www.militaar.net

Lemet kirjutas:suuresti ka aeru ja tuule jõul lahkus 1944 Eestist umbes 80 000 inimest, kellest teel hukkus 6–9%.

Kuna me ei tea, kui palju aerupaate läks ning kui suur osa neist hukkus, pole sel jutul suuremat mõtet.

Oled sa muidu merd sõitnud või niisama targutad?

Oled sa muidu merd sõitnud või niisama targutad

Oh, mis nüüd mina...kaks korda ainult lodjaga üle ekvaatori saanud... ülejäänud aja niisama Euroopa kaldavees sulpsinud.

Suurte laevade peal siis, ma saan aru?

Igasuguste ja igasugustes oludes. Piisavalt, et "targutada"...

See on tõsi, et tänaste kaatrite kütusekulu pole hästi võrreldav mootorpaatidega. Näiteks sellistega nagu eespool jutuks oli (9 m süvislaev mingi 20 hj diiselmootoriga). Tänapäeva alused on eelkõige glisseerivad, milleks on vaja märksa suuremat võimsust (mis tähendab kütusekulu). 300 hj võimsust täiskäigul tähendab (enamasti bensiini-) kulu ca 100 liitrit tunnis. Selle tunniga läbid 60-70 km ehk läänerannikult Kõpuni. Glisseerivad alused pole aga suuremas laines niiväga merekindlad, teoorias võid töristada tühikäigul, kuid lame põhi annab lainetele voli, alus ei püsi kursil, lengerdab hirmsasti jne.

Minu paadil nt on 50 hj kahetaktiline Evinrude päramootor, mille kütusekulu täiskäigul on ca 15 liitrit tunnis. Täiskäigu kiirus tasases vees on ca 62 km/h.
Paagi maht on 42 liitrit, sellega saab kiiret sõitu teha napp 3 tundi ehk sõiduulatus tasases vees on ca 240 km. Soome sõidab, aga Rootsi enam mitte.
Ma ei ole eksperimenteerinud nende kuludega osagaasil, eeldades et poolel gaasil on kulu 7 liitrit tunnis ja kiirus 25 kmh, siis paagist saab sõita 6 tundi ja sellega läbib ainult 150 km. Miks vähem? Glisseeriv alus, mille füüsika põhineb sellel, et teatud võimsuse mängu pannes kahaneb veetakistus märgatavalt ja see seletabki ehk, miks erinevalt sõiduautost aeglaselt sõites kaugemale ei jõua. Aluse kere pole optimeeritud sõiduks süvisreziimil. Selleks on optimeeritud selline 9 m kitsas ümarakereline alus, mis arendab 15 kmh. Selleks, et Rootsi jõuda, peaks alusel olema vähemalt 100 liitrine kütusepaak. Taolistel enamasti pole - 100 liitrised paagid on tavaliselt sisemootoriga kaatritel 5-8 m pikkusega. Mitte 9999 eerostel. Ja kanistrist merel tankima mingil 4 meetrisel paadil - MITTE MINGIL JUHUL. Panete ennast põlema ka (alus kõigub seejuures korralikult). Olen ühe paadipõlengu merel läbi teinud ja ei soovita proovida.

Lemet kirjutas: Piisavalt, et "targutada"...

Tänan. See on anonüümse foorumi paratamatus, et aeg-ajalt tuleb selliseid küsimusi küsida.

Need tänased kaatrid ja plastpaadid pole ju merekindlad et nendega Rootsi pääseks. Paras naistega Naissaarele ja tagasi glisseerida. Viskab 8-10 m lainet ning oledki teel mitte Rootsi vaid Neptuni juurde. Palju siinsetes vetes seda siledat merd üldse on... Samas kui vaja minna minnakse kõigega mis kannab.
Ennetades täpsustavaid küsimusi meresõidu kogemuste kohta siis jahh - ekvaatorit pole ületanud aga siinsetes vetes on noorusaegadel ikka sulberdatud küll, paar tõsisemat tormi ka üle elatud kui kivid merepõhjas juba paistsid ning laine üle kajuti käis. Nähtud kuidas inimene merepõhja kaob (teisel tüübil sai isa natist kinni ja sikutas välja...) kui eelnimetet plastküna pea olematu laine, oskamatute juhtimisvõtete ja alkoholi koosmõjul ümber käis. Saadud elukogemus et meri ei mõista nalja.

Kes siis nais-lapsi-vanureid siia kinniste piiride taha kaitsma jääb, kui täismehed plaanivad tõsimeeli oma paadikestega üle mere purjetada? Et siis rahuajal on mugav rusikaga rinnale taguda ja karjuda "Isamaa, emakeel", aga kui jamaks läheb, siis aidaa, pole minu probleem?

Need tänased kaatrid ja plastpaadid pole ju merekindlad et nendega Rootsi pääseks

Veelkord- tänase päeva paadid on tunduvalt uppumiskindlamad kui need 44 aasta randlaste paadid, millega siit mindi.

Kes siis nais-lapsi-vanureid siia kinniste piiride taha kaitsma jääb, kui täismehed plaanivad tõsimeeli oma paadikestega üle mere purjetada

Mmm...nimelt naisi-lapsi ju neid mere taha viies päästetaksegi. Sest riik pole sellesuunalistele teemadele väga rõhku pannud.

Veelkord- tänase päeva paadid on tunduvalt uppumiskindlamad kui need 44 aasta randlaste paadid, millega siit mindi.

Kinnise pealisehitusega kaater on tõesti uppumiskindlam, kuid mitte eriti merekindlam kui randlaste ümarapõhjalised, avatud puupaadid 1940ndatel.
Nende puupaatide arhitektuur on selline, et nad on optimeeritud lainetel loksumiseks aeglases tempos, koormamata liigselt seesolijaid.
Tänapäeva kaater on aga loodud tormama suhteliselt väikse lainega suurel kiirusel.
Esiteks, kui sul viskab paadi ääreni vett täis, seisab ka mootor. Vett täis mootoriga lähed ikkagi sinna, kuhu lained viivad.
Tänapäeval on alused ehitatud nii, et kui viskab ääreni vett täis, siis peaks tekk ikka veepeale jääma.
Teiseks on ümarapõhjaline (puupaadi) konstruktsioon märksa lainekindlam ja kursil püsivam kui lamedapõhjaline tänapäeva kaater.
Kolmandaks - alati pole suvi ja vesi +20 kraadi, vähese merekindlusega väikepaadis on olijad peagi läbimärjad. Kastab niiet vähe pole. Minu RIB paadil on näiteks mõttetu tossudes sisse minna, sest kui vähegi lainet on, on vesi paadipõhjas (vabaparras ca 60 cm) ja pilsipump töötab kogu aeg. +25 õhutemperatuur ja +20 vesi paar tundi lainetel hüpata on lahe, aga +10 õhk ja +8 vesi tuleb vist kummi-termoülikonda kasutada. Või paat kinniseks ehitada.

Kui keegi otsib getaway paati, siis selline nagu eespool näidati (pikem ümarapõhjaline reisipaat) või selline nagu on päästepaadid reisilaevadel (pealt kinnine, isepüstuv).

Sa Lemet oled vist sõitnud Amur-tüüpi kaatriga (kuskil tuli jutuks). Sellel on lubatud lainekõrgus tootja poolt kas 1,2 või 1,5 meetrit. Ja kui see moskvitsi mootor sahmaka vett sai, siis seisis kah. Oleksid valmis Rootsi minema sellega?

Kes ei saa aru, millest jutt, Amur on suhteliselt suur (paadikeste kontekstis) alumiiniumist sisemootoriga kaater NSVL ajast, mida toodeti tehases nimega KNAAPO (sama, kus toodetakse Su-30 hävitajaid). Pikkusega lausa 6 meetrit. Arendab kiirust vaikses vees sõltuvalt tüübist 40-45 kmh, kannab 5 inimest ja kaalub kuskil 700 kilo. Järgi jäänutel on jõuseade enamasti asendatud lääne päramootoriga.

https://www.kuldnebors.ee/search/veesoi ... uage_id=et

Ma kahtles selles jutus sügavalt, et toona rannakülades paate rohkem oli kui täna. Täna on pea igas hoovis paat või kaater, toona olid merel käimiseks mitme pere peale paatkonnad. Tänase päeva seis on teada, jääb üle leida andmed toonase aja kohta.

Kuna täpset (ega isegi umbmäärast) statistikat ei paatide, laevade, muude veesõidukite arvu ega 1944 põgenemiste kohta ei leia (kui palju, millega täpsemalt jne), siis vahepalaks...

Üle mere vabadusse ehk paadipõgenemised aastatel 1945–1984
https://epl.delfi.ee/eesti/ule-mere-vab ... d=50810900

The Great Exodus of 1944 and the Departure of the Elite from Estonia
1944. aasta suur põgenemine ja eliidi lahkumine Eestist
Kaja Kumer-Haukanõmm
https://www.researchgate.net/publicatio ... om_Estonia

Gotlandi lehtede eestikeelsed veerud 1944. aasta sügisest — täiendus eesti ajakirjanduse ajaloole ja rahvusbibliograafiale
Autor: Mait Talts
http://www.ra.ee/tuna/gotlandi-lehtede- ... graafiale/

*

Ainus statistika mis leidsin avalikest allikatest on

Eesti arvudes 1920-1935 = Estonie en chiffres : résumé rétrospectif de 1920-1935
Riigi Statistika Keskbüroo
https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:307811

Sealt:
*

Küll aga leidsin ma sealt muid huvitavaid statistilisi andmeid ühe teise teema jaoks.
Ma pean enne "ühes teises teemas" leituga lehvitama hakkamist selle läbi vaatama

Z03 kirjutas:Kes siis nais-lapsi-vanureid siia kinniste piiride taha kaitsma jääb, kui täismehed plaanivad tõsimeeli oma paadikestega üle mere purjetada? Et siis rahuajal on mugav rusikaga rinnale taguda ja karjuda "Isamaa, emakeel", aga kui jamaks läheb, siis aidaa, pole minu probleem?

No väliseestlased armastasid omal ajal rusikaga vastu rinda taguda, et nad läksid ju puha omariiklust säilitama sinna Rootsi või USA-sse. Pärast 1991 tuli osa tagasi, nõudsid tagasi oma maad ja majad, tükati tõsteti inimesi kuuse alla ja olid õiged mehed edasi. Väliseestlase kogukonna mõju Eesti hilisemale käekäigule pole aga minuteada tõendamist leidnud (erinevalt nt juudi kogukonnast USA-s). Osa neist asus ka meid aborigeene õpetama, kuidas elada tuleb.

Antud juhul aga põhiteema antud getaway võimalikkus - mis mulle tiba kahtlane tundub.

Venemaa võib ju kohe konflikti alguses öelda, et humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks, lubatakse kõiki Rootis evakueeruda... Ühes suunas ja kasvõi parvlaevadega, et oleks kiirem. Mis ohtu jooksikud neile kujutavad?

Tavaliselt pageb sellisel puhul see ühiskonna ärksam osa, kes satuks repressioonide alla. Kui see satub suuremas koguses nt Rootsi, võivad hakata tekkima mingid poliitilised ebameeldivused agressorile. Stalinlik poliitika ses osas tugineb põhimõttel, et pole inimest, pole probleemi ja okupandi jaoks on kõige jätkusuutlikum võimalus ebameeldivusi põhjustav osa okupeeritud ala elanikest ajada kuskile nimetusse hauda Siberi taigas. Okupandi jaoks on olukord seda lihtsam, mida suurema protsendi allesjääjatest moodustab lumpen, kel on ükskõik riigikorrast, peamine et katus peakohal ja kõht täis. Seetõttu on igasugu repressioonid suunatud soovimatu elanikkonna kihi hävitamisele (vara omanikud, ettevõtjad, poliitikud, talunikud, ametnikud, sõjaväelased, sisejulgeolekutöötajad). Kelles nähakse ohtu oma (okupatsioonivõimu) püsimisele. Kes oskavad ja suudavad midagi organiseerida, kellel on raha ja sidemeid jne.

1944 põgenemine oli toonaste sündmuste mastaabi kõrval siiski peenraha. Teiseks oli punalaevastiku käed seotud miiniohuga. Sestap siin suuremat põgenike püüdmist ei organiseeritud, pigem üritati põgenikke välja pressida peale sõjategevust (nt Soomest).

Amuurile eelistaks iga kell näiteks Kasse paati.

punalaevastiku käed seotud miiniohuga. Sestap siin suuremat põgenike püüdmist ei organiseeritud, 

Pagemisel polnud punalaevastikuga mingeid probleeme, pigem kardeti punatähelisi hävitajaid. Merel olid probleemiks hoopis Kriegsmarine alused.