www.militaar.net

o tuleb siis juba reaalseid näiteid, kus säga tänavalt võetakse ja temast kolme aastaga(või kiiremini) tänapäevase hävituslennuki piloot tehakse....Nii et kannatab lausa lahingusse saata.....Mitte ainult kahurilihaks....

http://en.wikipedia.org/wiki/Israeli_Ai ... ht_academy

After three years since the beginning of the course, and two weeks before its completion, a special committee examines all the cadets, and determines which cadets will be completing the course.

After the course ends, the pilots undergo an operational training course that takes place in an operational squadron and lasts about six months, aimed at preparing the IAF pilots for operational missions. The operational training course is conducted in either the Skyhawk or the F-16, followed by another six months of advanced operational training courses on the same plane. Operational training courses for helicopter pilots is conducted on the UH-60 Blackhawk, operational training courses for attack helicopter pilots on the AH-1 Cobra, and operational training courses for transport aircraft on the King Air 200.

3 aastat - lahingumasinal lennuvõimeline, suunatakse üksusesse
4 aastat - operatsioonivõimeline
Maailma parimad õhujõud.
Ahjaa - oleks unustanud, algtase on läbitud ajateenistus ja vähemalt seersandi auaste.

3 aastat - lahingumasinal lennuvõimeline, suunatakse üksusesse
4 aastat - operatsioonivõimeline.

4 aastat, et algaja piloot valmis teha...Seda riigis, mis (õhujõud eriti) viibib pea permanentses sõjaseisukorras....Usutav.
Eelnevast tingituna on nende ettevalmistus siis ka intensiivsem ja spetsialiseeritum......Mitte ainult lennuväes...

Seda riigis, mis (õhujõud eriti) viibib pea permanentses sõjaseisukorras

Ja miskombel USA õhujõud sellest erinevad? Pigem on need enam permanentses sõjaolukorras. Võta ja vaata, palju on Iisraeli ja USA õhujõud viimasel kümnendil võrreldavas lahinguolukorras lennanud.

Ja miskombel USA õhujõud sellest erinevad? Pigem on need enam permanentses sõjaolukorras. Võta ja vaata, palju on Iisraeli ja USA õhujõud viimasel kümnendil võrreldavas lahinguolukorras lennanud.

Ma arvan, et ikka erinevad.....
Muidu võiks ju väita, et ka Eesti riik viibib permanentses sõjaseisukorras.....
Mis õnneks pole ju teps mitte nii....

Kokkuvõtvalt on seis selline.
Igal sõjalisel tasemekursusel on päris kenake kogus sellist üldharivat vahtu, mis on nice to have, kuid mitte must have.
Sestap ei maksa seda kestust üle dramatiseerida, kui üldhariv asi jääb hilisemaks, pole sellest katki midagi. Meil isegi KVJ ju tsiviilkõrgharidusega, mis teenistuse ajal takkajärgi omandatud.

Sestap - vaadates igasugu kursuste kestusi näeme me tonti seal, kus seda tegelikult pole. Tont on peidus seal, kas raha antakse või ei anta.
Pealegi - kui hästi järgi mõelda, siis NATO liikmesriikides on lahingulennukite müükidega käinud kaasas päris vägevad kaaderkoosseisu kärped.
Kõige märkimisväärsem näide on vast Saksamaa, kus hävituslennukite arv langes kõvasti ja kus terved baasid kinni läksid - isegi üks õppekeskus kogu kamaga (F-4 Fluglehrzentrum Hopstein). Lisaks veel üleminek kahekohalistelt tüüpidelt ühekohalisele, uute lennukite hooldusmahu tuntav vähenemine jne.
Sestap teoorias pole ju keelatud soetatavate lennumasinate endistele kasutajatele teha pakkumine, millest nad keelduda ei saaks.
Seal on ju iga üksuse likvideerimise taga kümned koolitatud inimesed, kel pikk kogemus antud tüübiga selja taga.
Usun, et mõne riigi kamin oleks ka häppi, jälle x inimest vähem tsiviilellu tagasi tuua, vähem kulu vähem probleeme.
Piloodid oleks kah võibolla rõõmsad, et ei pea transalennukile ümber kolima. Kotkast on ikka kodupardi saamine raske, kõik ei elagi seda üle (kõige rohkem USAF piloote tappis NVAF MiG-ide kahurite asemel ikka sõjajärgne alkohol).
Ja endal ka alguses vähem jalgratast leiutada.
Lihtsalt selline teoreetiline mõte.

Lugupeetav võib ju "arvata" ja "uskuda" mida tahes...USA õhujõudude tegevusväli aastatest 2000 alates- esmalt operatsioonid Southern- ja Northern Watch- Iraani lennukeelu tsooni tagamisel(mis algas, tõsi küll, varem, aastal 1996 ja lõppes 2003), koos UK ja Türgiga ainuüksi põhjaoperatsioonil 36 000 lahingulendu.
Seejärel 2001 aastast siiani kestev Afganistan- ja ära tule väitma, et tegu pole lahingulendudega.
Seejärel 2003-2011 Iraagi sõda
Seejärel op. Odyssey Dawn

Kokku korjab ikka märksa arvukamalt lahingulende kui Iisraelil. Kus teise Liibanoni sõja käigus 2006 sooritati 12 ooo lahingulendu ning 2007-2012 aastani sooritatud alla 3000 ründelennu.

Mis on see asutus, kuhu teda saates, annab meile 3 aasta pärast tagasi piloodi, kes tuleb tagasi ohvitserina, omades tasemetunnistust, millega võib NATO liikmesriigi õhujõududes asuda kohe teenistusse hävitajapiloodina...

Minu subjektiivne ja võibolla võhiklik arvamus - NATO liitlasi ei huvita mitte piloodi tantsuoskus või üldine silmaring, vaid teatud piiritletud mahuga nõuete täitmine suutlikkus (ja nende teadmine).

Läbi aegade on meil ju missiooniüksuste eesotsas olnud ohvitsere, kes on teinud hiilgavaid sooritusi (vähemalt liitlased muudkui kiidavad), kuid kelle haridustee on alguse saanud KV algusaja lühikursustelt...ometi ei seganud see sõdimast võrdväärselt West Pointi ja Sandhursti kasvandikega. Läbi aja on vaid üks suurem vahejuhtum (see luurajate jama) ja sellegi põhjused polnud kellegi koolihariduses. Et paljud mehed pole läbinud klassikalist haridusredelit (4+3 aastat või mis ta ongi) ei tee teda veel kõlbmatuks. Lihtsalt need lennuakadeemiad sisaldavad igasugu toredaid asju, mis kiirema tulemuse huvides võib rahulikult tahaplaanile jätta.

Näiteks laevajuhi koolitusel läheb kõva aur tänagi kaarditööle ja lõputule tõelise kursi, magnetkursi ja kaardikursi tagaajamisele. Sirkel, mall, rööpjoonlaud jne.
Tegelikkuses rohkem üldharivat laadi energiakulu, igal väikekaatrilgi on täna peal GPS navigatsioonikaardiga ja selle kursside teisenduse asja võid vahele jätta.
Tallinki laevade kaptenisillal ei näe sa kedagi kaardi kohal tõelisi peilinguid arvutamas ja higi valamas.

Oi Trumm Afgaanis on vähemalt üks kompaniiülem lakkutäis peaga vahele jäänud. Ja selle mehe abi saadeti hästi vaikselt tagasi koju. Ülemat ei saadetud kuna uut ei olnud nii kiiresti võtta . Ja on nii mõnigi ülem keda mehed üsna kurja sõnaga meenutavad.... Seda liitlaste kiitust ei ole vaja alati 100% tõeks tunnistada

Kapten Trumm kirjutas: Näiteks laevajuhi koolitusel läheb kõva aur tänagi kaarditööle ja lõputule tõelise kursi, magnetkursi ja kaardikursi tagaajamisele. Sirkel, mall, rööpjoonlaud jne.
Tegelikkuses rohkem üldharivat laadi energiakulu, igal väikekaatrilgi on täna peal GPS navigatsioonikaardiga ja selle kursside teisenduse asja võid vahele jätta.
Tallinki laevade kaptenisillal ei näe sa kedagi kaardi kohal tõelisi peilinguid arvutamas ja higi valamas.

Sa peaksid ometi teadma, miks seda väljaõpet antakse. Vihjeks olgu öeldud, et elektriseadmete tööks on vältimatult vajalik toitepinge olemasolu. Lisaks olgu mainitud, et ka raadioside seadmed (mida GPS paratamatult on) vajavad oma tööks samuti ootuspäraste teingimuste olmasolu, mida alati kahjuks ei ole võimalik tagada.

Kulla mees, sellised seadmed on suurtel laevadel backupitud ja laeval elektri kadu seda küll seisma ei pane. Pealegi on sekstandiga pusimise ja tähtede otsimise asemel võimalik võtta kapist patareidega käsi GPS ja määrata 10 sekundiga enda asukoht 3 meetri täpsusega. Õpetatakse ju igasugu asju, nt purjede käsitsemist ja hulgaliselt sõlmede tegemist. Lihtsalt seepärast, et arvatakse, et meremees peab oskama (õigemini need kes õpetavad, pidid ja arvavad, et ka uus põlvkond peab - võibolla õigusega). Ilma praktikata sellised oskused kahjuks ununevad kiiresti. Kui sai viimati väikelaevajuhi kursustel käidud merekoolis, siis oli kaarditöö selge kui vesi, 2 suve GPS-ga ja ma pean hakkama hoolega meelde tuletama, mismoodi kompassikursist kaardikurssi arvutada ja vastupidi. Seda lihtsalt pole vaja läinud.

Täpselt sama teema käis ju ka aurumasinate tulekuga, kindlasti pidid laeval purjed olema ja kütja pidi tingimata oskama soodisõlme teha.
Kunagi peeti ikka arvuti kõrval arvelauda ka igaks juhuks.

Nt kilukoolil oli kunagi oma õppepurjelaev, nimega Krusenstern, selline suur purjekas - sellega tehti kõvad merepraktikad ja iga kursant pidi mastis turnima ja purjesid rehvima.
Täna seda pole ja on midagi meremeestega valesti, ei saa nad hakkama laevadel?
Tegelikult on see tore asi, mida lastelastele meenutada ja üldhariv - ja sellega asi ka piirdub.
Täna on teema, kuidas kasutada kahevõllilise laeva sõukruvisid laeva ringipööramiseks piiratud veealal palju tähtsam kui oskus purjelaeva raal püsida.

Kapten Trumm kirjutas:Kulla mees, sellised seadmed on suurtel laevadel backupitud ja laeval elektri kadu seda küll seisma ei pane. Pealegi on sekstandiga pusimise ja tähtede otsimise asemel võimalik võtta kapist patareidega käsi GPS ja määrata 10 sekundiga enda asukoht 3 meetri täpsusega. Õpetatakse ju igasugu asju, nt purjede käsitsemist ja hulgaliselt sõlmede tegemist. Lihtsalt seepärast, et arvatakse, et meremees peab oskama (õigemini need kes õpetavad, pidid ja arvavad, et ka uus põlvkond peab - võibolla õigusega). Ilma praktikata sellised oskused kahjuks ununevad kiiresti.

Pole mingi kunst ühe reisilaeva GPS-e panna umbluud näitama vajadusel.

See, et need oskused ilma praktikata unuvad on selge. Kuid samas ma miskipärast usun, et liinilaevade kaptenitel on mingid atesteerimised (mis iganes nime all), mis sunnivad neid oma pädevusi värskena hoidma. Vähemalt lennunduses sellised asjad toimivad.

Ega selle elektroonika peale ei maksa ka 100% loota, esiteks ei ole ta töökindel, teiseks muutub ainult elektroonika peale lootev piloot, laevakapten liiga sõltuvaks elektroonikast ja tema tegemistest ja kaotab kaine otsustusvõime ja loomulikud refleksid. Kas mitte mõned aastad tagasi lasid mingid kilid Aegna juures tankeri madalikule ja põhjus oli vits see, et vanad lasid gepsu järgi õkva prõlla.
Hea näide lähiminevikust on see AirFrance põjalastud lennuk, kus ka komisjon lõppraportis rõhutas lendurite reaalse lendamise suuremat vajadust.

Ja last but not least: oleks see itaalia kruiisilaeva kapten noorpõlves Krusensterni mastitoppi roninud poleks ta ehk esimesena paadilt putku pannud (võib olla ronis ka aga sellisel juhul on ta tõeline luuser)

Trumm, me lennunduse guru, kas sa siis ei tea, et näiteks lennunduses pole GPS primary instrument ka mitte?

Huvitav küll, meil enamasti ringi kolavate F-16 MLU-de varustuse nimekirjas on selline asjake:

Miniaturized Airborne GPS Receiver
MAGR, Miniaturized Airborne GPS Receiver built by Rockwell-Collins Avionics & Communications Division, operating via an E-Systems antenna. It provides accurate position, velocity and time to support navigation, steering and weapon delivery. This system is smaller and lighter than the Block 40/50 receiver (RCVR 3A), consumes less power but delivers the same performance.

http://www.f-16.net/f-16_versions_article2.html

Samast lõigust selgub, et uuematel on juba "põhivarustuses".
Pealegi - ma ei ole midagi rääkinud lennunduses millegi üle parda viskamisest, vaid jutt oli laevadest.
Suurtel laevadel pole GPS ainuke ja sillas suuri kaardipoognaid suurt ei näe seal ikkagi.
Nt Tallinki suured laevad kasutavad sellist põnevat logi, mis mõõdab laeva liikumist merepõhja suhtes.

Hydrazine kirjutas:Trumm, me lennunduse guru, kas sa siis ei tea, et näiteks lennunduses pole GPS primary instrument ka mitte?

Aga sinnapoole asi liigub. https://www.faasafety.gov/files/gslac/l ... lAug06.pdf
Raadionavigatsioonis hakkab NDB/ADF ajalukku jääma, trassi VOR-dest samuti loobutakse. Võhma oma näiteks viiakse üle Tartusse, et õpilased seal treenida saaksid. Selle liigutuse otstarbekus on küll iseasi. Kas ikka on mõtet vana majakat maha monteerida ja uues kohas üles panna. Koha ettevalmistamine ja häireallikate kõrvaldamine üksi on paras peavalu. Võhmas on majakas keset põldu ja miski ei sega. Ja Võhma kohal treenimas käia sai nii Tartust kui Tallinnast kenasti.