Asi on lihtsalt selles, et L-Korea asus koheselt massiliselt testima ja haigeid isoleerima, sellega saadi maha (peaaegu terve enesetundega) noorte poolt viiruse laiali jagamine vanematele inimestele. Itaalia aga magas maha ja nüüd vastupidi tegeleb ainult päris haigeks jäänutega, lihtsalt suutlikust ja ka vajadust testida rohkem pole , need peaaeguterved noored tiba köhivad küll, aga neid keegi testima ei tule kuna vanad surevad haiglas. See registreeritute vanusenumber peaks olemagi statistikas märgiks, kas riik hilines, või suutis kodanikukaitse käivitada õigeaegselt. Sellega koos liigub ka nakatunute arvu ja serious case´de suhe. Kui viirusel noorte viirusekandjate-nakatajate isoleerimisel natist kinni saadi, siis vanakeste serious casedeni nii palju ei jõua. Ja ise jutt on veel erineva ohtlikusega tüved.nimetu kirjutas:Suur vahe on haigestunud vanusegruppides. Lõuna-Koreas on näiteks kõige suurem haigestunute grupp just 20-29 aastased. Itaalias on jällegi kõige suurem haigestunute grupp vanurid. Sellest tulenevalt on ka surmajuhtumite arv erinev. Lisaks muidugi see, et Itaalial pole tõenäoliselt täit ülevaadet kõigi haigusjuhtumite suhtes.Huvitav on ikkagi see, et haigus erinevates riikides nii erinevate raskusastmetega kulgeb. Samal ajal kui meil kinnitatud haigestunuist ainult kaks inimest haiglas (need ka rahuldavas seisus), siis Itaaliast tuleb vaat et mailmalõpu laadseid uudiseid.
Muideks, ka meil on ju testimissoov ja /või võimekus/mott otsas.