukist vaid 54 km/H LIIKUVAST.
Kui Paldiskist tulles jääb ette grupp rekkaid ja nende ees veel mõni aeglasem masin, siis kui enne Kloogarannat mööda ei saa, siis ongi võimalus 60-ga Keilani venida ja halva ebaõnne korral keeravad aeglased masinad veel peale Keilat ka samale teele kuhu plaanis minna. Nii et polegi mõnikord muud varianti kui lapats põhja vajutada...kahte sotti mul auto ei võimalda aga paar korda on läinud möödasõidul üle 160-ne ja see on paratamatus, mitte huligaansus.davidsoniharald kirjutas: No aga siis proovi vaadata mis postitusele ma vastasin. Sierra lugu ei ole ma poole sõnagagi puudutanud. Ma siin vihjasin täiskasvanud rullnoka nutulaulule, kuidas 70-80kmh tunnis Tallinnast Paldiskisse sõitmine on nii suur takistus, et on vaja "kahe sotiga" mööda muljuma hakata.
Ma võiks seda teemat lõputuseni kommenteerida, aga mälu järgi kannatanute ja surmaga lõppenud liiklusõnnetuste asukohad ei ühti 100% nende kohtadega kus politsei fööni, või maanteeamet automaatkaamraga trahve kogub. Vaevalt sellele jalakäijale, kes ülekäigurajal bussi alla jäi (peaks olema viimane liiklussurm) pakub takkajärele lohutust et samal ajal Paldiski maanteel linnasuunal politsei ja maanteeamet väikeste vahedega riigi taskuid täitsid kohas kus aastakümneid oli lubatud 70, aga siis otsustati et las olla nüüd 50... ilma põhjenduseta muidugi.Liiklus on teema, mis ühel või teisel moel kõnetab pea kõiki Eesti elanikke. Kes sõidab autoga, kes jalgrattaga, kes (elektri)tõukerattaga, kes käib jalgsi – me kõik kasutame ühest punktist teise liikumiseks avalikke teid.
Hoolimata valitud sõiduvahendist soovime, et nii meie kui ka kõik teised liiklejad jõuaksid elusalt ja tervelt sihtkohta. Liiklusohutuse eest vastutavad eeskätt liiklejad ise, aga just seetõttu, et tegemist on kogu ühiskonda hõlmava süsteemiga, on liikluses käitumine ka seadusandlikul tasandil liiklusseadusega reguleeritud.
Politsei eest pole vaja hoiatada
Liiklusjärelvalvet teostab Eestis reeglina politsei- ja piirivalveamet, kes jälgib, et nii sõidukijuhid kui jalakäijad liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud reeglitest kinni peaks.
Tundub justkui loogiline ja toimiv põhimõte: me kõik osaleme liikluses, soovime, et see oleks turvaline ning oleme läbi seadusloome andnud politseile õiguse ning kohustuse liiklusreeglite järgimist kontrollida.
Seda enam on veider, et iga päev võib eeskätt maanteedel näha, kuidas autojuhid vastutulijaid politseipatrullide eest tulede vilgutamisega hoiatavad. Selline võltsaltruistlik käitumine töötab ohutu liikluskeskkonna loomisele otseselt vastu, sest võimaldab liikluseeskirjade rikkujatel, s.h. alkoholi- või narkojoobes isikutel, patrulli vältida ning oma potentsiaalset mõrvariteekonda jätkata.
Ükski seadusekuulekas inimene ei hoiataks taskuvarast, röövlit või veel enam mõrtsukat teda ootava politseiametniku eest. Jah, lõviosa liiklejaid ei ole kurjategijad, aga fakt on, et meie teedel liigub iga päev kümneid kui mitte sadu sõidukeid, mille juht on tarvitanud alkoholi või narkootikume.
Lisame siia juurde ka kiiruseületajad, kulunud rehvidega sõitjad ja tehnoülevaatuseta sõidukiga liiklejad ning näeme, et teedel – eriti asulavälistel teedel, kus kiirused on suuremad – valitseb palju ohte.
Politseipatrullist kaasliiklejatele märku andmine võib tunduda kui hea tava, nii-öelda maantee kirjutamata reegel, aga teadmata, kas vastutulevas autos istub kaine ja liikluskuulekas inimene või hoopis pooleteise promillise joobega juhtimisõiguseta huligaan, ei ole see mõistlik tegevus. (no tõesti... pooleteistpromillisega juhte on meil teed alalõpmata täis.... äkki keelame kohe ka waze ära ja kõik navisüsteemid kus kiiruskaamerad peal)
Küsimust võib vaadata ka kasu versus kahju vaatepunktist: kui vilgutan tulesid korralikule kaasliiklejale, siis kas see talle midagi annab? Pigem ei anna, sest ta järgib liikluseeskirju nagunii. Kui aga autos juhtus olema roolijoodik, siis võib tema pääsemine politsei käest halvemal juhul lõppeda nii talle endale kui järgmises vastu sõitvas autos istujatele fataalselt.
Tööga ollakse rahul
Politsei- ja piirivalveameti poolt 2019. aastal tellitud avaliku arvamuse uuringu järgi on politsei tööga rahul 82% Eesti elanikest. Julgen väita, et politsei kuvand ühiskonnas tervikuna on positiivne: ühiskond toetab politseiametnike tööd ja saab aru, et nende töö tulemusena muutub elukeskkond kõigi jaoks turvalisemaks.
Liikluses endiselt laialt levinud vilgutamise komme on selles valguses justkui anomaalia: kui me politseid usaldame ja usume, et nende töö on vajalik, siis miks töötame politseipatrullidest kaasliiklejaid teavitades ise turvalisuse loomisele vastu?
Liiklus kuulub avalikku ruumi ja selles osalemine on seadusega reguleeritud. Seda mitte selleks, et politseinikud tahaksid hirmsasti trahve määrata või kedagi taga ajada, vaid selleks, et kiiruse ületamine, ebakaines olekus auto juhtimine, kulunud rehvidega sõitmine ja muud liiklusseaduse järgi keelatud tegevused ohustavad mitte ainult juhti ennast, vaid ka kõiki teisi avalikel teedel liiklejaid.
Liikluspolitseiniku töö ei erine selles mõttes patrullpolitseiniku või mõne teise politseiametniku tööst: eesmärk on tagada turvaline avalik ruum, kus kõik ühiskonna liikmed saaksid ohutult koos toimida. Kodanikena peaksime aru saama, et liikluses, nagu igal pool mujalgi, aitab turvalisuse loomisele ja hoidmisele kaasa politsei tegevuse toetamine, mitte takistamine.
Vilgutage vaid reaalse ohu korral
Vaadates liiklussurmade statistikat viie, kümne või kahekümne aasta lõikes, siis näeme pidevat kahanemistrendi. See on hea uudis ja loodetavasti nii ka jätkub. Ilmselt on siin mängus mitme teguri koosmõju: maanteeameti kampaaniad liikluskäitumise muutmiseks („traksid peale“, „ole nähtav – kanna helkurit“), turvalisemad autod, politsei töömeetodite areng ja nii mõndagi muud.
Aga olukord ei ole kaugeltki nii hea, et saaksime sellega rahul olla! Iga õnnetust ei ole võimalik ära hoida, aga pahatihti on raskete avariide põhjuseks liiklusseaduse rikkumine – just see, mida politsei avastada ja ennetada soovib. Tavakodanikena ei saa me üldiselt sekkuda teise juhi tegevusse, kuid iga liikleja saab muuta teed turvalisemaks, kui toetab politseid liikluse kontrollimisel.
Vilgutamine on asjakohane siis, kui teel on ootamatu takistus või avarii. Politsei ei ole oht, mille eest teisi peaks hoiatama, vaid ühiskondliku kokkuleppe ja seadusandlike volituste alusel turvalisust tagav riigiasutus.
Äkki on just vilgutamisest hoidumine see võluvits, kuidas liiklussurmade arvu veelgi vähendada?