Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Siga]

Suurim langus oli venemaa majanduses 2008 aasta kriisi ajal, umbes -8%. Hull aeg venemaale aga mitte selline olukord nagu täna. Toona pani lääs venemaale õla alla, täna nii väga ei pane enam midagi. Sanktsioonid pealekauba.
Asi, mis tuleks meeles pidada on see, et majandused loksuvadki üles-alla, pole see esimene riik ega esimene majandus kriisiga rinda pistmas, ja kindel on ka see, et kõik riigid on nii ehk teisiti kriisid ületanud. Küsimus on, et millise hinnaga ja kas see hind on põhjendatud ning mõistlik.
Majandusest rääkides tuleb vaadelda kaht asja eraldi. Üks on majanduskasv või langus, teine ja hoopis olulisem on majanduse tootlikkus, riigi puhul siis see osa tootlikkusest, mis jõuab riigieelarvesse. Selle osaga võib asi olla kusine küll, arvestades, et ka eelmine- 2013 aasta lõppes venemaale eelarvepuudujäägiga. Lõpeb ka see, me lihtsalt ei tea suurusjärku. Eelarvepuudujääk on riigi funktsioneerimisel olulisem, või ütleme siiski, et pisut olulisem, on nad ju omavahel seotud nähtused. OK, venemaal on olemas paljuräägitud riigireserv, selle arvelt saab puudujääki katta, aga kui kaua?
Kõige hullem on siiski selle tootlikkuse poole pealt naftasaaduste müük, mis enam tulu ei tooda. Milline mõju on sellel riigieelarvele, pole ennustamisteema, aga mõju on.
Energiasektori võlast tuleb järgmine aasta tagasi maksta 300 miljardit dollarit. Kordades väiksem summa sellel aastal peksis rubla liimist lahti korralikult. Eks venemaal on muidugi aega uueks paanikaks valmistuda ka, siin nagu kah ennustada midagi ei maksa, aga mingit lillenuusutamist ja mütsiga löömist seal ei tule.
Kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, kui putja jätkab vene kombe kohaselt särgirebimist. Siis on särk kah puru, teadagi.
Elame-näeme.

[tympsa]

Venemaa naftatootmise omahinna kohta on erinevaid arvamusi.

Rosnefti pomo Sechin ütles, et kompaniil on maailma "kõige madalam omahind" ja isegi barrel alla 60 taala ei hirmuta neid põrmugi.

Mine võta kinni. Omahind sõltub suuresti sellest kuipalju on kompaniil uusi puurauke ja torusid, mis pole end veel tasa teeninud, millel on rängad võlad peal.Vanast, väljateeninud puuraugust tuleb aga puhast kulda, kulud sellele on väga väiksed.

Võib-olla siis ongi Rosnefti puuraugud juba end väljateeninud ja madala omahinnaga.See tähendab aga, et uute maardlate käikuvõtmiseks on paratamatult vaja teha suuri investeeringuid. Kui mitte lähiaastail, siis lähemal 10-15 aastal.

[mutionu]

Venemaa naftatootmise omahinna kohta on erinevaid arvamusi.

Rosnefti pomo Sechin ütles, et kompaniil on maailma "kõige madalam omahind" ja isegi barrel alla 60 taala ei hirmuta neid põrmugi.

Mine võta kinni. Omahind sõltub suuresti sellest kuipalju on kompaniil uusi puurauke ja torusid, mis pole end veel tasa teeninud, millel on rängad võlad peal.Vanast, väljateeninud puuraugust tuleb aga puhast kulda, kulud sellele on väga väiksed.

Võib-olla siis ongi Rosnefti puuraugud juba end väljateeninud ja madala omahinnaga.See tähendab aga, et uute maardlate käikuvõtmiseks on paratamatult vaja teha suuri investeeringuid. Kui mitte lähiaastail, siis lähemal 10-15 aastal.

Ma pole eriline spetsialist kuid, vähemalt mulle, on jäänud mulje, et saudidel peaks nafta kättesaamine olema tunduvalt lihtsam, seega ka omahind peaks olema madalam kui Venemaal.

[vss]

Majandusest rääkides tuleb vaadelda kaht asja eraldi. Üks on majanduskasv või langus, teine ja hoopis olulisem on majanduse tootlikkus, riigi puhul siis see osa tootlikkusest, mis jõuab riigieelarvesse. Selle osaga võib asi olla kusine küll, arvestades, et ka eelmine- 2013 aasta lõppes venemaale eelarvepuudujäägiga. Lõpeb ka see, me lihtsalt ei tea suurusjärku. Eelarvepuudujääk on riigi funktsioneerimisel olulisem, või ütleme siiski, et pisut olulisem, on nad ju omavahel seotud nähtused. OK, venemaal on olemas paljuräägitud riigireserv, selle arvelt saab puudujääki katta, aga kui kaua?

Ärgem ajagem segamini riigi oma raha ning tema valuutareserve. Venemaa riigieelarvet kostatakse ikkagi rublades ning kui neil rubladest puudu tuleb (eelarve puudujääk), siis keegi teine peale nende endi neid aidata ei saa seal, rublasid annab välja ainult Venemaa ise. Kuitahes suurt defitsiiti suudab ta katta igavesti, nagu ka iga teine suveräänse rahandusega riik.

Üldiselt ongi suveräänse riigi rahanduse toimimiseks vajalik kaks asja: 1. võime raha välja anda, 2. võime makse korjata. Ja justnimelt selles järjekorras; kuna raha annab välja riik, siis ta peab kõigepealt kulutama, et oleks midagi maksudena sisse nõuda. Riik kogu kulutatud raha reeglina tagasi ka ei saa, kuna osadel inimestel on kalduvus raha kõrvale panna, seega on teatav defitsiit loomulik. (kehtib ka näiteks Saksamaa kohta, http://www.tradingeconomics.com/germany ... ent-budget )

Riigi valuutareserv on vajalik ainult rubla kursi stabiliseerimiseks välisvaluutade suhtes.

Jamaks läheb asi siis, kui riik üritab importida ilma samas väärtuses ekportimata.
Venemaa reeglina ekspordib rohkem kui impordib; eksport küll langeb, aga import langeb kiiremini:
http://www.tradingeconomics.com/russia/balance-of-trade
Ehk siis riigi rahanduse vaatevinklist seal nagu probleeme ei paista. Inimesed võivad ju õnnetud olla, kui nad samas mahus välismaised kaupu ja teenuseid ei saa.

Inflatsiooon ei ole ka midagi sellist, millega nad harjunud ei ole: http://www.tradingeconomics.com/russia/inflation-cpi

Tööpuudusega sama lugu: http://www.tradingeconomics.com/russia/ ... yment-rate

Ma vaatasin Venemaa graafikuid ja ma ei saanud väga aru, miks neil kriisid tekivad siis kui tekivad. (Väljenduvad nad tavaliselt inflatsioonis.) Võib-olla on probleemiks korruptsioon; suur osa rahast mida riik teenib ja võiks kulutada, läheb vasakule.

[PaganHorde]

Suurim langus oli venemaa majanduses 2008 aasta kriisi ajal, umbes -8%. Hull aeg venemaale aga mitte selline olukord nagu täna. Toona pani lääs venemaale õla alla, täna nii väga ei pane enam midagi. Sanktsioonid pealekauba.

EU ja Usakad on vatijopesid nagu sitta pilpal hoidnud. Veel hiljuti said russid Usakate käest miljoneid taalasid.

http://www.postimees.ee/3039693/obama-v ... -avaldanud

Obama sõnul muudab järjekindel sanktsioonidega rakendatud surve «Vene majanduse piisavalt haavatavaks, millega neil on naftahinna languse tingimustes väga raske toime tulla».

Kaudselt nagu tunnistaks kes on naftahinna languse taga.

Üldiselt on hea vaadata et kui foorum vähegi elavamaks muutub, on kohe kremlikoerad siin hingeldamas.

[Svejk]

Isand Siga kirjutisi on olnud mõnus lugeda, ja ühinen ka PaganHordega, et Obama jutust jäi selline mulje, et nafta hind langeb kontrollitult

Rubla on kaevikust välja pekstud ja raharindelt saabub rõõmusõnumeid, aga just täna jäin selle koha peal mõttesse.
Nimelt valuutaksvahetuse maht on rahulike aegade omaga võrreldes mitmekordistunud, ja mida madalama kursiga dollarit rutsiks vahetatakse, seda kiirem lõpp reservidele.
Vot see on teile "Kui kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama"
See vahepealne kolmekohalisus oli tõsine tööõnnetus, ajas rahva paanikasse ja vahetuspunkti sappa.
Vaatan seda pulli pealt ja jääb mulje ikkagi, et rabelevad, raisad - rabelevad ja teevad vigu.

[Some]

Üritan keskpanga lehelt http://www.cbr.ru/hd_base/default.aspx?PrtId=valint_day vaadata palju nad viimasel ajal tugioste teinud on, aga paraku leht maas.... Nad võiks osa oma rahast IT-sse investeerida.

[Jaanus2]

Puuraukudel on peale rajamiskulude ka igapäevased käitamiskulud, pidevalt on sinna midagi vaja. Need on ka tundras (kus on praegu enamus Vene puurauke) mitu korda kõrgemad kui Kaspia tasandikul või Araabia kõrbes. Sellepärast on väike skepsis juttude suhtes, et Vene nafta omahind on madal.

[Siga]

Ajakirjandusele tuginedes on venemaa mõnede maardlate omahind tõesti 45$ barrel ja kallimate lagi kusagil 95$ kandis. Miks mitte, võib olla küll. Kontrollinud ei ole.
Küsimus pole tegelikult tootmiskuludes, mida vahel rõõmsate nägudega välja hõigatakse, vaid et milliseks kujuneb omahind tarne lõpppunktis. Puuraugu kõrval on hea hõisata, et meil näe on sihuke hind ja kõik on very OK. Ostja reeglina puuraugu kõrval ei ela, tema maksab siis, kui kaup tema kodusadamas või terminalis. Torud-pumplad-hoidlad-laevad-sadamad on samuti kulu, kohati üldse mitte väike. Venelased toksivad naftat välja siberi igikeltsast ja trantspordivad üüratute vahemaade taha tingimustes, mis pole lapsemäng. Siberi tingimustes infrastruktuuri väljaehitamine ja korrashoid on kulu, mida saudid ka kõige õudsamates unenägudes ei näe. Sellest tulenevalt peaks alati vaatama mitte tootmishinda vaid omahinda koos kõrvalkuludega. Iga maardla kohta eraldi on seda raske, kui et võimatu välja nuhkida. Puutini korraldus tootmist vähendada on märk sellest, et venelased on kulude-tuludega nullis või selle lähedal.

[Martin Peeter]

Propagandistliku kisakooori vahele ka pisut realistlikumaid numbreid

Venemaa majandus langes novembris esmakordselt viimase 5 aasta jookusul langusesse - aasta langus 0, 5 %. Varem oli kogu aeg aina
tõus.

Majandusminister Siluanov ennustab järgmise aasta majanduslanguseks kuni 4 % juhul kui naftabarreli hind jääb ca 60 dollari lähedusse

See on üsna kaugel katastroofist, mida kraaksuvad viimsepäevaprohvetid.

Võrdluseks, Eesti majanduslangus 2009.a. oli 14, 5 % , üle 3 korra suurem kui ennustatakse Venemaale järgmisel aastal.Ning polnud mingeid näljamässe ega riigipöördeid.

Ma julgen arvata, et propaganda ohvriks oled Sa praegu ise langenud. Toon siinkohal ühe paralleeli. 07. veebruaril 2008 ütles keegi meilegi tuntud tegelane sõnad:"Kui see on kriis ja krahh, et siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada."
Ja neid sõnu ei öelnud mitte selle riigi peaminister, mis on meile aasta jooksul nii palju valetanud, kui veel võimalik. Isegi väga viisakate riikide juhid püüavad kriisi algfaasis turge rahustada.
Majandusteooria ja -ajalugu on toetavad üsna ühemõtteliselt järsu languse suuremat tõenäosust. Prognoosimine majanduses on alati üsna ebakindel värk, aga Venemaa käitumise ebastabiilsus ja rapsimine on tugev argument toetamaks prognoosides tumedamaid toone. Majandus on emotsionaalne värk, sest inimesed riskivad oma rahaga ja pendeldavad seejuures hirmu ja ahnuse ning võib-olla Venemaal ka patriootlike tunnete vahel. Need kõik on emotsioonid ja võivad seetõttu kiirelt vahelduda.

[Martin Peeter]

Ajakirjandusele tuginedes on venemaa mõnede maardlate omahind tõesti 45$ barrel ja kallimate lagi kusagil 95$ kandis. Miks mitte, võib olla küll. Kontrollinud ei ole.
Küsimus pole tegelikult tootmiskuludes, mida vahel rõõmsate nägudega välja hõigatakse, vaid et milliseks kujuneb omahind tarne lõpppunktis. Puuraugu kõrval on hea hõisata, et meil näe on sihuke hind ja kõik on very OK. Ostja reeglina puuraugu kõrval ei ela, tema maksab siis, kui kaup tema kodusadamas või terminalis. Torud-pumplad-hoidlad-laevad-sadamad on samuti kulu, kohati üldse mitte väike. Venelased toksivad naftat välja siberi igikeltsast ja trantspordivad üüratute vahemaade taha tingimustes, mis pole lapsemäng. Siberi tingimustes infrastruktuuri väljaehitamine ja korrashoid on kulu, mida saudid ka kõige õudsamates unenägudes ei näe. Sellest tulenevalt peaks alati vaatama mitte tootmishinda vaid omahinda koos kõrvalkuludega. Iga maardla kohta eraldi on seda raske, kui et võimatu välja nuhkida. Puutini korraldus tootmist vähendada on märk sellest, et venelased on kulude-tuludega nullis või selle lähedal.

Keegi asja paremini teadev võiks kommenteerida, aga nagu mina olen aru saanud, et see REBCO hind (mis on harilikult taal või paar alla Brenti) tähendab hinda Primorskis FOB (tankeri peal) Balti mere ääres Piiteri all. Sinna transport võtab ikka kena kopika. Siberist tuleb barrel torujuhet mööda (mis on kõige odavam) vist rusikareegli kohaselt kusagil 5 -10 taala juures. Raudteega muidugi on palju kallim. Aga suur keskus, kus muu naftaäri käib, on Rotterdam. Tankeriga Primorsk-Rotterdam maksab ikka ka taalakese barreli kohta vähemalt. Muidugi ei ole need nüüd väga täpsed andmed, aga annavad vähemalt suurusjärgu, et kusagil 10 taala maksab ka turule jõudmine.

[Lemet]

Mõned ajad tagasi väitis Navalnõi oma blogis, et 1000 kuubi gaasi edasipumpamine torudes on kuskil 4 dollarit 100 km kohta...

[Yks]

Nafta omahinna puhul tuleb arvestada, et see summa ei ole päris üheselt fikseeritud. Alati tasub kontrollida, et mida peetakse selle nn "omahinna" all silmas!
Ehk siis enamasti tuleb arvestada ka Venemaal makstavaid aktsiise ja makse (ilma kasumilt makstavate makusdeta!). Aktsiisid, maavarade kaevandamisega/pumpamisega seotud maksud (NDPI) ja tollimaksud moodustasid sellel aastal keskmiselt 52% ühe eksporditava barreli hinnast. Nende aktsiiside ja maksudega saab alati Venemaal ka riik optimeerida ja skeemitada - ehk siis keskvalitsus võib neid vähendada isegi per ettevõtte (näiteks Lukoilile), kui selleks on ettevõtte kontekstis vajadus.
Kui me lisame siia 52%'le veel sotsiaalsfääri kulud ja töötajate tulumaksud (NDFL), siis kasvab see 52% hullemal juhul 57%ni.


Kui täna ekspordiks näiteks Rosneft naftat 60 USD/barrel, siis läheb KOV'i ja föderaaleelarvesse sealt 34,2 USD/barrel.

Rosnefti enda aruande kohaselt tuleks sellest 60 USD/barrel võtta veel maha 17,5% (kulud äristruktuurile, amortisatsioonile, fondidele jne) ja 17 % transpordile, toorme ostmisele (naftat puuriv allüksus müüb ümbertöötlemistehasele) ja ümbertöötlemisele.

Sama aruandluse kohaselt moodustub nende ärikasum (операционной прибыл) 13,5 %.
Seega jääb Rosneftile kätte c. 8 USD/barrelist. Riik ja KOV saaksid aga c. 34 USD/barrelist.



PS! Venemaa müüb siseturul naftat muidugi palju odavamalt, kuid sel juhul väheneb see 17% transpordile, toormele ja ümbertöötamisele, kasvatades Rosnefti ärikasumit. Transport eraldi on ekspordi puhul 8,4% ja pumpamine ning ümbertöötlemine 8,6% hinnast. Aruande järgi.
Riik ja KOV aga peaks näiteks 30 USD/barreli puhul saama 17 USD/barrelist eelarvetesse.

[Martin Peeter]

Rubla kurss hüppab nagu konn. Ilmselt mingid invasioonid käimas, ja valuutavaru vähenes, aga turg osutab vastupanu. Päris huvitav seis.


http://www.bloomberg.com/quote/USDRUB:CUR

[ruger]

Navalnõitele siis määrati karistused ära.
Aleksei Navalnõile 3,5 aastat tingimisi, koduarestis kuni apellatsioonikaebuse läbivaatamiseni
Oleg Navalnõile(vend) 3,5 aastat reaalset vanglakaristust-võeti vahi alla kohe kohtusaalis.

https://www.facebook.com/events/7025273 ... 426445687/

Алексей Навальный: 3.5 года условно, домашний арест до апелляции.
Олег Навальный: 3.5 года реального срока, взят под стражу в зале суда.

Eks näeb mis saama hakkab. Mees ikkagi piisava toetajaskonnaga, et segadust ja opositsioonis mõjuvõimu omada. Pidi meeleavaldus ka tulema, mida vene politsei pidi kõvasti turvama ja keelama.