www.militaar.net

Borja kirjutas:Sa oled ise troll, Veiko, muideks (ja paras tatiprits ka)..

Selge pilt, ilus ja argumenteeritud vastus. Minul rohkem küsimusi ei ole.

Aga natuke võiksid ju siiski peeglisse vaadata või mis? Sulle räägitakse, kuidas saaks riigikaitset tugevamaks. Kui kaua võtaks aega, juhul kui tõesti lisaraha lauale pandaks, mingite asjade hankimine, aga vastus on (kasutades Sinu sõnu) loll-lihtne - liiga aeglaselt, tuleb kiiremini teha! Kuidas aga kiiremini saaks? Selge see, see pole enam Sinu asi ja detailidega Sina tegeleda ei viitsi. Või ei ole Sul õigupoolest ettekujutustki?

Vene sõjaväest (kindral Roosimägi rääkis) selline anekdoot, et järgmisel päeval pidi miski tähtis komisjon ootamatult sisse sadama ja väeosa ülem käskis sigalast paar siga võtta. Sead aga olid väiksed ja kõhnad, sestap järgneski isake-komandörilt selge käsklus: "весь ночь кормить, к утру зарезать!".

Ja et faktid korras oleksid, siis kus kohas ja millal oleme meie Heremiga väitnud

Borja kirjutas:et kõik peab olema "viimase vindini" valmis - muidu ei saa ju sõdida..

Vaevu natukenegi oma jama viidetega siduma, muidu on ju puhas laim.

"Fakte" pole siia ilmselt vaja - kogu teie taktika läbi viimase nädala nii siin teemas kui ka VR meedias ongi olnud vaid katse tõestada, et hädavajalikke võimekusi kaitseväes saab luua (a) ainult hästi aeglaselt, sest (b) seda tuleb teha ülima filigraansusastmega elik siis "viimase vindini.. mistap ei saa kohe kuidagi mitte hakata arutamagi seda, et 2 x võimet järsku "väljaspool plaani hoovile tuuakse"..

Ja muuseas, et sa siin kohe anekdootideni vene sõjaväest jõuad, seda teadsin ma juba ette

Selge pilt, fakte polegi vaja niikaua kuni parteiliinile* truu oled. Anna minna.

* Ei ole viide EKRE-le, lihtsalt üldine märkus nõukaajal elanud inimese poolt.

Borja kirjutas:

Martin Herem kirjutas:Ütle Borja, kas on normaalne, et poliitikud (kuigi reservvohvitserid) ütlevad KVJ-le kuidas Eestit kaitsta? Minu arvates ei ole kõnealustel meestel ei pädevust ega kompetentsi KVJ otsuseid ümber muuta.
..harju ära mõiste tsiviilkontroll tõelise sisuga - ning poliitikud on kindralitele alati öelnud kuidas/millega "kaitsta".
Pädevuse ja kompetentsi väide sinu lauses on vaieldav....

Borja, loe Huntingtoni korralikult. Meie poliitikud jätavad tavaliselt välja ühe olulise komponendi - nagu ka sina.

... Huntington stresses that 'professionalism' entails a mutually binding relationship between society and its 'professionals.' The military profession requires that military officers fulfill its duties to its country by compliance with political officials running the state and government. It is the responsibility of the military to provide the public good of common defense since it acts as an agent to the principal government and citizenry. However, each step up in the hierarchy within the military profession demands more responsibility and skill because they are authorized to make more strategic decisions. In the case of the officer corps, officers are entrusted with evaluating the security of the state and providing expert advice to its leaders, and society in turn must afford a measure of deference to their professional expertise and institutions...

Kahjuks ei saa hetkel teha otse viidet raamatust endast.
"Unustatud pisiasi" ühiskond ja poliitikud peavad usaldama/aksepteerima sõjaliste ekspertide nõuannet ja mitte takistama erialast tegevust. Rõhk erialasel, mitte poliitilisel tegevusel.

Seega, poliitikud püstitavad eesmärgi, mida kaitsta, kuid ei kirjuta ette kuidas ja millega!
Soovitus , loe klassikut ja näed ise...

Tähelepanuväärne on siin teemas sinu ja HEREMi absoluutne jäikus - soovimatus muuta oma plaane (mis on alati muudetavad), soovimatus isegi arutada võimaluste üle kiirendada lünkade lahendamist KV võimetes ning mis peamine - te ei käi siin välja mingeid alternatiive kõnealuste puuduvate võimete (laevatõrje ja keskmaa õhutõrje) loomiseks.. sest teil on ju omad "kivisseraiutud plaanid", mis ei allu kriitikale // ei kuulu muutmisele..

Sa Borja oled vist ikkagi troll. Minu eelmises postituses oli:

Ekstra sinule Borja - mina olen öelnud Kunnasele, Lanemanile, Martin Helmele, mida ma 300 milj teeksin. Aga see on nagu hane selga vesi ja nad jätkavad tuima näoga keskmaa õhutõrje teema najal Kmini ja KV haldussuutlikuse kritiseerimist.

Ja seda ma ütlesin Kunnasele/Lanemanile juba paar kuud tagasi, kui nad 300 milj jutuga Kaminis käisid.
Näitasin arvudes, näitasin kaardil.
Nii et ei maksa hämada kivisse raiutud plaanidega vms.
Kogu probleemi aluseks on: KVJ (ja KV) tahab Eestit kaitsta ühte moodi ja Kunnas teist moodi.

Tsiviikontrolliks ei saa nimetada suvalise poliitiku hüsteerilist võimearenduse nõudmist. Eriti veel konkreetset relvatootjat pakkudes ... kes ei ole teinud pakkumistki.
Taktikas oli sul mulle viimati midagi asjalikku öelda 27 aastat tagasi.
Operatsiooni tasemel pole aga mitte kunagi midagi öelda olnud ... lepi sellega üks kord juba ära ... hea Borja.

Selle keskmaa õhutõrje ja rannikukaitse vajadus on kindlasti olemas. Küsimus ka nende programmide eluea tagamine, laod-infra, vahendid, koolitus ning hooldustsükkel. Samuti inimesed, kellest on praegu juba puudus. Kas KV vaatab üle oma personaliprogrammi? Praegugi on juba probleem, kus inimesi juurde võtta ei saa, samas KV-s osa asju paisub nagu pärmi peal. Inimesi aga juurde võtta juba aastaid ei ole saanud. Või siis, kui on võetud, siis on minimaalselt. Aga ju saite. Mis te enam tahate... Siis taotakse trummi, et inimesi riigistruktuuri võtta ei saa ega tohi. Seni laseme, kuni veri ninast väljas on või käpuli lennatakse. Kes tegi-ise tegi...

Selge on see, et raha on hetkel kokku laenatud ja käib selle jaotamine. Kui praegu sellest riigikaitsele ei kuku midagi, siis tõenäoliselt tuleb oodata väga kaua, kui tekib massiivne Eesti poolne raha laenamine, koos vajaliku rahandusministeeriumi poolse toetusega sarnasteks investeeringuteks.

Mis siis võib juhtuda:
1. Ostetakse midagi selle 300mln eest ära /tehakse ostuleping.
2. Suudetakse pill lõhki ajada ja ei osteta midagi.

Selge on see, et täismahus tööle ei saa mis iganes uus süsteem ei see aasta, ega ka järgmine. Aga see polegi oluline, oluline on see, et rong hakkab liikuma - raha planeeritakse siduvalt ära jõutakse mingite lepinguteni jne. Küllap see võimekus hakkab siis täismahus mõne aja pärast ka tööle.

See, kas suudetakse midagi kokku leppida, või mitte on ikkagi täitsa persoonidest kinni. Mida rohkem avalikku sitaloopimist osapoolte (KV, Isamaa, EKRE) poolt üksteise poole lendu lastakse, siis seda väiksemaks muutub variant 1 ja tõenäolisemaks variant 2.

Eesmärk peaks olema selge - see raha tulema kaitsevõimet tõstvalt ära tuua. Kõik ülejäänud pole oluline. Kõik ei saa kunagi ideaalsete algsete plaanide järgi toimida, tuleb adapteeruda. Ajalugu annab hinnangu.

Häda selles, et EKRE käes rahandusministri portfell ja sealt saab rahanumbrid ette öelda, mis järgmise aasta eelarves olema saavad. Kõige hullem, et rahandusministri partei tahab hakata dikteerima mille peale, esialgu kaitseministeerium, aga suure tõenäosusega varsti ka teised ministeeriumid raha kulutama peavad.

Esmalt mõned mõtted ülekordamiseks ja teksti teises osas (lähipäevil loodetavasti) vaatlen lihtsa näite varal üht tuumprobleemi planeerimises ja arutlen selle üle miks jõuluvana kingikott võib teha kingi saaja vaeseks.

1. 250 miljonit maksvaid ja tuhandetest pisidetailidest koosnevaid lepinguid ei sõlmita paari kuuga. Juhul kui seda teha on enam kui tõenäoline, et suur hulk detaile jääb läbimõtlemata. Tõsi, ühe erandi ma teeksin, lepingu võiks sõlmida kiiresti siis ja juba ette leppida võimalike tagajärgedega, kui olukord on lõplikult kriitiline. Selles faasis me õnneks veel pole.

2. Riigi raamatupidamine on tekkepõhine, st et enne kui kaup pole kohal ei kajastu summa raamatupidamises. See on nii juba õige mitmeid aastaid. Rahandusminister kindlasti teab seda. Kunnas ilmselt mitte. Seega väide, et ainult see aasta on harukordne võimalus on juba ette asjakohatu. Väljaarvatud juhul kui kaup oleks juba sel aastal kohal. Paraku, seda ei juhtu.

3. 12 relvasüsteemiga, radarite, juhtimissüsteemide ja kõige muu vajalikuga varustatud keskmaa õhutõrjesüsteemi pole kellelgi laos, et seda tarnida paari kuuga. See võtab aega. Enamasti aastaid. Väljaõppesüsteemi käivitamine ja lahinguvalmis üksuse saavutamine veel omakorda aastaid. Tõsi, mida hiljem alustada, seda hiljem on üksus valmis.

4. Riik laenas kevadel mõned miljardid. Selget plaani polnud, võeti igaks juhuks. Seda osa ma väga ei kritiseeriks, oleks saanud ka paremini, kuid üldjoontes oli suund õige. Majandusprogoos oligi kevadel õige hull, kuid mida kuu edasi seda paremaks on olukord majanduslikus vaates läinud. Vähemalt esialgu. Praeguseks on laenatud raha juba mitmeid kuid kontodel lebanud ja tiksub tühja. Mida kauem tiksub, seda teravamaks muutuvad süüdistused, et miks te rumalad üldse laenasite. Suve keskel tekkis plaan leida rahale otstarve. Näiteks panna riigikaitsesse. Selle koha peal tuleb mängu Kunnas, kelle käest rahandusminister küsis, et mida võiks teha kasutult seisva rahaga. Miks ta ei läinud küsima oma kolleegi kaitseministri käest, on segane. Küsimise järgselt Kunnas pakkus välja paar ideed võimelünkadest ja õnnelikku kokkusattumusena ka oma lapsepõlvesõbra ja hilisema kolleegi kellel just oleks pakkuda sobiv relvasüsteem. Pehmelt öeldes näeb situatsiooni natuke kummaline välja.

5. Väide, et laenuraha on ainult sel aastal kasutada on jama. Eesti laenukoormus oli enne kevadet alla 10% SKPst ja tõuseb lähiaastatel umbes 30% juurde. Teisisõnu, me võime laenata veel miljardeid enne kui Maastrichti kriteeriumid vastu hakkavad tulema. Kriteerium ütleb, et valitsussektori võlg ei tohi ületada 60% SKPst. Eelarvedefitsiidi kriteeriumit (3%) tuleb samuti vaadata. Kuid hetkel on see pausile lükatud kriisi tõttu. Seega väide, et ainult sel aastal saab kasutada laenuraha on ebakorrektne. Kui valitsus ja riigikogu otsustavad võib edasi laenata nii et tapab. Ruumi laenamiseks on kõvasti, nii sel, järgmisel, kui ülejärgmisel aastal.

6. Ja nüüd vaatame pikemalt ühte põhilist probleemi – ülalpidamiskulusid. Käsitlen seda kõigile arusaadav näite varal. Vaatan probleemi kaitseplaneerimise ressursilisest aspektist. Jätan hetkel kõrvale teema, kas keskmaa on esmane võimelünk või ehk on ta küll võimelünk, kuid mõni teine asi tuleks esmalt korda saada. Võtan eelduseks, et jõuti kokkuleppel ja eraldatakse 250 miljonit ühekordse rahasüstina just keskmaa tarbeks. Uurime, et mis juhtub nii lühi-, kui pikajalaises vaates ja süveneme kaasnevatesse mõjudesse eri valdkondades. Kandva kunstilise kujundina öeldes – pistame pea jõuluvana kingikotti ja vaatame, et mida seal pole.

...järgneb...

https://www.ohtuleht.ee/1012623/rahandu ... -padevuses Ei oskagi midagist öelda

Hea küll, Borja, lugupeetava meelejeaks siis teemasse kah. Kuidas kommenteerib lugupeetav noorkaabu avalikku väidet, nagu väidaks KVJ, et Eestile pole õhukaitset vaja. Kui nii Herem kui Palm on siinsamas korduvalt kinnitanud, et neid on vaja.

Martin Helme rääkis, kuidas riigikaitsekomisjoni istungil oli tal diskussioon kaitseväe juhataja Martin Heremiga, kus ta pidi tähelepanu juhtima, et kui  sõjaväelase ja poliitiku tahe ei kattu, ei ole tegelikult varianti, kumba pidi tehakse. 

Mina loen siit seda välja, et Martin Helme sisuliselt ähvardab tema valdusalasse MITTE KUULUVA asutuse juhti.
Ma arvan, et Isamaal on aeg sügavalt peeglisse vaadata ja otsustada kas sellisel valitsusel on enam mõtet. Seda ütlen inimesena, kes viimastel valimistel nendele hääle andis.

nimetu kirjutas:

Martin Helme rääkis, kuidas riigikaitsekomisjoni istungil oli tal diskussioon kaitseväe juhataja Martin Heremiga, kus ta pidi tähelepanu juhtima, et kui  sõjaväelase ja poliitiku tahe ei kattu, ei ole tegelikult varianti, kumba pidi tehakse. 

Mina loen siit seda välja, et Martin Helme sisuliselt ähvardab tema valdusalasse MITTE KUULUVA asutuse juhti.
Ma arvan, et Isamaal on aeg sügavalt peeglisse vaadata ja otsustada kas sellisel valitsusel on enam mõtet. Seda ütlen inimesena, kes viimastel valimistel nendele hääle andis.

Sama siin.

Lemet kirjutas:Hea küll, Borja, lugupeetava meelejeaks siis teemasse kah. Kuidas kommenteerib lugupeetav noorkaabu avalikku väidet, nagu väidaks KVJ, et Eestile pole õhukaitset vaja. Kui nii Herem kui Palm on siinsamas korduvalt kinnitanud, et neid on vaja.

..ülalnimetatud 2 x kindralit keelduvad hetkel EKRE kavandet riigikaitselisest laenust põhieesmärgiga keskmaa ÕT võimekus kiirendatud korras Eestisse tuua - see on kõik, mida ma tean // mida on võimalik siit foorumiteemast välja lugeda