www.militaar.net

Svejk kirjutas:Viskan siia eelreklaami üles, sest täna tuleb tootetutvustus piltidega.

AMvA kirjutas:Tooted on kindlasti head, aga miks see kaubamärk peab nii tobe olema? Nagu mingi Lätlaste wannabee "välismaine" toode.

Maitsed on pehmed, prostad, puhtad.

Fucs kirjutas: Need konkurentlihatööstused ei teki niisama juhuse tahtel tühjale kohale, vaid olema peab teatud toodete nõudlus ja ka väljaõppinud tööjõud kohapeal võtta.
Defitsiidis on mõistliku hinnaga kvaliteetsed tooted.

Ahjaa. Ükskord ma demonstreerisin sõbrale, kuidas mutil nahk maha võetakse. Kui korralikult nülgida, tuleb nahk nii puhtalt ära, et ei tule verd ega midagi. Aga juhtus nii, et vigastasin muti kõhukelmet, sisikond tuli välja ja organid olid ilusti näha. Sõber näitas: vaata, vihmaussid! Ma seletasin, et ei-ei, need on sooled. Ja lugesin talle siseelundid ükshaaval ette. Kui maksani jõudsime, tõusis üles küsimus, et kas maksakastet ka saab.

Kuna ühe muti maksast jääb ilmselgelt väheks – muti maks on tilluke nagu näpuots –, siis ma võtsin kaks nädalat aega, püüdsin üksteist mutti, eraldasin maksad, panin need sügavkülma. Ja sellest üheteistkümnest maksast saigi maksakastme.

Panite ikka sibulat ja pipart ja...

Panime sibulat ja pipart ja jahu nagu maksakastme puhul ikka. Igaks juhuks praadisin tugevasti läbi. (Häält tasandades) Ega ma kõiki hullusi ei soovita läbi proovida.

Herem tunnistab, et on saanud üle­elamisinstruktori koolitust ja söönud asju, mille peale esimese hooga ei tulekski. Ta on söönud järvekarpi, „mis on tegelikult tigu ja maitseb nagu rasvane kõõlus“. Ta on söönud rästikut, mis maitses nagu kana. „Tuleb tunnistada, et lihaloomana on rästik siiski äärmiselt ebamõistlik variant,“ arvab Herem.

Kriku kirjutas:

Ta on söönud rästikut, mis maitses nagu kana. „Tuleb tunnistada, et lihaloomana on rästik siiski äärmiselt ebamõistlik variant,“ arvab Herem.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-ka ... d=85501699

Kuna Loll-Mart oma juhutöödel palju Palamuse ja Kaarepere ümbruses ringi liikus, siis levisid rahva seas jutud tema omapärastest seiklustest. Üks üldtuntumaid oli sellest, kuidas Mart rästikut söönud. “Mis madu-uss. See ju soo angerjas. Puhas loom, sööb metsamarju ja päevitab mättal päikese käes,” väitnud Mart. Metsas kotti aetud rästiku toonud ta koju ja visanud keeva vee sisse patta. Algul susisenud küll, aga varsti jäänud vagaseks. Kuidas siis rästik maitsnud? “Päris hea liha oli. Ainult kaela kohalt oli tsipake mõrudavõitu.”

Manurhin kirjutas:.....
Ise ma küll seda va sooangerjat proovinud pole, Austraalia soolase vee krokodilli aga küll. Oli väga hea, midagi umbes nagu kana- ja sealiha vahepealset.