www.militaar.net

Täpselt nii, tegu Marja tn Logistikapataljoniga.
Pidavat tulema 20 Zetrost, tundub et multiliftiga.
LogPati ülem kpt Sügis ja kamin.

Mõte taas Bv206 "mahlakaskedel"

Kas Rootsi Bv206st on Päästeametile antud üle militaarvärvides Bv206d või on nad algusest peale olnud tuletõrje punaste kabiinidega?
Teiseks, kas kaitseliidul pole Bv206sid ja see väike kogus, mis on - on jaotatud EKV ja Pääste vahel?


Pildimaterjalist hea leid prantsusmalt, kus Bv206del on väga viisakas haagis. Kuivõrd ta multilift on aga see-eest äärmiselt otstarbekas näiteks 81mm ja 120 mm miinipilduja transportimiseks. Kui veel kast ka kevlariga katta oleks tubli tehnika praeguse suure koguse 120mm miinipildujate rakendamisel. Unimog ei ole just kõige nutikam valik miinipildujate logistilise alusvankrina. Lisaks kui Rootsi tõmbab koomale kaitseväe tehnikat - professionaalne palgaarmee hakkab enivei kasutama Bv10S etc derivaate - tuleks Kaitseminist. ikkagi Kaitseliidule Bv206sid soetada

Kas sellist esmapilgul Eestile sobiva lahendust on juba kaalutud nagu SAMP/T süsteem EUROSAM-lt.

Lugesin tootja kodulehte www.eurosam.com ja seal märgitud järgmist: Keskmise ulatusega maa-õhk tüüpi õhutõrjesüsteem mis on efektiivne ka taktikaliste rakettide vastu. Patarei koosneb konteinerites olevatest ARABELI radarist, MARA juhtimisarvutist, MAGIC operaatori konsoolist, generaatorist ja 4-st autodel asetseval MLT laskeseadeldisest ASTER 30 rakettidega (igal autol 8 lahinguvalmis raketti). Kuna kogu kola on veoautodel on tegemist suhteliselt kiiresti liigutatava komplektiga ning netist lugesin, kus ameeriklased kurvalt nentisid, et nende Patriot süsteemi lahti-kokkupakkimine võtab kordades kauem aega.
ASTER 30 rakett on juba kiidusõnu pälvinud ja vertikaalne start võimaldab oluliselt kiirendada sihtimist kuna pole vaja „toru“ lennuki poole pöörata. Samuti on raketi lend visuaalselt jälgitav vaid stardi ajal ja lendur ei saa aru kelle pihta rakett sihitud on. Algselt juhitakse raketti maapealse radari abil ja alles 2-3 sekundit enne tabamist lülitub sisse raketi enda aktiivne seeker ja piloodile ei jää palju reageerimisaega.
ARABEL-i radar pidavat olema selles osas huvitav, et testidel ei teadnud isegi Prantsuse lendurid oma hoiatussüsteemidega, et on juba radari vaateväljas ja sihikule võetud. Radar on 3D, ECCM and Jammer passive tracking ning võimeline kasutama ka juba kolme olemasoleva radari infot.
Mis veel tundus huvitav:
Juhtimiskeskus suudab korraga jälgida üle 100 sihtmärgi ja juhtida korraga 10 raketti.
Kiire: 10 sekundiga lastakse välja ühest masinast kuni 8 raketti.
Suur laskekaugus tüüpiline (integreerituna suuremasse radarisüsteemi)
suure lennukiga 45-50 (kuni 100 km),
hävitaja 30-40 (kuni 70 km),
cruise missiles 20-25 (kuni 36 km),
radarivastaste ARM rakettide hävitamise võime ca 10 km
Taktikaliste rakettide (TBM) hävitamise kõrgus (ca 10-20 km.)
NASAMS-st tundb ta peaaegu 4 x võimekam olevat. Ühe patareiga kataks ära Ämari ja Paldiski piirkonna, teisega Tallinna-Jägala. Kolmas Tapa-Kellavere vahele ja vajadusel lõuna Eestisse ka üks.
Teine asjaolu mis on võiks olla Eesti puhul äärmiselt oluline on meeskonna suurus. Ühe patarei meeskonnas on ainult 14 meest kes teenindavad 4 laskeseadeldist. Kui arvutada, et 24/7 katmiseks oleks meil vaja minimaalselt 3 komplekti meeskonda, siis 3x3x14=126. Kindlasti tuleb koosseis suurem, aga sama ruumi katmiseks NASAMS-ga läheb vaja kordades rohkem meeskondi ja logistikat. Niikuinii oleks loogiline, et need mehed on kõik professionaalid, seetõttu ei sööks palgaraha ära järgmiseid investeeringuid.
Tundub olevat Eesti suurust arvestades väga optimaalse lahendusega.

Kuidas hetkel kopteritega?Ainult need robinsonid?Tean et piirivalvel peaks nüüd uus kopter olema,arvu ei tea kas 1 või kolm see jäi veidi selgusetuks.Kumb oleks eestile kasulikum,kas rünnakukopter (Tiger) või kopter üksuste kiireks transpordiks?

Eurosam pole kompatiibel meid huvitavate õhuplatvormidega pluss kuna NASAMS kasutab AIM-120 platvormi, siis selle osas on areng olnud väga kiire, esialgne laskekaugus on kasvanud 4 korda. Seega ei maksa kauguse kohta väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Kuidas oleks kui utiliseeriks vägede õhukaitsega katmisel paremini ära Giraffe 3D radareid, mis meil olemas. Nii prantslatse Mica VL rakett kui ka IRIS-T SL / SLS rakett peaks vajama vaid minimaalset juhtelektroonikat (mis nad radariga ühendaks) ning laskeplatvormi. Ehk siis radarist antakse raketile esmased kordinaadid, mille peale rakett stardib ning püüab raketis asuva radariga sihtmärgile lukustuda. Lennu ajal on muidugi võimalikud veel mid course update andmeside toimumine. Sellise printsiibiga ehitatakse vist ülses saksa armee õhutõrjesüsteem.

IRIS-T SL / SLS raketi hind peaks olema 6MIL per tükk, laskekaugus 20km ja lagi 9km

Mica-VL- sama lagi ja laskekaugus. Hinda ei tea, aga peaks olema odavam. Saada ka IR sihtumisega.


50- 100 sellist raketti oleks juba vägagi kaalukas sõna ning sunniks vaenlase kotkad 9+ km kõrguse peal lendama, mis halvendaks ehk ka nende sensorite tundlikust sihtmärkide leidmisel.

Ehk oleks sellega kaetud ka rügemendi tasemel õhutõrje vajadus.

Aster 30/ SAMP-T peaks lihstalt lülitatav olema kõigisse õhutõrje võrkudesse, mida on kinnitanud ka üks soome kindral. Samas soomalsed ise hindasid, et kui rahalist piiri ei oleks ees olnud oleks parim õhutõrje lahendus olnud 2+1 põhimõttel NASAMS II ja Aster-30 kombineerimine.

Aster30 /SAMP-T kompleks maksab umbes 150MIL USD (koos 3 ARABEL radariga, et tagada süsteemi suurem lahinguline ellujäämisvõime)
NASAMS II 75MIL USD.

Praktika on tõe kriteerium, ütles V.I.Lenin kunagi. Soome kindralid siiski ostsid AIM-120 kasutava NASAMS-i. Ei tea, miks?

SUOMEN SOTILAS parafaraseerib selle kindrali sõnu ühes artiklis nii:

"This is a serious competition as neither system is competing on references and price. If the defence considerations of both systems are drawn up, SAMP/T clearly wins. It is also good to recall that the current Buk equipment receives as fine a review as NASAMS when it comes to range and defence capabilities."

Ususn, et NASAMS II kasuks räägib see, et õhujõud kasutavad sisuliselt samu AIM-120 tüüpi rakette. Ja kui peaks juhtuma, et lennukid on ennem maha toodud kui kõik raketid on kasutatud saab ju ülejäägid mujal rakendada (või vastupidi). ÕT kompleksi hinnast 90% moodustavadki radar + raketid. Seega Kapten Trummil õigus- praktiline kaaltlus ja reaalne elu on tihti õiglasem võrdluspunkt kui paberile joonistatud grand schemes.

Aga ikkagi tahaks veel küsida selle Mica-VL ja IRIS T SL idee kohta, et utiliseerida meie seniseid radareid paremini. Kas ei oleks sellega täidetav sama lünk õhutõrjes, mida soomes katab Crotale NG. Sakslased vähemalt nii usuvad, sest nad panustavad Crotale NG rollis IRIS T SL-e. LFK NG on suures osas juba IRIS-T (IR) tehiliselt kattuv.


Sakslaste nägemus:

Lühima: Gepard + LeFlaSys lühemas plaanis (Stinger (5km) + tulevikus LFK NG tulevikus (12km)) (IR sihtumine)

Keskmine: TRML 3D radari edasiarendus + IRIS T SL (20km) (Radaril põhinev sihtumine)

Strateegiliste piirkondade kaitse: MEADS (Radaril põhinev sihtumine)

Tjah, siin me vist puhtalt soomlaste otsusele tugineda ei saa - meil pole ju lennukeid millega neid AIM-120 rakette jagada, st kriteeriumid kohe teised. Huvitav kui kaugele-kõrgele maalt lastes nood raketid lendavad üldse? Igal pool on ainult laskekaugus lennukilt.

to Some
...ja Ämari ehitatakse niisama kiirendusvõistlusteks.

[quote=\\"Some\\"]Huvitav kui kaugele-kõrgele maalt lastes nood raketid lendavad üldse? Igal pool on ainult laskekaugus lennukilt.[/quote]

Nasamsi max. vertikaalasendis oli raketi AIM-120D lennukaugus-kõrgus vist u.10 km, muidu vist mingi 15 km. AMRAAM-ER isegi vist 17-20 km.

Minu teada peaks SLAMRAAMil olema interception range 24 km ja firing range 44 km kui SAMP/T on samad andmed interception 100 km ja firing range 150km.
Arvata võib, et Soome otsus põhines lennuväega ühisel raketil. Kuna riigieelarve ei ole kummist siis arvatavasti hävitajad ja keskmaa õhutõrje ei mahu samale aastakümnele ning me oleksime vähemalt õhust kaitstud pluss kaoks see oht,et Tapa, Paldiski ja Ämari lastakse taktikaliste rakettidega rusudeks.

No neid ballistiliste rakettide tõrjeomadusi on läbi aja ikka väga küsitavatele rakettidele pakutud.

Reaalselt on tõrjutud millega ja millise kasuteguriga?

AIM-120 on combat-proven relv, mitte relvashow reklaamibroshüüri tarkused.

Paljukest teda ikka nii väga lahingus testitud on.... Wikipediat uskudes on läbi aegade sellega 9 lennukit alla toodud. Ok, see oli pisuke norimine
Aga muidu 120D hind on päris soliidne.... NASASM oma 6 raketti välja laseb, on 60 miljonit krooni lännu ka. Nood pruugitud SU-24-d vist ei maksagi nii palju Huvitav palju neid rakette Eestil keskmaa õhutõrjeks vaja läheks?

Combat recordi mõttes on AIM-120 keskmaarakettide hulgas teisel kohal (AIM-7 Sparrow järel).