www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Ses mõttes oli nõuka tankiehitus ikka kõvasti ajast ees, sest lääne tankidele ilmusid diislid alles 1950ndatel. V12 diiselmootor, nagu T-34l, sai hiljem valdavaks tankimootori tüübiks.

No ei ole see diiselmootori kasutamine mingi ajast ees olemise näitaja.
Erinevad mootorid valiti riigiti ikka selle järgi mis kütust rohkem kätte käis.

teeline35 kirjutas:Modern Marvels SE.10 E.23. "Tank Grews". kajastab ameerika meeskondade kogemusi.

Nicholas Moran (Chieftan) on oma andmed leidnud arhiividest. Meeskondade kogemused ei anna üldist pilti, nad näevad üsna väikest osa suurest pildist.

Shermane toodeti mitmete erinevate mootoritega, sealhulgas ka diiselmootoriga. Ei saa niimoodi üldistada.

Tõesti, tõesti, mudelid A2 ja A6 olid diislitel (seejuures A2 oli kahe mootoriga), veits üle 8100 masina 49 000 toodetud tanki kohta. Seejuures suure diiselmootoriga oli neist vaid 75 tk (mudel A6). Seega rindel vist tähendas sõna "Sherman" ikka sõna "bensiin"
Muidu see "suur" diiselmootor oli tegelikkuses tankile kohaldatud tähekujuline lennukidiiselmootor.

Diiselmootorid ilmusid enne II maailmasõda prantsuse tankidele;
https://en.wikipedia.org/wiki/FCM_36
Või olen Prantsuse Nõukogude Vabariigi maha maganud?

Seda neljasilindrilist 91 hj mootorit on veits raske tankimootoriks nimetada. Nagu ka 12 tonnist "tanki".

See juhmi nõukapropaganda "analooge mitteomavast nõukogude T-34" esitamine juba oli, pea 15.a. tagasi: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=40&t=5427

Lisaks võib veel märkida, et "juhm lääne edulugu" tankidest, mil on mootor taga, kuid vedavad rullikud ees (jõud tuuakse kardaanvõlliga meeskonnaruumi alt või läbi selle, mis suurendab tanki kõrgust) pole elu katseid läbinud. Sellist ülekandeviisi ei kasuta ükski tankitootja, ainukesena on veorullikud ees Merkaval, aga seal on ka kogu jõuseade ees. Sellist porri ehitasid nii sakslased kui jänkid (sama Sherman).

Tänapäeva tanki jõuseadme paigutus on analoogne T-34ga muide. Näiteks Leopard 2 tankil on samuti V12 diiselmootor pikiasendis ja transmissioon mootori taga. Tehnika on lihtsalt vahepealsel ajal arenenud niipalju, et Leopardi diisel on ülelaadimisega (turbo), T-34 mootor aga mitte ning Leopardi jõuagregaat tuleb tankist välja ühes tükis.

Kindlasti leiame veel ühte-teist näiteks suure nurga all asetatud soomuse teemal, mida täna samuti kõik kasutavad. Ka Leopard 2 viimased mudelid, mis alguses ehitati Pz-VI vaimse pärandi abiga.

Ainus oluline fopaa T-34 konstruktsioonis, mis pole elu katseid läbinud, on kaldsoomuse pinnal asuv juhi luuk - täna kasutavad kõik erandita horisontaalseid juhiluuke (siin oli õigus sakslastel ja jänkidel, mitte venelastel). Samuti läksid venelased teatud põhjusel kõrvale pikimootorist (alates T-44-st on vene tankid põikimootoriga). See muidugi omakorda välistab kiiresti eemaldatava jõuagregaadi teema.

Trumm, püüa nüüd aru saada, et kõik tankid on konstrueeritud vastavalt tollel ajahetkel kehtinud vajadusele.
See, et teise ilmasõja eel ja ajal mõned riigid oma tankide konstrueerimisel ei kasutanud kalduasetatud soomust või tagaasetsevat veoratast või diiselmootorit, ei tulene sellest, et nad olid rumalad ja ei teadnud, et niiviisi "tulevikkuvaatavalt" saab ka, vaid tolle hetke teistsugused konstruktsioonivalikud olid tehtud teadlikult ning andsid teisi eeliseid, mis sel hetkel rentaablimad olid.

On täiesti kasutu võrrelda erinevate ajastute tanke sama mõõdupuu järgi, sest kaalutlused ja ka võimalused olid täiesti teised võrreldes tänapäevaga. Näiteks seesama "ajaproovile vastu pidanud" tagaasetsev veoratas ja käigukast sellel õnnetul T-34'l tõi kaasa palju muid probleeme, mis ei teinud temast sugugi kõige ergonoomilisemat või paremat tanki omas ajas.

Vajadustele? Pigem ikka võimalustele. USA tööstus polnud WWII puhkedes kohe mitte üldse valmis tankide suuremahuliseks tootmiseks.
Sellest ka kummalised käkerdused nagu kahe mootoriga tankid või õhkjahutusega lennuki tähtmootorite toppimine tankimootoriks.
Kui vaadata ameeriklaste tanke WWII ajal, siis M4 neist ongi enamvähem tanki moodi.
Kui ühiskonna parim osa panna looma tapamasinaid, mitte külmutuskappe, siis võivad tulemuseks olla ka päris head tapamasinad.

Eks iga riik püüdis ikka maksimaalses koguses võimalikult hea kvaliteediga tanke toota, kuid siin panid piirid ette saadaolevad toorained ja tootmisvõimsus. Tegid ju tankid II MS paari esimese aastaga läbi tohutu arengu, kui algselt mindi sõtta õhukese soomusega väikeste tankidega, millel tavaliselt kuulipilduja ja väike kahur jalaväe tuletoetukseks, siis varsti muutus soomus paksemaks ja kahurid suuremaks. Kõikide nende prototüüpide ehitamine ja testimine ei olnud kindlasti odav ja lihtne. Lõppude lõpuks ju tuli välja, et sakslaste tankid olid tehniliselt head, kuid liitlased suutsid omasid lihtsalt rohkem toota. See USA tankidiviisi näide, kus esimeses lahingus kaotati 30 tanki 200+st, on karm näide, kui palju tegelikult kaotusi tuleb, ehk siis 1/7 tankidest. Siis on ka täiesti selge, et varsti hakkab tankistidest puudus tulema. Need videod, kus aja peale tankidest väljaronimist tehakse, on lihtsalt meelelahutus ja sellisena tuleb seda võtta. See mees on tankisti kohta väga pikk ja kange, tegelikult ju treeniti meeskondade poolt nii tanki sisse kui välja ronimist väga palju ja kindlasti see tuli kiiremini välja kui juhuslikel turistidel, kellest enamik tankis esimest korda. Videos oli huvitav vaadata rohelises kombinesoonis ja kiivriga meest, kes puges tankist välja suhteliselt osavalt ja kiiresti, ilmselt ei teinud ühtegi üleliigset liigutust, sest juba teadis, kuhu toetada ja kuidas liigutada on vaja.

WWII alguses, kui saksa väed olid hõivatud lahingutegevusega Lääne-Euroopas, oli NSVL relvastustegelastel võimalik suhteliselt vabalt tutvuda Saksamaa relvastuse ja selle tootmisega ning soetada/saada endale näidiseid katsetamiseks. Seda kõike ka tehti.

Kui ma õigesti mäletan, siis tankide osas pakkus vene konstruktoritele huvi vaid Pz-III, nendes plekist tankettides (Pz-I ja -II), kui NSVL oli algatanud juba ümberrelvastumise mürsukindla soomusega tankidele T-34 ka KV. Miks nad ei võtnud Pz-IV, eks vist selle esialgse kahuri pärast (jalaväe toetuskahur)?

Tankide kohta pole sellest midagi lugeda olnud, aga lennukite teemal olevat küll Stalin kutsunud Kremlisse erinevaid Saksamaal käinud tegelasi ühe küsimusega - kas relvastus, mida sakslased näitavad/demovad ongi nii ajast maha jäänud või petavad sakslased meid?

kui algselt mindi sõtta õhukese soomusega väikeste tankidega, millel tavaliselt kuulipilduja

Tankettideks kutsutakse selliseid liikureid.

1941 sõja alguse seisuga oli sakslaste tankidest tankivastase (pean silmas nn mürsukindla soomusega tanke) relvaga ainult Pz-III.
Pz-I oli kuulipildujatega, Pz-II oli 20 mm kahuriga ja Pz-IV oli lühiraudse jalaväe toetuskahuriga.
Nende edu on seletatav ehk sellega, et mitte tankid üksi ei sõdi.

Kapten Trumm kirjutas:1941 sõja alguse seisuga oli sakslaste tankidest tankivastase (pean silmas nn mürsukindla soomusega tanke) relvaga ainult Pz-III.
[...] Pz-IV oli lühiraudse jalaväe toetuskahuriga.

Oled võtnud nõuks kõik oma rumalused järjekordses teemas uuesti esitada? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... =40&t=1108

Seda neljasilindrilist 91 hj mootorit on veits raske tankimootoriks nimetada. Nagu ka 12 tonnist "tanki".

Põrutavad avaldused. Mina olen aru saanud, et esimesed tankid ilmusid lahinguväljale I maailmasõja ajal, aga eksisin vist. Kas seesinane masin ;
https://en.wikipedia.org/wiki/Mark_V_tank
kvalifitseerub tankiks? Aga see;
https://en.wikipedia.org/wiki/Renault_FT
Mass 6.5 tonni ja mootori võimsus 39 hp.
Huvitaks asjatundja arvamus ka nende masinate kohta,
https://en.wikipedia.org/wiki/T-26
Mass 9,6 tonni, mootori võimsus 90 hp. Bensukas muuseas. Toodeti aastatel 1931-1941.
https://en.wikipedia.org/wiki/BT_tank
Mass BT-5, 11.5 tonni, BT-7 13,6 tonni. Mootoriks

Comparison of the BT-2, BT-5, BT-7, BT-7A, and BT-8[9]
BT-2 BT-5 BT-7 BT-7A BT-7M (BT-8)
number built 620 2,108[10]
or 5000[11]

4,965[12]
or 2000[11] 154 790[4]
crew 3 3 3 3 3
weight 10.2 t 11.5 t 14 t 14.5 t 14.7 t
length 5.58 m 5.58 m 5.66 m 5.66 m 5.66 m
width 2.23 m 2.23 m 2.29 m 2.29 m 2.29 m
height 2.20 m 2.25 m 2.42 m 2.52 m 2.42 m
armour 6–13 mm 6–13 mm 6–13 mm 6–13 mm 6–22 mm
main gun 37 mm
Model 30 45 mm
Model 32 45 mm
Model 34 76.2 mm
Model 27/32 45 mm
Model 32/38
main gun
ammunition 96 rounds 115 rounds 146 rounds 50 rounds 146 rounds
machine guns DT DT DT 2×DT 3×DT
engine power
model 400 hp
M-5 400 hp
M-5 500 hp
M-17T 500 hp
M-17T 450 hp
V-2
fuel 400 l
gasoline 360 l
gasoline 620 l
gasoline 620 l
gasoline 620+170 l
diesel
road speed 100 km/h (62 mph) 72 km/h (45 mph) 86 km/h (53 mph) 86 km/h 86 km/h
power:weight 39 hp/t 35 hp/t 36 hp/t 34 hp/t 31 hp/t
road range 300 km 200 km 250 km 250 km 400 km
tactical range 100 km 90 km 120 km 120 km 230 km
Mootoriks lennukimootorid ja bensukad seejuures. Ainult BT-7M kasutas V2 diiselmootorit, mis samuti algselt lennukimootoriks loodi.
Seda tanki
https://en.wikipedia.org/wiki/FCM_36
toodeti samal ajal 1938-1939 kui neid vene nõukogude tanke ning kasutas diiselmootorit ja nurga all soomust. Nõukogude tankikonstruktorite looming T-34 jõudis tootmisse 1940 ja polnud ei diisemootori tankile paigaldamise suhtes ega nurga all soomuse poolest kuidagi esimene. M.O.V.T.(mida oligi vaja tõestada)

Aga vaatame keskmisi ja raskeid tanke?
Char B1 - bensiinimootoriga
S35 - bensiinimootoriga


Mis nende BT-de ja T-26ga siin vehkida, NSVL-s läksid need juba järjest sulatusahjudesse, sest palju paremad T-34d ja KV-d tulid peale.
Tegelikult oli nii Saksamaal, GBs kui USA-s probleem selles, et neil polnud 30+ tonnisele tankile sobiva võimsusega diiselmootorit.
Tegelikult olid ka need WWI alguse prantsuse tankid "keskmised" ja "rasked" väga tinglikult, sest saadaolevate mootorite võimsus piiras.
See häbiväärne olukord jätkus ka sõja järel, nii USA M48 kui briti Centurion tankid olid ka sõjajärgsel ajal bensiinimootoriga.
Läänes mindi NSVL-s kombeks saanud V12 diiselmootorite peale alles 1950ndate lõpus. USA-s alates M60-st, Saksamaal alates Leopard 1-st ja Prantsusmaal vist alates AMX-30-st.

https://youtu.be/N6xLMUifbxQ?t=1579Üks hea video, kus on kokku võetud, et miks ei suutnud saksalased suurtes kogustes tanke toota - probleem oli põhiliselt selles, et nad ei pannud käima masstootmist ja ajasid taga väga kõrget (mõttetut) kvaliteeti

https://www.youtube.com/watch?v=bNjp_4jY8pY Siin räägitakse veidi shermani kohta levinud müütidest, näiteks ka sellest, et need pidavat väga kergesti põlema minema