www.militaar.net

Jumala eest - mind hollandipärased jalgratturid või äärekividelt hüpekate tegijad ei häiri. Kedagi manitsema pole läinud ja pardakaamera videoid pole ka salvestanud. Sellised põhjendused on enamasti jutuks olnud kuskil seltskonnas kui põline jalgrattur on kirunud kui õudselt ja lugupidamatult mõned autojuhid ikka käituvad. Detailidesse süüvides on aga tundunud et jälle meie kandis peetakse jalgratta sellist kasutamist ebasündsaks. Ma olen saalomonlikult meelde tuletanud et auto saabki kindlustusrahadest nagu tellitult uue ja parema aga jalgratturil on pärast sügavalt savi et kas ta sattus kirstu õigusega või mitte. Elementaarfüüsika.

Muide, mina olengi see m\nn kes autoroolis olles vihaselt kesknäppu vehkivatele kaasliiklejatele õhusuudlusi saadab.

Tihti põhjendavad jalgratturid igasuguseid omapäraseid manöövreid nii et "elasin mitu aastat Hollandis ja seal tegid kõik niimoodi "

Oli ka juhus paar aastat tagasi nii Hollandis, kui Taanis ringi kolada. Väikestes asulates, suurtele teedele ei sattunud ja nädal riigi peale. Taanist ei mäleta mingit emotsiooni, küll aga Hollandist, kui paari tunnise sõidu järgi jätsin auto seisma ning asusin kohvi keetma, närvid olid läbi nagu politseikoeral, jalgratturite pärast. Ei, nad ei teinud vist midagi valesti, lihtsalt minu jaoks oli nende kogus-käitumine liig.See 35 a roolimiskogemust ei tähendanud miskit, mul puudus kogemus sel kujul ratturitega. Neid oli palju, nad olid kõikjal, nad olid kiired. Päris ära ei harjunudki, aga edasi oli Belgia,Prantsusmaa juba kergemad ja eriti hea mulje jätsid just viimase riigi harrastusratturid ehk nö.kileviinerid. Hea koostöö autojuhtidega, viisakus ja ülikitsastele teedele mahtusid korraga vastamisi sõitvad nii teest veidi laiem masin, treeningrupp ja mahajääjad ja saatemasinad...korduvalt-korduvalt-korduvalt. Ma pole 50 a niipalju rattureid näinud kui nädalaga Prantsusmaal, noh, neid kileviineri tüüpi siis. Ja milline viisakus:alates esimesest viimaseni, tänasid kõik 30-50 meest, kui korraks pervel peatusid(mul teinepool tänaseni sulab, kuuldes merci-merci...)
Meil vist puudub lihtsalt soov koostööks ja kõik vajavad õiguseid.

Alexy kirjutas:Ma pole 50 a niipalju rattureid näinud kui nädalaga Prantsusmaal, noh, neid kileviineri tüüpi siis.

Tour de France?

Ei tasu ratturi pääle liig vihane olla. Meil sõidetakse pidevalt vitamiini ristis vöötrada kinni. Korra, kui kaks ratast teineteisele vasta vänderdasid autode vahelt, mina ja üks teine proua, tegin autojuhile märkuse, mille peale sain ropu sõimu osaliseks + et tegemist on ülekäigu- mitte ülesõidu rajaga. Mida tema aga ei märganud, oli see, et lisaks vöötrajale oli tegemist ka rattateega.... tahtlikult kiuslikke rattureid pole ma veel näinud, aga jobusid autojuhte on tervelt 0,5% populatsioonist, nii et on päris suur võimalus teisega kohtuda.

Nojaa, väga inetu muidugi, et nad sinna seisma jäid ning sõimata polnud ka ilus, aga LS järgi (vähemalt minu arusaama pidi) ei tohtinuks Sa siis ka sinna sõita (ristmik on hõivatud) ja kohe kindlasti on nendel autodel eesõigus (=kohustus ristmik vabastada).

Üks teine ja vähemalt meie kandis juba väga vana teema:

Meil on kuidagi täiesti ära unustatud selline tore liiklusmärk nagu 211 „Peatee” no ja loomulikult pole siis ka märke 212 „Peatee lõpp”.

Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele

§ 7. Eesõigusmärgid ja nende tähendused

Eesõigusmärgid ja nende tähendused on järgmised:
1) märk 211 „Peatee” tähistab teed, millel sõitval juhil on reguleerimata ristmikul eesõigus kõrvalteel sõitva juhi suhtes;
2) märk 212 „Peatee lõpp” näitab märgiga 211 „Peatee” tähistatud tee lõppu;

Ristmikule sõites peab ennast ogaraks võimlema, et äkki on näha, kas ristuval sõiduteel on märk 221 "anna teed" või ei ole.
No ja siis on nt. fooriga ristmikud, kus vahel keset päeva või teatud kellast õhtul teatud kellani hommikul vilgub kollane tuli ja kus ei ole peateele paigaldatud märki 211 "Peatee". Kuna seal peatee märke ei ole, siis kollase vilkuvaga mööda peateed ristmikule lähenedes tuleb põhimõtteliselt seisma jääda ja vaadata, ega paremalt mõnda sõidukit ei tule, et see läbi lasta, sest peateel sõitja jaoks on ristmik reguleerimata ja tuleks lähtuda "paremakäe" reeglist. Kohalikud teavad, et mõnel sellisel ristmikul on ristuval teel märgid "anna teed" ja, et sa ise oled seal "peateel", aga võõrad juhid seda ei tea ja jäävad alati seisma, kui paremalt mõni sõiduk läheneb. Siis jääb ka see paremalt tulija seisma, sest temal on "anna teed" märk olemas. Ja siis nad seal seisavad kuniks peateel liikuja hakkab nagu aru saama, et sellel seal paremalt on VIST anna teed märk ees.

Ja tihti ei hakkagi see võõras juht sellest nagu aru saama ja seisab järjekindlalt, ning annab teed paremalt liiklejale.... ise kätega vehkides, et "nomidasapassid seal, hakka sõitma, sul on eesõigus ju"... ja siis see teine kes seisab "anna teed" märgi taga vehkleb vastu, et "sõida juba minema, sa oled ju peateel"...

Põhimõte, et peateel sõitev juht vaadaku, võimelgu ja uurigu ise, KAS ristuval teel ON "anna teed" märk või EI OLE on IMHO täiesti debiilne "liikluskorralduslik lahendus" olukorras, kus tegelikult on meil täiesti olemas ka suurepärane liiklusmärk "peatee", mis just selleks ongi olemas, et seda kasutada. Seda enam, et on ristmikke, kus selle "anna teed" märgi olemasolu tuvastamiseks ristuval teel peaks peateel liikleja oma käru kuskile seisma jätma ja jala vaatama minema, mis toredad liiklusmärgid ristuval teel kõik olla võivad ja mida seal pole. Sest seda pole niisama lihtsasti näha... eriti pimedas... eriti juhul, kui see "anna teed" (või ka "Stop") on ristmikust kaugemal. Selline tore äraarvamise mäng.

Mujal kodumaa avarustes ringi sõites neid "peatee" märke ikka linnades ja alevikes kohtab veel ka praegu ja see teeb siis kohe südame soojaks.

Kunagi ammustel aegadel olid need "peatee" märgid ka meie kandis igal ristmikul olemas. Ja siis mingil hetkel kruviti need kõik maha. Mul ei tule praegu ette mitteüht sirgelt kulgeva peateega ristmikku meie kandis, ei linnades ega alevikes, kus see märk olemas oleks.... paar sellist on, kus ka lisatahvel 834



Ei midagi väga hirmsat, aga mind vahel häirib siiski
Eriti igakord siis jälle, kui sa sellisel ristmikul "anna teed" märgi taga teed andes seisad, aga seal jälle mõni mittekohalik juht sulle reguleerimata ristmiku parimate praktikate järele paremakäe reegli alusel ise teed annab.... ja rooli taga võimleb... et krdi loll sõida juba....

Mina sõitsin peateega paralleelselt. Auto ei tohi kõrvalteelt tulles peatee radasid kinni sõita.

mäger kirjutas:Mida tema aga ei märganud, oli see, et lisaks vöötrajale oli tegemist ka rattateega....

Nii palju või vähe, kui ma LS mäletan, siis pelgalt rattatee märk ei anna ratturile ristumisel sõiduteega auto suhtes eesõigust, juhul kui sõiduteele ei ole paigaldatud vastav märk (anna teed + lisatahvel rattatee)

See ei puutu enam asja kes kuskilt tuli, või milline tuli kellegile põleb, hõivatud ristmikule ei tohi välja sõita. Samamoodi nt pööret lõpetaval autol pead laskma manöövri lõpetada, kui ta mingil põhjusel on seisma jäänud vöötrajale.

Fucs kirjutas:Ristmikule sõites peab ennast ogaraks võimlema, et äkki on näha, kas ristuval sõiduteel on märk 221 "anna teed" või ei ole.
No ja siis on nt. fooriga ristmikud, kus vahel keset päeva või teatud kellast õhtul teatud kellani hommikul vilgub kollane tuli ja kus ei ole peateele paigaldatud märki 211 "Peatee". Kuna seal peatee märke ei ole, siis kollase vilkuvaga mööda peateed ristmikule lähenedes tuleb põhimõtteliselt seisma jääda ja vaadata, ega paremalt mõnda sõidukit ei tule, et see läbi lasta, sest peateel sõitja jaoks on ristmik reguleerimata ja tuleks lähtuda "paremakäe" reeglist. Kohalikud teavad, et mõnel sellisel ristmikul on ristuval teel märgid "anna teed" ja, et sa ise oled seal "peateel", aga võõrad juhid seda ei tea ja jäävad alati seisma, kui paremalt mõni sõiduk läheneb. Siis jääb ka see paremalt tulija seisma, sest temal on "anna teed" märk olemas. Ja siis nad seal seisavad kuniks peateel liikuja hakkab nagu aru saama, et sellel seal paremalt on VIST anna teed märk ees.

See tundub nagu oleks pärit sealt koolkonnast, mis propageerib ringteede keskele võsa istutamist, sest "kui sa ei näe, mis teisel pool on siis sa ei kihuta ja ongi kohe turvaline." Kui sa ei saa kindel olla, et sul on peatee siis sa pead igaks juhuks olema üliettevaatlik ja võibolla enne ristmikku seisma jäämagi, ehk jälle "tohutult turvaline".

Et ringteedel põnevam oleks, siis nt Keilas on kaherealiste ringteede radasid hakatud äärekividega eraldama

Kas midagi sellist nagu Tatrus Viljandimnt. ringil?
https://www.google.ee/maps/@58.3674471, ... 312!8i6656

mart2 kirjutas:Kas midagi sellist nagu Tatrus Viljandimnt. ringil?
https://www.google.ee/maps/@58.3674471, ... 312!8i6656

Kuskil nimetati sellist lahendust vist "turboringiks". Neid on Tartu ümber veelgi - näiteks Ihaste silla otsas oleval ringil. Igatahes praegu välja vaadates võite ise arvata kui mõnus on sellist ringi lumest puhtaks saada.

"Peatee" märke olen ma täheldanud ainult seal kus peatee suund muutub. Sellistel ristmikel lähevad nad asja ette kah. Tänagi jäi üks ette, just spetsiaalselt vaatasin.
Igasugustel otseläbi-peateega ristmikel kõlbavad iseenesest "Anna teed" või "Stopp" märgid samuti. Need on spetsiaalselt sellisteks disainitud et oleks ka tagantpoolt äratuntavad. Päris võssa neid ka ei panda, ikka ristmiku serva ja kui näha pole on teeperv kehvasti hooldatud.

Ma olen lihtsalt visanud pilgu et kas tagurpidi kolmnurk või kaheksakant paistavad kuskilt js kui paistavad siis on nendega ristuv tee peatee. Kui silma ei hakka siis on üldjuhul samaliigiliste teede ristmik.

vanahalb kirjutas:
... Ma olen lihtsalt visanud pilgu et kas tagurpidi kolmnurk või kaheksakant paistavad kuskilt js kui paistavad siis on nendega ristuv tee peatee. Kui silma ei hakka siis on üldjuhul samaliigiliste teede ristmik.

"STOPP" märk ei muuda ära ristmiku ületamise järjekorda ega tühista parema käe reeglit võrdsel ristumisel.
Sellest on siingi juba eelnevalt juttu olnud.