Runkel kirjutas:Fucs kirjutas:Üldiselt kui riik vähegi hoolib oma kodanikest, siis võiks tagada kriisiajaks kõikidele vähemalt haigushüvitised olenemata sellest, kas nende eest makstakse miinimumnõudes sotsmaksu või ei maksta.
Haigekassa on rahaliselt kehva, töötukassa vahendid on seevastu mehised. Paberil. Koondamiste, sundpuhkuste ennetamiseks võiks riik siin kasutust laiendada - kompenseerib ettevõttele palgakulusid või maksab töötajale otse tasu?
Haigekassa on rahaliselt kehva jah. Eks seepärast tulekski praeguses olukorras riigil KOHE erivahendeid sinna juurde suunata.
See minu tsitaat mis ära toodud tähendab muuhulgas ka seda, et ravikindlustuseta isikutele antakse eriolukrrast tulenevalt riigi poolne ravikindlustus pandeemia perioodiks.
Ravikindlustuse olemasolu tähendab lisaks haigushüvitise saamisele ja laialdasemale tasuta arstiabi saamisele ka ravimite osalist kompenseerimist.
aga 2009a oli seis selline
Ravikindlustusega hõlmamata isikute arv maakondades varieerub 5,6%-st 7,2%-ni elanikkonnast. Kokku on maakondades ravikindlustamata isikuid 89 313 ehk 6,5% elanikkonnast.
ja 2018 seis selline Mõttekoja Praxis värske analüüsi järgi on Eestis kuni 120 000 tööealist inimest, kellel puudub püsiv ravikindlustus.
Töövõimetuslehtedest Baltimaades ja erinevast lähenemisest.
Üldised erinevused
Eestlased kaotavad haiguslehel olles kõige rohkem
Eesti Haigekassa andmetel oli 2018. aastal keskmine haiguslehe pikkus 13,2 päeva. Kahenädalase haiguse korral kaotavad eestlased oma sissetulekust võrreldes lätlaste ja leedulastega protsentuaalselt kõige rohkem. 500-eurost netopalka teeniv eestlane kaotab haiguse korral oma sissetulekust ligi 22% ehk 109 eurot. Lätis väheneb sama palgataseme juures sissetulek vastavalt 8,5% ehk 43 eurot ja Leedus 11% ehk 55 eurot.
Haigushüvitiste maksmise kord on riigiti erinev
Kui Eestis ei maksta töötajale kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist (olenevalt tööandjast võib see küll erineda), siis Lätis ei saa hüvitist vaid esimese haiguspäeva eest. Teise ja kolmanda haiguspäeva eest maksab Läti tööandja hüvitist 75% ulatuses töötasust. Leedus maksab tööandja hüvitist juba haigestumise esimesest päevast ja hüvitise suurus on tööandja otsustada, kuid peab olema vahemikus 62,02%–100%. Alates kolmandast haiguspäevast maksab hüvitist riik 62,02% töötasust.
https://kodus.ee/artikkel/kui-palju-vah ... i-riikides
27.02.2020
Terviseamet on andnud tööandjatele soovituse võimaldada koroonaviiruse levikupiirkonnast naasnud töötajatele teha kahe nädala jooksul võimalusel kodus kaugtööd, ent riik jätab sellise töökorralduse kulud tööandjate kanda: haigekassa esimesest päevast hüvitatavat preventiivset ehk nn tervete inimeste haiguslehte välja ei tööta.
Läti ja Leedu võimaldavad sama soovituse rakendamiseks võtta kaheks nädalaks preventiivse haiguslehe, mis tähendab, et haiguslehega ennetavalt saab koju jääda terve, ent haiguspiirkonnast tulnud inimene.
https://www.err.ee/1057296/haigekassa-k ... a-ei-toota
13. märts 2020
Haiguslehtede võtmise arv pole Eestis viimase paari nädala jooksul eelmiste aastatega võrreldes kasvanud.
https://lounapostimees.postimees.ee/692 ... e-kasvanud
Seega, meie inimesed ilmselt rügavad ka haigetena tööd edasi teha nii kaua, kui vähegi võimalik. Rääkimata juhtumitest, kus on kahtlus, et ollakse nakatunud, aga tervis veel väga halb ei ole, kuid inimene peaks kaheks nädalaks karantiinis olema ja töövõimetuslehe võtma (kui antakse).
Kui rääkida tööandja kuludest selleks, et tagada oma töötajatele ravikindlustatus ka ütleme näiteks juhuks, kui töötajad tuleb saata tasustamata "sundpuhkusele", siis tuleb tööandjal tasuda iga tasustamata puhkuse kuu eest vähemalt sotsiaalmaksu miinimummäära iga inimese/töölise kohta milleks on 178,20 EUR.
Kindlustus ei peatu poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui inimese eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt kehtiva kuumäära ulatuses. 2020. aastal on kuumäär 540 eurot ja seega sotsiaalmaksu minimaalne summa 178,2 eurot kuus.
https://www.haigekassa.ee/tooandjale/ra ... -tootajale
Kuid töötajat saab tasustamata puhkusele saata ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja ei ole nõus tasustamata puhkusele minema, peab talle maksma keskmist töötasu.
Küsimus: tööandja soovib ettevõttes kehtestada kaheks nädalaks eriolukorra, mille raames ei lubata tööle neid töötajaid, kes äsja reisilt tulid. Tulenevalt töö iseloomust saavad osad töötajad teha ka kaugtööd, kuid mitte kõik. Tööandja on töötajatele eriolukorrast teada andnud, kuid kõik töötajad ei mõista olukorra tõsidust. Tegemist on eriolukorraga, siis tööandja ei maksta töötasu, kui tööd ei tehta. Mida peaks tööandja tegema?
Vastab tööinspektsiooni ennetusosakonna juhataja Kaire Saarep:
Ka nakkushaiguste perioodil soovitame töökorraldust planeerides lähtuda tervest mõistusest, rääkida töötajatega läbi ning leida parimad võimalused. Töölepingu seadus ei reguleeri ettevõttes eriolukorra kehtestamist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida tasustamata puhkuses, kuid rõhutame, et tegemist on kokkuleppega. See tähendab, et tööandja ei saa ühepoolselt tasustamata puhkust kehtestada ega töötasu vähendada. Kui tööandja tööd ei anna, kuid töötaja on nõus tööd tegema, siis on tegemist töölepingu seaduse § 35 olukorraga, mille kohaselt tuleb töötajale selle aja eest maksta keskmist töötasu.
https://www.rmp.ee/toooigus/too-ja-puhk ... -puhkusele
Kui perspektiivis on näha ja loota, et pärast ütleme ühe kuulist tasustamata puhkust on jälle võimalik töötaja tööga kindlustada ja tema tervislik seisund võimaldab uuesti tööle asuda, siis ilmselt esialgu koondama veel kedagi ei hakata. Kui tulevik on aga tume (koondamisvajadus terendab ka pärast kuud või kahte), siis pole ilmselt tööandjal mõtet kummi venitada ja iga töötaja pealt vähemalt sotsiaalmaksu miinimummäära tasuda, ning minnakse koondamiste teed.
Koondamishüvitis ja töötuskindlustushüvitis
Tööandja poolt makstav koondamishüvitis
Töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 1 kohaselt peab tööandja koondamisel maksma töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seda sõltumata töötaja tööstaaži pikkusest.
Riiklike hüvitisi saab:
Kellel on õigus RIIKLIKULE koondamishüvitisele?
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või ametnikul, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud, kuna tööandja ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd ja vähendas töötasu töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 90 alusel.
Hüvitise suurus arvutatakse töötaja või ametniku üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või ametniku keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või ametnikule makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:
* te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
* olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
* teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Seega peab hüvitise saamiseks olema töötatud ja töötuskindlustusmakset tasutud vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
Hüvitise maksmise periood :
* kui teil on kindlustusstaaži vähem kui 5 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
* kui teil on kindlustusstaaži 5 kuni 10 aastat, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
* kui teil on kindlustusstaaži 10 aastat või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.
Hüvitise suurus ja arvutamine :
Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust. 2020. aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeval maksimaalselt 53,43 eurot päevas, alates 101. päevast 42,74 eurot päevas (brutosumma).
Et siis ära toodud probleemid ja "kitsaskohad" on need, millede lahendamiseks ilmselt ootavad tööandjad (ja ka töötajad) riigi poolset tuge praeguses olukorras.