www.militaar.net

Manurhin kirjutas: ↑11 Okt, 2025 0:17
Mul siin pudel Värska Originaali kohe käepärast. Nagu etiketil kirjas, siis 470m sügavuselt on see mingil moel kätte saadud.
Selliste sügavuste jaoks on kindlasti juba eritehnikat vaja. Mitmeastmelised kõrgsurvepumbad ja kusagiltmaalt kindlasti ka torustiku vahele lisapumbad. Tavaline puurkaevupump tõstab kusagil 80-90 meetrit.

Ei tea. Idee järgi ei ole, sest, et ega sa 470 m sügavusest orust seda üles pumpa. Usutavasti on ses 470 m sügavuse kaevu torus vee tase ikka kõrgemal, kui 470 m. Suure tõenäosusega umbes samal kõrgusel kui ümbritseval pinnaseveel, aga võib ka arteesialine olla. Igatahes pumba tõstekõrgus oleks maapind - vee tase kaevu manteltorus. Lisaks muidugi kaod hõõrdele jne.. Muidugi pumba tihendid peavad päris kanged olema, et 40+ bar rõhku ära kannatada. Sest ega need puurkaevu pumbad vist märgade rootoritega pole nagu näiteks mõned tsirkpumbad.

OLAVI kirjutas: ↑12 Okt, 2025 23:59 2L pudeli uputamiseks selle sisse raskuseks kive toppides, tuleb kive panna 2,2kg ja selle moodusega saab 2L pudeliga üles tõsta max 1L vett, sest poole ruumalast võtavad raskuseks pandud kivikesed.

Raskuse saab kinnitada ka pudeli põhja alla...

parkija kirjutas: ↑12 Okt, 2025 20:40 Raba - või allikavesi , ma ei tea , ilma töötlemata nagu on kõhe sest , on meie piirkonnas uusehitisi , millel on puurkaev ja septik kuid reaalselt juhitakse sitavesi loodusesse , uusehitised on merepinnast kõrgemal kui allikad ja raba , vaevalt , et need veega lahjendatud peldiku - ja pesuveed allikast või rabast mööda voolavad . Hõreda asustusega piirkonnas , pole vast probleemi ka jõevett juua .

Kriku kirjutas: ↑12 Okt, 2025 20:51 Põllumajandusreostus veel peale selle.

Aga läbi mitmekordse riide võib ka järvevett juua.

Rappa, ehk kõrgsohu, vast ikka kellegi peldikuvesi ja põllumajandusreostus ei satu?

Jah, see käis allikate kohta.

wolfgang kirjutas: ↑13 Okt, 2025 8:51

Manurhin kirjutas: ↑11 Okt, 2025 0:17
Mul siin pudel Värska Originaali kohe käepärast. Nagu etiketil kirjas, siis 470m sügavuselt on see mingil moel kätte saadud.
Selliste sügavuste jaoks on kindlasti juba eritehnikat vaja. Mitmeastmelised kõrgsurvepumbad ja kusagiltmaalt kindlasti ka torustiku vahele lisapumbad. Tavaline puurkaevupump tõstab kusagil 80-90 meetrit.

Ei tea. Idee järgi ei ole, sest, et ega sa 470 m sügavusest orust seda üles pumpa. Usutavasti on ses 470 m sügavuse kaevu torus vee tase ikka kõrgemal, kui 470 m. Suure tõenäosusega umbes samal kõrgusel kui ümbritseval pinnaseveel, aga võib ka arteesialine olla. Igatahes pumba tõstekõrgus oleks maapind - vee tase kaevu manteltorus. Lisaks muidugi kaod hõõrdele jne.. Muidugi pumba tihendid peavad päris kanged olema, et 40+ bar rõhku ära kannatada. Sest ega need puurkaevu pumbad vist märgade rootoritega pole nagu näiteks mõned tsirkpumbad.

See võib olla ka arteesiakaev, kus surve ise vee toru mööda üles surub

wolfgang kirjutas: ↑13 Okt, 2025 8:51

Manurhin kirjutas: ↑11 Okt, 2025 0:17
Mul siin pudel Värska Originaali kohe käepärast. Nagu etiketil kirjas, siis 470m sügavuselt on see mingil moel kätte saadud.
Selliste sügavuste jaoks on kindlasti juba eritehnikat vaja. Mitmeastmelised kõrgsurvepumbad ja kusagiltmaalt kindlasti ka torustiku vahele lisapumbad. Tavaline puurkaevupump tõstab kusagil 80-90 meetrit.

Ei tea. Idee järgi ei ole, sest, et ega sa 470 m sügavusest orust seda üles pumpa. Usutavasti on ses 470 m sügavuse kaevu torus vee tase ikka kõrgemal, kui 470 m. Suure tõenäosusega umbes samal kõrgusel kui ümbritseval pinnaseveel, aga võib ka arteesialine olla. Igatahes pumba tõstekõrgus oleks maapind - vee tase kaevu manteltorus. Lisaks muidugi kaod hõõrdele jne.. Muidugi pumba tihendid peavad päris kanged olema, et 40+ bar rõhku ära kannatada. Sest ega need puurkaevu pumbad vist märgade rootoritega pole nagu näiteks mõned tsirkpumbad.

Tuleks keskkonnaregistrist järgi uurida, mis kõrgusel seal staatiline veepind on. Süvaveepump pannakse sellest veits allapoole. Ja tavaliselt pannakse süvaveepump manteltoru alumise otsa lähedusse, kuid torusse sisse.

Mul on maal 45 m sügavune puurkaev, kuid pump on 25 m sügavusel.

Tallinnast lõuna poole minnes lähevadki kaevud sügavamaks, sest maapinna kihid on diagnonaalselt, see veekiht, mis meil on siinkandis alla 100 m, võib Lõuna Eestis olla 300 m sügavusel. Sama on ka nt põlevkiviga - kui Soome lahe ääres on see pea maapinnal, siis Jõgevamaal tuleb juba päris sügavale minna.

isakene kirjutas: ↑10 Okt, 2025 23:46

Manurhin kirjutas: ↑10 Okt, 2025 23:17 Kui paljudel on nii sügav kaev?

Eks ta tõenäoliselt sõltub piirkonnast. Minu ümbruses, Kadrina vallas siis, on salvkaevusid vähe jäänud ja pea kõigil on kuivemal ajal veeprobleemid, esimene põhjaveehorisont jääb kuivaks. Teise horisondi puurkaevud on kõik mõnikümmend meetrit.

Salvkaevude enim levinud probleem on loll omanik.
Enamasti võetakse sealt vett mingi 18-eurose Handymanni vibropumbaga, mis vibreerib kaevu põhja millekski liivakivi laadseks, et kaevu puhastaja peab seda piikvasaraga eemaldama. Olen ise näinud.

Tuleks panna korralik veeautomaat (mis ei maksa 18 eurot, vaid 1 nulli rohkem), aga hoiame kokku ja oleme siis jännis. See ei garantii vee mittekadumist, aga üks kadumist tugevalt soodustav asi on kaevupõhja "tihendamine", et vesi ei tule sealt enam eriti läbi.

Teine, peamine salvkaevu probleem on ignorandist omanik. Teeme endale lähedale mingi põhjata imbkaevu ja siis imestame, mis kaevus mingid imebakterid on. Mõni eriti loll isend ronib veel Pealtnägijasse, hanitades ajakirjanikku, kuidas temal on septik hooldatud ja seepärast reostab tema kaevu naaber.

Kapten Trumm kirjutas: ↑13 Okt, 2025 10:23

isakene kirjutas: ↑10 Okt, 2025 23:46

Manurhin kirjutas: ↑10 Okt, 2025 23:17 Kui paljudel on nii sügav kaev?

Eks ta tõenäoliselt sõltub piirkonnast. Minu ümbruses, Kadrina vallas siis, on salvkaevusid vähe jäänud ja pea kõigil on kuivemal ajal veeprobleemid, esimene põhjaveehorisont jääb kuivaks. Teise horisondi puurkaevud on kõik mõnikümmend meetrit.

Salvkaevude enim levinud probleem on loll omanik.
Enamasti võetakse sealt vett mingi 18-eurose Handymanni vibropumbaga, mis vibreerib kaevu põhja millekski liivakivi laadseks, et kaevu puhastaja peab seda piikvasaraga eemaldama. Olen ise näinud.

Tuleks panna korralik veeautomaat (mis ei maksa 18 eurot, vaid 1 nulli rohkem), aga hoiame kokku ja oleme siis jännis. See ei garantii vee mittekadumist, aga üks kadumist tugevalt soodustav asi on kaevupõhja "tihendamine", et vesi ei tule sealt enam eriti läbi.

Teine, peamine salvkaevu probleem on ignorandist omanik. Teeme endale lähedale mingi põhjata imbkaevu ja siis imestame, mis kaevus mingid imebakterid on. Mõni eriti loll isend ronib veel Pealtnägijasse, hanitades ajakirjanikku, kuidas temal on septik hooldatud ja seepärast reostab tema kaevu naaber.

Septikul on tavaliselt kõrval ka imbväljak. Mul on biopuhasti imbväljakuga, vahemaa kaevuga peab olema üle 50m. Nüüd jõuame ka teise probleemini mis avaldub elektripuudusest, nimelt ei toimi ka kanalisatsioonisüsteem. Minul on nt lisaks pumbale kanalisatsioonis ka kompressor. Seega pesta ikka ilma elektrita ei saaks, seda enam kui majapidamises oleks ka elektriboiler. Õnneks on mul akud. päikesepaneelid kui ka genekad olemas.
Samas kui ikka suurem jama, siis ei saaks ju ka genekale kütet kusagilt, siis aitaksid vaid päikesepaneelid.
Samas neil, kes jäävad lootma vaid 12v baasil ja autoakult saadavale voolule on ju ka variandiks päike, kui autokütus otsas. Aliexpressist saab nt 30A inverteri mingi 30 euriga ja päikesepaneelid liiguvad ka juba mingi 30eur tk, Kuna inverteri max sisendpinge on 100v ja paneelide tühivoolipinge on 40v piires, siis tuleks neid paneele muretseda 2tk ja ühendada jadasse.

Pealtnägijas taoline lugu oli, kus üks kunstripsmeid volksutav naisisend osavalt naabreid ja valda süüdistas, viidates, et tema septik on hooldatud.
Lugu tegev Margit Kilumets aga ise asja ei jaganud ja asjatundjatelt ei küsinud - töötav ja hooldatud septik kahjuks ei desinfitseeri maapinda immutatavat heitvett, see sisaldab jätkuvalt igasuguseid väljaheiteis leiduvaid baktereid, E-koli, soole enterokokid jne. Mistõttu võis vaatajale jääda mulje (vale seejuures), et töötav ja hooldatud septik põhjavett ei ohusta.

Tõenäoliselt see ripsmevolksutaja ise enda kaevu reostaski, naaber oleks liiga kaugel. Septik ei desinfitseeri loodusesse juhitavat vett, selle tegemiseks tuleks seda teha kloorimise või UV kiirguse seadmega.

Väikeste ja madalate kaevude probleem ongi selles, et maapind tavaliselt ei sisalda savikihte, mis põhjavett maapinnal olevast isoleeriksid. Ühispuurkaevudel on selleks see nn kambriumi sinisavi kiht.

Ja üldiselt on see täiesti ebavajalik. Tuleb lihtsalt imbväljak õigesse kohta teha.

Selliseks lahenduseks on vaja maad.
Sestap mingi 500 m2 suurused suvilakrundid, mida hinnatundlikum rahvas endale aastaringse maja ehitamiseks agaralt ostab, toovad endaga harilikult kaasa ka rikutud kaevu, sest nii väiksel krundi ei tohiks ei ise reovett immutada ega seda ei tohiks teha ka naabrid.

Ostetakse endale selline käkk kaela, siis avastatakse, et oh kaevus on mingid kolibakterid ja terve pere on pasanteerias ning läheb lahti süüdlase otsimine, kui terviseamet ja vald ei aita, siis "äsame meediaga".

Kui antud sitaimmutamine on aga aastakümneid käinud ja selles kohas on maapind karstunud, siis ei pruugi aidata ka suured ühiskaevud, kuna seda sitavett on maapinnas liiga palju.

Nendel väikekaevudel on sanitaarkaitseala tavaliselt 10 meetrise raadiusega, siis arvatakse, et 15 m kaugusel on sitaimmutus ok. Tegelt ei ole, väike kaevu "mõjuala" on mõnikümmend meetrit. Suurte ühiskaevude "mõjuala" on juba 300+ meetrit.

Pole see imbväljaku ja septiku lugu nii lihtne , kõik sellised tegevused käivad läbi projekteerimise , ehitusregistri ( praegusel ajal ) , "ennemuistsel" ajal kasutuses olnud imbkaevud on kõik arvel ja maamõõtjate poolt täpsete koordinaatidega kaardile kantud , kuna olen liitunud ühisveevärgiga siis imbkaevud ei leia kasutust . Olid ju ka "ennemuistsel" ajal imbkaevudele nõuded / reeglid , neid käidi inspekteerimas , muidugi peale inspektorite lahkumist "targemad/ ettevõtlikumad mulgustasid imbkaevu põhjas oleva betooni ja saastunud vesi valgus pinnasesse reostades kaevuvee , nüüd otsime süüdlasi ... .

Vanasti enne tsentraalset kanalisatsiooni olid moes kogumiskaevud ja sealt ei tohtinud midagi välja immitseda (imbkaev ongi rajatud reovee kontrollitult pinnasesse immutamiseks nii, et põhjavee reostust ei tekiks (teoreetiliselt)). Sibiauto käis siis aegajalt neid kogumiskaeve tühjaks imemas. Ei pidanud nad tihti vett juba selleaegse ehituskvaliteedi tõttu.

Tegelikult on nende imbkaevudega paras pardakk ja kuna nende kasutajate peedistamine (sh väljaveo toimimise kontroll) on ebapopulaarne, siis KOV-d sellega ei tegele - probleem tekib episoodiliselt, kui keegi naabri solgimajanduse peale kaebab või kellegi kaevust avastatakse vingelt kolibaktereid.

Seejuures tähelepanu
On erinevad asjad "koli-laadsed bakterid " ja "echtericia coli". Neist esimene kipub kaevudes ja torudes kasvama igasuguse sitavee abita, teine aga pärineb kindlasti imetajate soolestikust, eriti kui samast leitakse ka "soole enterokokid".

Kui probleem mõjutab naabreid, siis on jah halvasti, aga sama majapidamise puhul polegi see minu arust KOV asi. Igaühel on lõpuks õigus sitaste kätega süüa teha või süüa.

Palun nüüd tõesti teema juurde tagasi!