www.militaar.net

Major scandal in Denmark after a Nigerian pirate injured in a 2021 gunfight with the Danish Navy has received asylum in Denmark and a taxpayer-funded prosthetic leg.

Lucky Frances was involved in a firefight with the Danish frigate Esbern Snare in the Gulf of Guinea.

A Danish Navy helicopter took off from the frigate in response to information that a vessel with pirates was approaching several commercial ships.

The clash resulted in the deaths of 4 pirates, while Frances suffered severe injuries that required the amputation of his leg.

The Danes took care of the injured man and his leg was amputated. He was later brought to Denmark for medical treatment.

During his stay in Denmark, Frances applied for asylum, citing his health condition as a reason to remain in the country.

Despite being found guilty of endangering the lives of Danish soldiers, Frances did not serve a prison sentence.

After his asylum request was approved, he was granted an education plan, job counseling and an "integration contract" to help him become a contributing member of Danish society.

This plan also includes language lessons to help him become fluent in Danish and assistance in finding a job suitable for an amputee.

Additionally, he will receive a stipend to help cover the costs of his prosthetic leg.

In Hamburg, Germany, an Islamic crowd gathered to demand an Islamic caliphate and Sharia law.

Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on asunud iseseisvalt rändepoliitikat karmistama, eirates samal ajal Euroopa Liidus kehtivaid reegleid. See võib kaasa tuua põgenike arvu kasvu Eesti piiril.

Kümmekond Euroopa Liidu liikmesriiki on asunud iseseisvalt oma huvidest lähtuvalt migratsioonipoliitikat ajama. Näiteks Poola kavatseb ajutiselt lõpetada põgenikele varjupaiga andmise, Saksamaa teostab oma maismaapiiridel kontrolli ja Itaalia suunab migrante ümber Albaaniasse. Ungari juba maksab Euroopa Liidu kokkulepete rikkumise eest. Holland tahab üldisest Euroopa Liidu rändepoliitikast lahkuda, et neil oleks selles teemas rohkem iseseisvust.

"Üldjoontes on näha olnud, et Euroopa Liidu liikmesriigid on valinud konservatiivsema lähenemise rändeküsimustes, mis puudutab just ebaseaduslikku rännet ja varjupaigaga seotud rännet. Siin on toimunud selline nihe, kus on muudetud oma rändepoliitikat konservatiivsemaks. On üle vaadatud varjupaigataotlejate toetusi, on piiratud pererännet ja samamoodi on püütud tõhustada, nende kojusaatmist, kes ei ole varjupaigataotlejad," rääkis rändeekspert Kert Valdaru.

Europarlamendi saadiku Jaak Madisoni (KE) hinnangul on liikmesriikidel õigus niiviisi oma immigratsioonipoliitikat kontrollida.

"Lõpuks see on paratamatu, et ühel hetkel see katus kuskilt pealt ära lendab. Ja ilmselgelt on täna mõistlikum hakata seda ennetavalt kontrollima, neid probleeme lahendama, kui lasta sellel samal asjal samamoodi jätkuda ja oodata, et äkki keegi kuskil Euroopa Liidus või Brüsselis tuleb ütlema liikmesriikidele, kuidas seda rännet kontrollida. Sest sealt ei tule mitte keegi seda ütlema, vaid öeldakse, et piire sulgeda ei tohi," ütles Madison.
Saksa opositsioon tahab Schengeni päästmiseks rangemaid varjupaigareegleid

Aga rände piiramine võib mõjutada ka Eestit.

"Eestit võib ta hakata mõjutama sellega, et kui rändesurve Euroopa Liidus jätkub, siis püütakse tulla Euroopa Liitu. Tavaliselt sellised kohad, kui me räägime Aafrikast või Lähis-Idast tulijatel, on Itaalia, Hispaania, Kreeka, siis sealt püütakse edasi liikuda. Ja Eesti võib saada siis just teisese rändelaine riigi osana sellest puudutatuna. Ehk võib-olla varjupaigataotleja ei taha tulla Eestisse, aga ta tahab siit liikuda oma kogukonna juurde Põhja-Euroopasse, on selleks siis Soome, Rootsi või Norra ja siis meie riiki kasutatakse just transiitriigina siit edasi liikumiseks. Politsei- ja piriivalveamet võib selle tõttu sattuda suure koormuse alla," rääkis Valdaru.

"Me peame jälgima ka teiste liikmesriikide varjupaigapoliitikate kujundamist. Kui need muutuvad aina karmimaks, siis peab olema ka Eesti valmis oma varjupaigapoliitikat üle vaatama ja ka vajadusel karmistama," ütles Valdaru.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul saab Eesti sisserände ohjeldamisega hästi hakkama. Tema sõnul tuleks tegeleda Euroopa Liidu välispiiridega.

"Eesti on Euroopa Liidus üks tublimaid selles suhtes, et me ikka saadame suurema osa inimestest, kes ei tohiks Euroopa Liidus olla, tagasi sinna, kus nad peaksid olema. Teistel riikidel, tõesti, on selle nii-öelda kokkuleppe täitmisega probleeme," tõdes Läänemets.

"Tegelikult need reeglid ja kokkulepped, mis Euroopa Liidu sees on tehtud, on päris mõjusad, kui neid ka rakendataks. Meil lihtsalt on probleem selles, et päris paljud Kesk-Euroopa riigid neid ei rakenda. Lõpuks kõik algab välispiiridelt, küsimus ei ole selles Euroopa-siseses liikluses. Teine etapp on see, et jah, tõesti peaks neid kokkuleppeid täitma, neid inimesi rohkem tagasi saatma, kes ei peaks Euroopas olema. Eelkõige me peaks sulgema need välispiirid lõunas," rääkis siseminister.

Poola valitsus plaanib ajutiselt lõpetada põgenikele varjupaiga andmise

Ka Euroopa piiri- ja rannikuvalveameti Frontex asejuht Uku Särekanno ütles, et Euroopa Liidu migratsioonipoliitika on piisavalt selge.

"Euroopa Liidu tasandil oleks kindlasti eesmärk hoida seda ühtset poliitikat, sest see poliitika on olemas. Aga küsimus on selles, kas seda rakendatakse ühtemoodi. Ma arvan, et Eesti vaates oleks kindlasti oluline see, et kõik välispiiri riigid teeksid endast oleneva, et Schengeni piirikoodeksis ette nähtud reegleid rakendada, et piir oleks ühtemoodi valvatud," rääkis Särekanno.

"Tuleb rakendada seda olemasolevat õigust, mis meil on, sest tegelikult on väga selged nõuded liikmesriikidele, mida nad peavad tegema, kuidas nad peavad käituma illegaalsete sisserändajatega ja tihtipeale on nende reeglite täitmises vajakajäämisi," lisas ta.

Särekanno sõnul teeb olukorra keerulisemaks see, et piiri peal on tihtipeale tegelemine tagajärgedega. Tema hinnangul tuleb suurem osa ressursist suunata sellele, et tegeleda sellega, kustkohast ja miks migrandid tulevad.

"Kolm asja, mida peaks tegema, on esiteks see, et kindlasti piiri valvatakse mõlemalt poolt, mis tähendab seda, et peab jätkama nende kokkulepetega nende riikidega, kellega kokku leppida saab – olgu tegemist Türgiga või mõne teise riigiga. Teine pool on see, et tuleb selgelt arendada välja eraldi režiim sellisteks piirilõikudeks, kus teisel pool on partner, kellega ei ole võimalik koostööd teha nagu Venemaa või Valgevene," rääkis ta.

Tõenäoliselt migratsioonisurve Euroopa Liidu riikidesse järgneva kümnendi jooksul kasvab. Põhjused: Ukrainas jätkuv sõda, kodusõjad Liibüas, Süürias ja Sudaanis, ebastabiilsus Liibanonis, konflikt Iraani ja selle piirkondlike liitlaste, näiteks Hezbollah' ja Iisraeli vahel. Peamised rände päritoluriigid on Aafrika ja Aasia ebastabiilsed ja vaesed piirkonnad.

Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki on asunud iseseisvalt rändepoliitikat karmistama, eirates samal ajal Euroopa Liidus kehtivaid reegleid. See võib kaasa tuua põgenike arvu kasvu Eesti piiril.

Prantsuse valitsus soovib võtta järgmisel aastal vastu uue immigratsiooniseaduse, üles valitsuse kõneisik pühapäeval. "Uue seaduse järele on vajadus," ütles valitsuse esindaja Maud Bregeon pühapäeval telekanalile BFMTV. Valitsuse plaan karmistada immigratsioonipoliitikat ja tugevdada piirikontrolli näitab nihet paremale pärast suviseid parlamendivalimisi.

Gad Saad: "The West is a woman to be mounted." This is what Arab and Muslim asylum seekers think, who see Western compassion, empathy and kindness as a weakness. Anyone who doesn't understand that this is a huge problem is either stupid or corrupt and profiting from invasion.

France will introduce temporary border checks with all neighboring countries from November 1st.

The checks will cover land, air, and sea routes with Luxembourg, Belgium, Germany, Switzerland, Italy, and Spain.

The French government cited serious threats to public policy, internal security, and high-level terrorist activities as reasons for the measures. Increasing irregular migration and criminal networks were also mentioned.

Recently, Germany reintroduced border checks with all its neighbouring states due to increased migration pressure.

Hollandi valitsus kaalub võimalust saata Ugandasse neid Aafrika riikidest pärit migrante, kelle asüülitaotlus on tagasi lükatud. Opositsioon peab plaani mõeldamatuks.

ahto42 kirjutas: ↑21 Okt, 2024 9:17 Ma mõtlen seda, et kui ollakse paljam kui püksinööp, siis kuidagi ikka leitakse need ca 5k€ või $, et laevapilet osta. Seda suguvõsa toetuse juttu ma tänapäeval enam ei usu, sest see pull ei hakanud see aasta pihta.
Lihtsalt minu peas vandenõuteooria, et neid külasid rüüstataksegi sellepärast, et leida vahendeid laevapiletiostuks.

ahto42 kirjutas: ↑21 Okt, 2024 9:17 Ma mõtlen seda, et kui ollakse paljam kui püksinööp, siis kuidagi ikka leitakse need ca 5k€ või $, et laevapilet osta. Seda suguvõsa toetuse juttu ma tänapäeval enam ei usu, sest see pull ei hakanud see aasta pihta.
Lihtsalt minu peas vandenõuteooria, et neid külasid rüüstataksegi sellepärast, et leida vahendeid laevapiletiostuks.